← Eesti

2-10-55318/32

Obsah (6)§ 176§ 174§ 139§ 144§ 175§ 477

2-10-55318 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 26. märtsil 2013 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-55318 Tsiviilasi AS Eksar-Transoil hagi OÜ Lõunap

§ 176

lg 1 sätestatut kostjale tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 174). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostja esindajale kättetoimetatud 03.jaanuaril 2013 (tl 180). Seega on kostja teadlik vastuväite esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

  1. Tartu Maakohtu 23.detsembri 2011 otsusega rahuldati AS Eksar-Transoil hagi OÜ Lõunapiim vastu. Otsusega mõisteti OÜ-lt Lõunapiim AS Eksar-Transoil kasuks välja 19 462, 84 eurot. AS Eksar-Transoil menetluskulud jäeti OÜ Lõunapiim kanda (tl 100-103). Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni 2012 otsusega jäeti OÜ Lõunapiim apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23.detsembri 2011 otsus muutmata. Menetluskulud jäeti maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Lõunapiim kanda (tl 137-140). Riigikohtu 26.novembri 2012 määrusega jäeti OÜ Lõunapiim kassatsioonikaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jäeti OÜ Lõunapiim kanda (tl 155). Tartu Maakohtu otsus jõustus seega 26.novembril
  3. 4.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on hagiavalduse esitamisel, arvestades

§-s 133 lg 1, 2 (menetlustoimingu ajal kehtinud); RLS § 56 lg 1 (menetlustoimingu ajal kehtinud) sätestatut, tasunud 08.11.2010 hagihinnalt, 231 304,02 kroonilt riigilõivu 25 000 krooni, so 1 597,79 eurot (tl 44). Samuti on hageja tasunud 08.11.2010 hagi tagamise avalduse esitamisel arvestades RLS § 56 lg 21 (menetlustoimingu ajal kehtinud) sätestatud riigilõivu 450 krooni, so 28, 76 eurot (tl 13). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja kohtukuluks hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1 626,55 eurot. 2

(5)5. Hageja on taotlenud õigusabi kulude hüvitamist summas 1 797, 38 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel kontorollida kulude põhjendatust, hinnata vajalikkust, asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid

§ 175lg 1 tähenduses.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud korduvalt (3-2-1-161-11, 3-2-1-112-11), et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 175

lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-87-09, nr 3-2-1-19-10 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hageja on kohtusse esitanud hagi 08.novembril 2010 (tl 67-70). Seega leiab kohus, et praegusel juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määrusega nr
  3. Määruse nr 306 § 1 lg 1 võimaldab kuni 231 304,02 kroonise tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 60 500 krooni, so 3 866,65 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud.
  4. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist nelja Advokaadibüroo Valge&Uiga poolt hagejale esitatud arve alusel (tl 162-169). Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid, õigusabile kulunud aega ja tunnitasu. Kohtule on esitatud ka maksekorraldused arvete tasumise kohta. Arve nr 554, 09.12.2010 summas 7 000 krooni (ilma käibemaksuta) on hagimaterjalide ettevalmistamise, koostamise ja esitamise eest ajakuluga seitse töötundi tunnitasuga 1000 krooni. Kohus loeb arves märgitud õigusabikulu hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. Arve nr 404, 14.11.2011 summas 450 eurot (ilma käibemaksuta) on esitatud täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamise eest kohtule, kohtuistungil osalemise, kirjalike lõplike seisukohtade esitamise eest ajakuluga viis töötundi tunnitasuga 90 eurot. Kohus loeb arves märgitud õigusabikulu hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. Arve nr 100, 10.04.2012 summas 450 eurot (ilma käibemaksuta) on esitatud kostja apellatsioonikaebusega tutvumise ning kirjaliku vastuse koostamise ja esitamise eest Tartu 3

(5)Ringkonnakohtule ajakuluga viis töötundi tunnitasuga 90 eurot. Kohus loeb arves märgitud õigusabikulu hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. Arve nr 191, 09.07.2012 summas 450 eurot (ilma käibemaksuta) on esitatud kostja täiendavate seisukohtadega ja Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumise ning kohtuasja materjalidega kliendiga läbiarutamise eest ajakuluga viis töötundi tunnitasuga 90 eurot. Kohus ei loe selle arve alusel esitatud hageja esindaja õigusabikulu põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. 7.Kohus loeb hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks õigusabi nimetatud arvete alusel ajamahuga kokku 17 h arvestades järgmisi asjaolusid: Tsiviilasja materjalide kohaselt on käesolevas asjas hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule õiguslikult analüüsitud hagiavalduse 3 lehel (tl 15-17), avalduse hagi tagamiseks 2 lehel (tl 7-8), arvamuse kostja vastusele hagi kohta 2,5 lehel (tl 56-58), arvamuse kostja avaldusele täiendavate tõendite esitamiseks 1,5 lehel (tl 82-83), hageja seisukohad 1,5 lehel (tl 91-92), vastuse kostja apellatsioonkaebusele 4-lehel (tl 125-128). Hageja esindaja on osalenud Võru kohtumajas 29.augustil 2011 toimunud kohtuistungil, mis protokolli kohaselt kestis kella 10.00-10.30 (tl 61) ja 11.oktoobril 2011 toimunud istungil, mis protokolli kohaselt kestis kella 10.00-11.
  1. Esitatud arvest nr 191 nähtuvalt on hageja taotlenud õigusabikulude hüvitamist ka kostja täiendavate seisukohtadega ja Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumise ning kohtuasja materjalide kliendiga läbiarutamine eest ajakuluga viis töötundi. Arve on koostatud 09.07.2012, so. peale Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni 2012 otsuse tegemist. Asja arutamine ringkonnakohtus toimus kirjalikus menetluses ja vastaspoole apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kassatsioonkaebuse alles 30.07.2012 (tl 1540) ja see edastati hagejale 27.11.2012 (tl 156). Riigikohtu 26.novembri 2012 määrusega jäeti OÜ Lõunapiim kassatsioonikaebus menetlusse võtmata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud peale Tartu Ringkonnakohtu poolt otsuse tegemist mõne menetlustoimingu või osalenud menetluses. Hageja esindaja on juba esitanud arve nr 100 õigusabi osutamise kohta apellatsioonimenetluses. Seega kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi osutamine arve nr 191 alusel ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista, kuna nimetatud toimingud on ilmselt tehtud ainult hageja huvides, need on tõendamata ning ei ole kohtu poolt ka kontrollitavad. Seega ei ole põhjendatud kostjalt

§ 175

lg 1 tähenduses hageja õigusabikuluna arve nr 191 järgi tasutud 450 euro väljamõistmine. Neil asjaoludel kohus leiab, arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt keskmist keerukusastet, hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja koostatud menetlusdokumentide mahtu, tsiviilasja lahendamine on toimunud kahes kohtuastmes (kostja esindaja kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud), et ei ole alust pidada hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi mahtu 17 tunni ulatuses ebavajalikuks või ülepaisutatuks. Hageja esindaja tunnihind 63, 91 eurot- 90 eurot ei ole kõrgem keskmisest õigusabi teenuse osutaja teenuse tunnihinnast. Kohus märgib, et hageja esindaja kulud jäävad nii varemkehtinud kui ka alates 06.detsembrist 2010 kehtiva Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradesse. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskuludele. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 1 347, 38 eurot. 4

(5)8. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 626,55 eurot ja õigusabikulu 1 347,38 eurot; kokku seega menetluskulu 2 973,93 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.