Täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 2-01-110 tehtud 13.04.2011 kohtumäärus, millega kinnitati poolte kompromissileping ning nõudeks kohtumääruse resolutsiooni p-s 4.1 viimases lauses märgitud leppetrahv 5000 eurot. Kostja esitas kohtutäitur Veiko Kaasikule täitmisavalduse, milles märkis nõude suuruseks 5000 eurot ja täitedokumendiks maakohtu 13.04.2011 määruse. Täitmisavaldusele lisas kostja Soome Vabariigi kohtutäituri teate, milles paluti hageja esindajal esitada kohtutäiturile volikiri, ilma milleta ei saa ta toimuvas protsessis hagejat ilma volituseta esindada. Maakohtu 13.04.2011 määruse p 4.1 kohaselt oli hagejal kohustus esitada avaldus täitemenetluste lõpetamiseks Eestis kohtutäituritele 10 päeva jooksul ja Soomes toimuva täitemenetluse lõpetamiseks 30 päeva jooksul. Puudub vaidlus, et leppetrahvi maksmise kohustus 5000 eurot oli hagejal kostjale juhul, kui ta ei esita täitemenetluse lõpetamise avaldusi kohtutäituritele täiteasjades nr 017/2009/18675, nr 027/2011/356 ja nr 027/2011/691 ning Soome Vabariigis 14.01.2010 alustatud täitemenetluses. Hageja esitas täitemenetluste lõpetamise avaldused kohtumääruses märgitud tähtaegu järgides, kuid Soome Vabariigis kostja suhtes algatatud täitemenetlust ei lõpetatud, kuna hagejalt nõuti täiendavalt tema esindaja, kes avalduse esitas, volituste tõendamiseks notariaalse volikirja esitamist. Volikirja ei esitatud, kuid täitemenetlus Soome Vabariigis lõpetati kostja suhtes 27.09.2011.
lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt, kuna kohtumäärusega, mis on täitedokumendiks, ei mõistetud hagejale kostja kasuks leppetrahvi välja, vaid määrati kindlaks tingimus, mille korral leppetrahv tasumisele kuulub ning võlgnik võib esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. 4 Sellise hagi hageja ka esitas. Seega on tegemist olukorraga, kus ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust leppetrahvi üle enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Menetlus käigus tegi kohus kindlaks, et täitemenetlus kostja suhtes lõpetati ilma hageja esindajaks oleva vandeadvokaadi esindusõigust tõendava volikirjata. Sellest järeldub, et sellise volikirja nõudmine Soome kohtutäituri poolt oli alusetu. Kuna täitemenetluse lõpetamise avalduse Soome kohtutäiturile esitas hageja kokkulepitud 30-päevase tähtaja jooksul, täitis hageja oma kompromissilepinguga võetud kohustuse. Asjaolu eest, et Soome kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud ja nõudis hageja esindaja volikirja esitamist, kuid lõpetas täitemenetluse ikkagi ilma sellist volikirja saamata, ei vastuta hageja. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlused vaidluse lahendamist ei mõjuta, mistõttu kohus jättis need analüüsimata. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus hindas ebaõigesti hageja tegevuse vastavust pooltevahelisele kompromissile. Hagejal oli pooltevahelisest kompromissist tulenevalt kohustus esitada nõuetekohane avaldus Soome kohtutäiturile, mida hageja ei teinud. Hageja ja kostja leppisid kompromissi p-s 5.1. kokku leppetrahvi tasumise kohustuses, kui hageja ei täida kohtutäituritele avalduste esitamise kohustust. Arvestades eeltoodut ja VÕS §-s 100 ja § 158 lg-s 1 sätestatut, on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Kohus ei selgitanud, mille alusel kohus järeldas, et Soome kohtutäitur küsis hageja esindajalt alusetult esindusõigust tõendavat volikirja. Kohus kujundas asjas tähtsust omava asjaolu kohta arvamuse üksnes hageja väidetele tuginedes. Ei nähtu, millist tõendit hinnates ja millist õigusakti kohaldades kohus leidis, et hageja ei vastuta selle eest, kui ta (esindaja) ei täida kohustust nõuetekohaselt. Maakohus asus seisukohale, nagu ei vastutaks hageja endale kompromissis võetud kohustuse mittekohase täitmise eest, kuna Soome kohtutäitur nõudis hageja käest volikirja esitamist, kuid kui hageja esindaja volikirja ei esitanud, siis lõpetas Soome kohtutäitur sellest hoolimata menetluse. Kohtu seisukoht ei ole põhjendatud ega tugine ühelegi õigusaktile. Maakohus leidis, et täitemenetluse lõpetamisest järeldub, et Soome kohtutäitur esitas alusetu volikirja nõude, kuid ei toonud välja, milliste asjaolude, tõendite ja kohaldatud seaduse põhjal kohus sellisele järeldusele jõudis. Ühestki tõendist ei nähtu, et täitemenetlus oleks lõpetatud. Seega rikkus kohus otsuse tegemisel
Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hagejal oli kohustus volikiri kohtutäiturile esitada. Isegi, kui eeldada, et advokaadi volitusi võidakse Soomes teatud juhtudel eeldada, siis kahtluse korral võib alati volituste tõendamist nõuda. Kohus leidis, et Soome kohtutäituril ei olnud õigust volikirja nõuda. Kohus oleks pidanud märkima, miks ta leidis, et Soomes sellist õigust ei ole, samal ajal, kui Eestis on kohtul (ja ka kohtutäituril) õigus nõuda volikirja esitamist. Lepingulise esindaja volitusi tõendab volikiri. Seega on esindataval kohustus allkirjastada volikiri, mis annab esindajale õiguse teda konkreetses vaidluses (täiteasjas) esindada. Seega ei saanud hageja esindajal olla raske edastada hageja poolt allkirjastatud volikiri Soome kohtutäiturile. Kui hageja esindaja oleks volikirja Soome kohtutäiturile edastanud, oleks 5 täitemenetlus lõpetatud. Antud tsiviilasja toimikus on olemas ka notariaalne volikiri, millega hageja volitas Ü R enda nimel tehingute tegemiseks. Sellest tuleneb aga, et Soome kohtutäiturile oleks täitemenetluse lõpetamise avalduse saanud esitada ka Ü R. Käesoleval juhul aga volikirja kohtutäiturile ei edastatud, millest tulenevalt ei täitnud hageja oma kohustust nõuetekohaselt ja kostja pidi seetõttu täitemenetlusega kaasnevaid ebamugavusi edasi taluma. Kui kostja soovis Soomes midagi järelmaksuga või liisinguga osta, siis oli krediidiasutustele kättesaadav info, et tema suhtes toimub täitemenetlus ning sellest tulenevalt talle järelmaksu ja liisingut ei võimaldatud. Maakohus asus üllatuslikule seisukohale, et kohtutäituril ei olnudki õigust volikirja nõuda. Seejärel pöördus kostja esindaja järelepärimisega Soome kohtutäituri poole, et saada selgust, mille alusel Soome kohtutäitur hageja esindajalt volikirja nõudis ning kas selle nõudmine oli vajalik. Soome kohtutäitur vastas kostjale 25.06.2012. Käesolevaga palub kostja esitatud tõendi koos selle tõlkega asja juurde võtta. Hageja esitas menetlusnorme rikkudes soomekeelse Helsingi kohtutäituri tõendi täitemenetluse laekumiste ja kestvuse kohta, mille kohus ebaõigesti kohtuistungil asja juurde võttis. E-kirjale ei lisatud taotlust tõendi asja juurde võtmiseks ega isegi mitte selgitust näitamaks, mida see dokument tõendab. Samuti ei olnud tõendist võimalik aru saada, kuna see oli võõrkeeles. Mõni aeg hiljem edastas hageja esindaja e-kirjaga ka nimetatud tõendi tõlke, kuid taotlust ei esitanud. Kohus võttis
Hageja selgitas kostjale alles 24.04.2012 toimunud kohtuistungil 21.03.2012 esitatud tõendi sisu ja selle esitamise eesmärki.
lg-st 2 tuleneb aga, et kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit. Kostja esindaja juhtis 24.04.2012 kohtuistungil kohtu tähelepanu ka
Hageja ei põhjendanud õiguslikult taotluse hilinenult esitamist. Maakohus ei põhistanud, millise sätte alusel hageja tõend asja juurde võeti. Seega rikkus kohus hageja tõendi asja juurde võtmisel protsessinorme. Eeltoodust nähtub, et kostjal ei olnud maakohtu menetluses võimalik võtta hageja esitatud tõendi osas seisukohta ega vaielda vastu asjaolule, mida hageja nimetatud dokumendiga tõendada soovis ja sellepärast esitabki kostja lisatud tõendid apellatsioonimenetluses. Käesoleval juhul omab tähtust asjaolu, kas Soome kohtutäituri nõue volikirja esitamiseks oli põhjendatud (
Kostja lisatud Soome kohtutäituri vastusest tuleneb selgelt, et esindusõigust tõendava volikirja küsimine kohtutäituri poolt on tavaline protseduur ja Soome täiteseadustiku 3. peatüki § 11 järgi on advokaatidel kohustus volikiri esitada. Kohtutäitur selgitas, et volituse esitamine oli eriti oluline, kuna hageja esindaja vahetus täitemenetluse jooksul. Täitemenetlus lõpetati aga põhjusel, et kohtutäitur tagastas hagejale täitmisavalduse. Seega küsis Soome kohtutäitur õigustatult hageja esindajalt volikirja. Nimetatud tõend omab olulist tähtsust, kuna maakohus jõudis lahendi tegemisel põhjendamatult järeldusele, et volikirja nõudmine Soome kohtutäituri poolt oli alusetu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta, kuid apellatsioonkaebus jätta lõppkokkuvõttes rahuldamata. Nagu maakohus tuvastas, esitas hagejat maakohtus kompromisskokkuleppe sõlmimisel esindanud advokaat Paavo Paal Helsingi täitevametile teate kompromissi kohtulikust kinnitamisest ja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kompromissis ette nähtud tähtaja jooksul. Kohtulik kompromiss jõustus 13.04.2011., täitemenetluse lõpetamise avalduse esitas hageja esindaja täitevametile 03.05.2011 (toimiku lk. 108-109). Soome täitevamet nõudis 6 täitemenetluse lõpetamiseks advokaadilt hageja volikirja esitamist 23.05.2011, s.o. juba pärast 30 päeva möödumist kompromissi kinnitamisest. Kompromissiga loobus hageja muuhulgas Helsingi täitevametile täimiseks esitatud nõudest kostja vastu. Selles tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täitevametile menetluse lõpetamise avalduse esitamise kohustuse ja selle kohustuse täitmise tähtaja määramise põhiline eesmärk ei olnud kõrvaldada kostja jaoks võimalikud takistused krediidiasutustes laenu saamiseks, vaid vältida täitmisel oleva nõude edasist täitmist ja summade alusetut ülekandmist hagejale, s.o. saavutada tulemus, et täitmist ei toimuks. Hageja esindaja esitatud avaldus lõppkokkuvõttes selle eesmärgi saavutas, sest edasist täitmist ei toimunud ja Helsingi täitevamet tagastas lõpuks täiteavalduse hagejale ja lõpetas menetluse. Seega leppetrahvi kokkuleppe põhieesmärgi suhtes ei olnud volikirja kohene esitamata jätmine (esindaja volituste kinnitamine) oluline rikkumine. Ringkonnakohus leiab ka, et hageja poolt kokkulepitud 30 - päevase tähtaja rikkumine oli vabandatav, mistõttu kostja ei või hagejalt leppetrahvi nõuda (VÕS § 160). Soome täiteseadustiku kohaselt oli advokaadilt volikirja nõudmine täitevameti õigus, mitte kohustus. Vajadusest esitada sissenõudja volikiri teatas täitevamet hageja esindajale mitte kohe, vaid ligi 20 päeva möödudes, kusjuures siis oli kompromissiga ettenähtud tähtaeg juba möödunud. Helsingi täitevamet ei täpsustanud, millises vormis volikirja esitamist soovitakse (lihtkirjalik või notariaalne) ja mõistlik on eeldada, et see peab olema notariaalne. Tunnistaja Ü R ütlustest nähtuvalt teatas advokaat Paavo Paal hagejale täitevameti nõudest esitada volikiri. Hageja, kes oli voodihaige ja viibis juba aastaid Põlvamaal hooldekodus, tervis oli sellel ajal nii kehv, et ei peetud võimalikuks tema juurde notarit kutsuda, hiljem aga oli Põlvamaa ainukene notar puhkusel. Maakohus on alusetult leidnud, et nimetatud tunnistaja ütlused vaidluse lahendamist ei mõjuta. Tunnistaja kinnitatud asjaoludele hageja tugines ning tema ütlused kinnitavad rikkumise vabandatavust. Nagu õiguskirjanduses märgitud, võivad VÕS §-i 103 lg. 2 ja 3 kohaseks vääramatu jõu asjaoluks olla ka raske haigus ja muud subjektiivset laadi asjaolud (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk. 327-328). Seega jätab ringkonnakohus nimetatud põhjendustel maakohtu otsuse lõppjäreldusena muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud jätab kolleegium apellandi kanda. Tiit Kollom Reet Allikvere Imbi Sidok - Toomsalu 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.