Obsah (7)

§ 239§ 293§ 442§ 230§ 272§ 232§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2012, Tallinn Tsiviilas

) § 422 lõikele

1. Maakohus ei ole apellandi väiteid käsitlenud ja on jätnud otsuse seetõttu põhjendamata. Samuti ei vastanud maakohus apellandi seisukohtadele, et ekspertiis on ebausaldusväärne ja selle järeldused valed.
2. Vastustaja nõue ei ole täpne ja on vastuolus tegelikult esitatud arvete summaga. Apellant pidanuks maksma üldelektri eest vastavalt korteri suurusele, mitte aga korteris tarbitud elektri alusel. Kuna vastavalt vastustaja poolt KÜ trepikodadesse pandud teadetele (väidetavalt juhatuse otsus) sõltub üldelektri maksumus korteris tarvitatud elektrienergia kogusest, siis järeldab apellant, et tühjalt seisvate korterite omanikud ei tasu tegelikult üldelektri eest midagi. Tühjalt seisvate korterite omanikud peavad aga tasuma maja üldkulude eest võrdeliselt oma korteriomandi reaalosa suurusele. 4
3. Vastustaja võinuks, lähtudes juhatuse otsuse jõustumisest, rakendada tasu 1.54 krooni 1 kWh eest alates 25.01.2011, mitte aga 2010.aasta oktoobrist. Edasine menetlus
4. 30.11.2011 määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja määras, et kaebus tuleb pärast määruse jõustumist kostjale tagastada. 09.05.2012 määrusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu määruse ja saatis tsiviilasja samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Riigikohus märkis, et pooled vaidlevad, millistel põhimõtetel võivad elektrikulud olla korteriomanike vahel jaotatud. Maakohus ei avaldanud sisuliselt mingit seisukohta elektri eest tasumise korra õigsuse kohta, tsiteerides üksnes eksperdi arvamust. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata, kuna sisuliselt ei ole kostja vastuväiteid analüüsitudki. Seisukohta ei ole võetud eelkõige kostja väite kohta, et hagejal ei olnud õigust ise korteriomanikele elektritariife kehtestada, samuti tariifi kehtestamise otsuse jõustumise kohta. Sisuliselt taandas maakohus õigusliku küsimuse eksperdiarvamuse kui tõendi hindamisele.

§ 239

lõike 1 järgi ei ole kohtul üldjuhul õigust küsida eksperdiarvamust õigusküsimustes. Kolleegiumil on pealegi kahtlusi Eesti Korteriühistute Liidu arvamuse käsitatavuses eksperdiarvamusena

§ 293

lõike 1 mõttes, kuna see sisaldab vähemalt olulises osas õiguslikke hinnanguid kulude jaotamisele hageja hallatavas elamus. Maakohus võinuks määrata näiteks raamatupidamisliku ekspertiisi arvetel esitatud kulude väljaarvutamise kohta.

1. 10.05.2012 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Vastustaja seisukoht
2. KÜ Pae Luikede Järv vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus otsuse vormistamisel oluliselt menetluseõiguse norme kohtuotsuse põhjendatuse osas. Samas ei toonud viidatud rikkumised lõppjärelduses kaasa ebaõiget kohtuotsust. Ringkonnakohus saab ise lahendi puudused likvideerida, viies otsuse põhjendused kooskõlla

§ 442lõikes 8 sätestatuga.

Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, see on maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, alused puuduvad.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja kui korteriühistu liige ning et võrdselt teiste korteriomandite omanikega samas elamus laieneb temale ühistu põhikiri (t I kd lk 27-33). Hageja põhikirja punkti 4.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, samuti liikmete üldkoosolekute ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi. Punkti 4.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sealhulgas prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. 5
2. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et perioodil jaanuarist kuni oktoobrini (kaasa arvatud) 2010 tarbitud teenuste eest ega põhikirjas ettenähtud muid makse kostja ei tasunud (tasumata arvete loetelu ja summad t I kd lk 46). Sisulisi vastuväiteid esitas kostja vaid elektri tariifide ja üldelektri koguse arvestusele. Muudele arvete ridadele konkreetseid vastuväiteid, milledele hageja oleks saanud vastata ja mille kohta kohus peab seisukoha võtma, kostja ei esitanud. Seega muus osas, välja arvatud elekter, oli kostja vastuväide hagile paljasõnaline ja põhjendamata, mistõttu selles osas kuulub hagi igal juhul rahuldamisele. Ringkonnakohtu istungil möönis apellant, et tema poolt vaidlustatud summa moodustab hagetust 7.48 eurot. Seega on hagi igal juhul põhjendatud 812.80 euro ulatuses.
3. Ülejäänud osas on kolleegium seisukohal, et kostja vastuväited tõendatust maakohtus kogutud tõenditega ei leidnud.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Hageja tõendas elektri eest nõutud tasusid kostja poolt igakuiselt esitatud elektrinäitudega (t I kd lk 64-66), elektrimüüja arvetega vaidlusalusel perioodil (samas lk 67-77), juhatuse otsustega (samas lk 55-58) ja üldkoosoleku otsusega (samas lk 49-54). Elektriühiku maksumused, millised võttis ühistu aluseks, arvestades müüjalt saadud kahetariifsed arved ümber ühe-ja kahetariifseteks arveteks, on kinnitatud ühistu juhatuse poolt. Kostja ei ole väitnud, et juhatusel ei olnud pädevust selliseid otsuseid vastu võtta. Vastuses 09.02.2011 asus kostja seisukohale, et temale väljastatud arved on vastuolus juhatuse enda otsustega (t I kd lk 20 p 1.4), apellatsioonkaebuses möönis ta juhatuse õigust kehtestada alates 25.01.2011 koefitsent suuruses 1.
2. Ka ei ole ta väitnud, et muul põhjusel oleksid viidatud otsused tühised või et ta oleks neid vaidlustanud kehtetuse alusel. Vaidlusaluse perioodi kohta võeti juhatuse otsused vastu vastavalt 09.03.2010 ja 09.10.
3. Nende otsuste kehtima hakkamisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite seonduvalt juhatuse 15.12.2010 otsuse kehtima hakkamise ajaga (samas lk 20, 86), kuid see sai reguleerida perioodi, mis väljub käesoleva tsiviilasja vaidluse esemest ega ole seetõttu asjakohane.
4. Kostja vaidlustab juhatuse poolt määratud ühikuhinnad sisuliselt, esitades oma arvestused (t I kd lk 85-86, 88-89). Kolleegium möönab, et vaidlusalusel perioodil korteriühistus kehtestatud elektri ümberarvestuse meetod ei olnud võib-olla ideaalne ja ilmselt oleks võinud kasutusel olla ka muu meetod (raskusi arvestamisel on juhatus möönnud 10.02.2010 koosolekul), kuid seda, et sellega oleks kaasnenud ühistu liikmete õiguste oluline rikkumine, tsiviilasja menetluses esitatud asjaolude ja tõendite alusel väita ei saa. Kostja arvestus põhineb sisuliselt müüja poolt rakendatud päeva- ja öötariifide keskmisel. Samas nähtub müüja arvetelt, et erinevate tariifide alusel ei tarbitud elamus elektrit võrdselt. Näiteks jaanuaris tarbitud elektrist moodustas 54% kõrgema ehk päevatariifi alusel tarbitu. Sisuliselt sama proportsioon nähtub kõikidelt elektrimüüja arvetelt. Seega on loogiline, et ühetariifseks ümber arvestades võib nn lõpptariif ületada kostja poolt arvestatut. Kostja ei esitanud tõendit (näiteks raamatupidamislikke eriteadmisi omava isiku arvamust

§ 272

lõige 2 mõttes) selle kohta, et nimelt tema arvestusmeetod on ainuõige.

§ 232

lõikest 1 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt põhikirja punktile 6.2.8 on juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine üldkoosoleku pädevuses. Kostjal oli võimalus ja õigus tõstatada üldkoosoleku ees küsimus elektritariifide aritmeetilise arvestuse meetodi muutmise üle. 6 24. Kohtul puuduvad ka tõendid, millede alusel nõustuda kostja väitega, et vaidlusalusel perioodil arvestas ühistu juhatus korterite elektrite sisse ka üldelektri, kuigi seda pidi arvestatama vastavalt korterite suurustele. Juhatuse 07.04.2010 koosolekul otsustati tasuda üldelektri maksete eest kokkuhoitud vahenditest. Hageja on kinnitanud, et tasutu arvestati korterite hoolduskulude sisse, milliseid aga omanikud tasusid vastavalt ruutmeetritele. Hageja selgitusi kinnitas ka Eesti Korteriteühistute Liidu arvamus (t I kd lk 135-138). Kohus arvestab seda kui dokumentaalset tõendit

§ 272

lõike 2 mõttes, kuna Eesti Korteriteühistute Liit korteri-, hoone- jt ühistuid ühendava ühendusena tegeleb vastavalt põhikirjale muu hulgas ühistute arendamisega ning majandamise praktika ühtlustamisega ja koordineerimisega ning annab ühistutele raamatupidamisalast nõu. Seega eelduslikult tegutsevad selles mittetulunduslikus organisatsioonis vastava ala asjatundjad, kelle kasutuses olid konkreetsel juhul hageja raamatupidamisdokumendid (loetelu t I kd lk 138). Dokumentide alusel jõuti järeldusele, et

1. aastal kattis hageja üldelektri kulud hoolduskulude arvelt, mis omakorda arvestati korteriomanike vahel võrdeliselt omandite suurustele, et juhatuse poolt kehtestatud tariifid ei sisaldanud arvestuslikult üldelektri maksumust ning et tavapärase majandamise põhimõtetele vastukäivaid arvestusi ei avastatud. Kolleegium jätab tähelepanuta arvamuse osad, millised sisaldavad õiguslikke hinnanguid. Asjaolu, et kostja ei nõustu arvamusega ühistu raamatupidamise asjakohasuse kohta, ei anna kohtule alust pidada tõendit ebausaldusväärseks.
2. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok-Toomsalu