← Eesti

2-11-53200/40

Obsah (7)§ 128§ 137§ 1054§ 1043§ 1045§ 1050§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Reet Allikvere, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-5320

§ 128

lg 3 ei sätesta piirangut, mille kohaselt ei hüvitata kannatanule neid kulusid, mida ta kandis seoses kohtuvälise nõude esitamisega või seoses nõude esitamisega kohtueelsele vaidlusi lahendavale organile. Põhjendatud ei ole kostja II väide, mille kohaselt ei pea nimetatud kostja hagejale kahju hüvitama, kuna ta ei olnud komisjonis menetlusosaliseks. Hageja ei pidanud advokaadi teenuste asemel kasutama mõne odavama õigusbüroo teenuseid.

§ 128lg 3 näeb ette mõistlike kulude hüvitamist.

Õigusvaidluse tekkimisel ei saa lugeda mõistlikuks vaid õigusbüroo poole pöördumist, kuna õigusbüroode tegevuse üle puudub kvaliteedialane järelevalve. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, millises mahus oleks õigusteenus mõnes õigusbüroos olnud advokaadi teenusest oluliselt odavam, kuid sama kvaliteediga. Samuti ei ole kostjad välja toonud, et konkreetselt hageja poolt kasutatud advokaaditeenuse hind oleks tavapärasega võrreldes olnud ebamõistlikult kõrge. Kostjad ei teinud ühtegi sammu selleks, et lahendada tekkinud vaidlust vabatahtlikult. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjatele korduvalt saadetud kirjad tagastati hagejale, kuna kostjad ei läinud neile postiasutusse hoiutähtaja jooksul järgi. Seega tegi hageja kõik endast oleneva selleks, et välistada vaidlust komisjonis. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate tegevusega. Kui kostjad ei oleks registreerinud ja kasutanud domeeninime www.basemetall.ee, ei oleks hagejal tulnud pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole selleks, et olukorda õiguslikult selgitada, koostada kostjatele nõudeavaldusi ning komisjonile vaidlustusavaldust. 4 Tsiviilasi nr 2-11-53200 Kostja I apellatsioonkaebus Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada. Vaidlustatud kohtuotsusest ei nähtu, millisest õigusnormist kostja I vastutus õigusvastaselt tekitatud kahju eest tuleneb.

§ 137lg 1 näol ei ole tegemist eraldi vastutuse alusega.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja I õigusvastase teo. Kostja I ei registreerinud domeeni basemetall.ee 14.01.

  1. Domeeni basemetall.ee virtuaalserveri alias ehk edasisuunava funktsiooniga teenus on tellitud 14.01.2011 MTÜ Ingerman Foundation poolt, mistõttu ei saa kostjale I ette heita ka domeeni basemetall.ee suunamist kostja II virtuaalserverile. Väljavõte WHOIS andmebaasist on dateeritud 06.06.2011, mistõttu märgitud tõendist ei saa tuvastada, kes on registreerinud 14.01.2011 EIS-s domeeninime www.basemetall.ee. Samal põhjusel ei ole asjakohane EIS-i juhataja M H 11.01.2012 vastus. Maakohus on tuvastanud, et domeen basemetall.ee anti kostjale I üle 12.03.
  2. 20.04.2011 kirja kättetoimetatuks lugemine kostjale II ei tähenda kirja kättetoimetatuks lugemist kostjale I. Kostjal II puudub kohustus vahendada kostja I kirjavahetust. Hageja teadis tulenevalt kirja tagastamisest, et ka kostja II ei teadnud hageja pretensioonist seoses vaidlustatud domeeni kasutamisega. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud kahju olemasolu hagejal, samuti põhjuslikku seose väidetava kahju ja kostjale I etteheidetava teo vahel. Maakohus on õigusliku aluseta leidnud, et deliktilist vastutust reguleerivate normide alusel saab nõuda kohtuvälises menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kuna kostjale I etteheidetav tegu on maakohtu poolt ebaõigesti tuvastatud, siis ei ole põhjuslikku seost võimalik hinnata enne, kui pole selge tegu, millega kostja vastutus seostatakse. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme kahju suuruse kindlakstegemisel.

§-s 128 sätestatud kahju mõiste kohaselt ei saa kahjustatud isiku poolt vabatahtlikult tehtud kulusid kahjuna käsitleda. Kahju tekkimist oleks võimalik ära hoida, pakkudes kostjale I lõpetada hageja väidetavate õiguste rikkumist. Käesolevas menetluses ei leidnud tõendamist, et hageja oleks pöördunud kunagi kostja I poole. Maakohus on jaotanud seadusevastaselt ka menetluskulud. Loobutud nõuete osas tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja II apellatsioonkaebus Kostja II palub samuti maakohtu otsuse tühistada. Kostja II kordab kostja I apellatsioonkaebuse väiteid ja lisab, et maakohus jättis tuvastamata kostja II õigusvastase teo, mille tagajärjel väidetavalt tekkis hagejal kahju. Kostja II ei registreerinud domeeninime www.basemetall.ee EIS-s. Järelikult ei saa kostjale II ette heita ka hageja ärinime kasutamist domeeninimes. Seega kostjale II etteheidetavaks teoks jääb ainuüksi domeeninime www.basemetall.ee ebaseaduslik kasutamine oma tegevuse reklaamimiseks. Otsusest ei selgu, milles konkreetselt seisnes domeeninime www.basemetall.ee kasutamine kostja II poolt. Puuduvad tõendid, et domeeninime www.basemetall.ee kasutas kostja II. Maakohtu poolt viidatud tõenditest tuleneb üksnes, et domeeninime basemetall.ee registreerija suunas suunamisteenuse alias abil domeeni basemetall.ee olemasolevale domeenile www.adsv.ee. Domeeni ümbersuunamine on käsitletav domeeni registreerija tegevusena, mistõttu on loogikaveaga maakohtu järeldus, et nimetatud tõendid kinnitavad domeeninime 5 Tsiviilasi nr 2-11-53200 www.basemetall.ee kasutamist kostja II poolt. Lisaks puuduvad kohtutoimikus tõendid, et domeeninime suunamine kostja II veebilehele sai faktiliselt olla võimalik ainult kostja II nõusolekul. Samuti puudus väidetava kahju ja kostja etteheidetava teo vahel põhjuslik seos. Hageja väidetav kahju seisneb komisjonile pöördumise tõttu kantud õigusabikuludes. Hageja oleks kandnud õigusabikulud ka siis, kui kostja ei oleks domeeninime www.basemetall.ee sellisel viisil kasutanud. Domeeni www.basemetall.ee hagejale ülekandmiseks tuleks hagejal nagunii pöörduda komisjoni poole. Väidetava kahju tekkimist oleks võimalik ära hoida, pakkudes kostjale lõpetada hageja väidetavate õiguste rikkumine. Hageja on edastanud 20.04.2011 aadressile XX, Tallinn tähitud kirja, mis on hageja esindajale tagasi tulnud 09.05.

  1. Muid pöördumisi kostja poole kohtutoimikust ei nähtu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ega hageja esindajad ei ole kordagi pöördunud kostja poole e-postiga, telefonitsi või muul viisil, kuigi kostja kontaktid on kättesaadavad kostja II veebilehel www.adsv.ee. Maakohtu põhjendustest jääb arusaamatuks, mis asjaolude alusel asus kohus seisukohale, et kostja I jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks määramine 25.01.2011 tähendab, et kostjate vahel tekkis ka töösuhe 01.07.2011 töölepingus märgitud sisuga. Isikute vahel võib olla üheaegselt mitu erineva sisuga õigussuhet. Asjaolu, et kostja I jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks määramise tõttu tekkis kostjate vahel töösuhe, lükkab ümber kasvõi fakt, et kostja I ei saanud palka enne tööle asumist 01.07.
  2. Kohtutoimikus olevate tõendite kohaselt ei ole kostja I domeeni basemetall.ee registreerinud ega suunanud aliase teenuse abil kostja II virtuaalserverile. Tõendatud on samuti, et nii domeeni basemetall.ee registreerimine kui suunamine kostja II virtuaalserverile toimus enne kostja I määramist jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks 25.01.
  3. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata ning panna menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, v.a menetluskulude jaotuse osas. Osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata ja muuta menetluskulude jaotust (TsMS § 657 lg 1 p-d 2 ja 2 ). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhjendatud ei ole apellantide väide, et hageja viitas kostja vastutuse osas üksnes delikti üldkoosseisule. 09.01.2012 maakohtusse laekunud hageja seisukohtade kohaselt tugineb hageja muuhulgas ka sellele, et ADSV Group OÜ kasutas A S püsivalt oma majandustegevuses (I kd, tl 97). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja I registreeris ja omandas hageja domeeninimega eksitavalt sarnase domeeninime, suunas selle vahendamisteenuse abil hageja kodulehele, kostja II kasutas seda aga oma majandustegevuse reklaamimiseks. Kostja I õigusvastane tegevus seisnes kostjale II vajalike eelduste loomises, et kostja II saaks domeeninime kasutada. Kõik need tegevused rikuvad hageja õigust oma omandile (ärinimele) ja toovad kogumis kaasa kahju tekkimise hagejal. Maakohus luges õigesti tuvastatuks mõlema kostja seotuse domeeninime 6 Tsiviilasi nr 2-11-53200 www.basemetall.ee registreerimise, ümbersuunamise ja kasutamisega. Kuna domeeninimes kasutati hageja ärinimega eksitavalt sarnast nimetust, on nimetatud tegevus vaadeldav kannatanu omandi rikkumisena (

§ 1054lg 1 p 5), teo tagajärjeks oli konkurentsieelise saamine.

Seoses teo tagajärjega on maakohus käsitlenud konkurentsieelise saamist, mitte kvalifitseerinud kostjate tegevust kõlvatu konkurentsina. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid üle ei korda (TsMS § 654 lg 6). Kostjad ei selgitanud ise maakohtu menetluses, milline roll oli A Il ja MTÜ-l Ingerman Foundation nimetatud protsessis. Maakohus nimetatud isikute tegevust seetõttu hindama ei pidanud. TsÜS §-ga 133 seoses ei ole maakohus viidanud mitte kostja II ja A.I või MTÜ Ingerman Foundation, vaid kostjate vahelisele suhtele. Kostjate osad kahju tekitamisel ei ole lahutatavad. Kostja II väited, et ta ei ole domeeninime registreerimisega või kasutamisega seotud, ei ole asjas esitatud tõendeid nende kogumis hinnates usutavad. Õige on apellandi väide, et puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et domeeninime suunamine apellandi veebilehele toimus kostja II nõusolekul. Samas ei muuda see maakohtu otsust ebaõigeks. Kohus on selgitanud oma siseveendumuse kujunemist kostjate omavahelise seotuse kohta ning tuginenud TsÜS §-s 133 sätestatule. Kostja I on käsitlenud põhiliselt tehnilisi üksikasju, kuidas on aliase suunamisteenuse abil osutunud võimalikuks domeeni www.basemetall.ee kaudu apellandi veebilehe avaldamine. Nimetatu osas ei pidanud maakohus seisukohta võtma. Tähelepanuväärne on, et kostja I ei ole menetluses kordagi andnud sisulisi ja usutavaid selgitusi eksitavalt sarnase domeeninime www.basemetall.ee enda nimele registreerimise ja omandamise ajendite ning põhjuste kohta. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et

§ 137lg 1 ei ole iseseisvaks vastutuse aluseks kostjate suhtes.

Kuigi maakohus ei ole viidanud, millise

sätte alusel kostjad vastutavad ja nimetatu on menetlusõiguse rikkumine, ei muuda see otsust ebaõigeks. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kõrvaldada. Otsusest tuleneb otseselt, et maakohus pidas kostjate vastutuse aluseks kahju õigusvastast tekitamist (

53. Peatükk). Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kostja I vastutust mingil delikti erikoosseisul põhinevaks, seega vastutab kostja I hageja ees delikti üldkoosseisu alusel (

§ 1043

). Kostja poolt kahju tekitamine on õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 tulenevalt.

Asjaoludest tulenevalt vastutab kostja II kostja I poolt põhjustatud õigusvastase kahju eest hageja ees

§ 1054

lg-st 1 tulenevalt, kuna kasutas kostjat I oma majandustegevuses ja kahju tekitamine oli seotud selle majandustegevusega. Kannatanu huvide paremaks kaitseks ja juhul, kui kahju põhjustaja vastutab ise kahju tekitamise eest, on kannatanul

§ 137

lg-st 1 tulenevalt solidaarne nõue kahju põhjustaja ning tema tekitatud kahju eest vastutava isiku vastu. Kostjate vastutuse aluse osas tuleb maakohtu otsust täiendada. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050

lg 1).

§ 1054

lg 1 kohaldamiseks ei pea olema tõendatud, et kahju tekitaja kostja I tegi kostjale II tööd töölepingu alusel. Piisab sellest, kui kannatanu tõendas, et kostja kasutas kahju tekitajat pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Maakohus ei ole nimetatu tuvastamisel menetlusõigusi rikkunud. Ebatäpne on kostja I väide, et A.S määrati jäätmekäitluse eest vastutavaks isikuks 25.01.2011. Asjaoludest tulenevalt ei ole teada, millal A.S nimetatud isikuks määrati, Keskkonnaametile adresseeritud kirjast nähtub, et vastavat ametit on sellest 25.01.2011 informeeritud. Kahju mõistet

ei sätesta ja

§ 128selgitab üksnes varalise kahju liikide mõisteid, olemata kvalifitseerimisnorm.

Seetõttu on ekslik apellantide tõlgendus, et

§ 128

lg 3 teises alternatiivis märgitud kahju kuulub hüvitamisele üksnes siis, kui on olemas

§ 1287 Tsiviilasi nr 2-11-53200 lg 3 esimeses alternatiivis märgitud kahju.

Hüvitamisele kuuluva varalise kahju üldine ulatus sõltub põhjuslikust seosest (

§ 127

lg 4) tuletatud ja

§ 127

lg-s 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See põhimõte aitab praktikas eristada, kas tegemist on kahju hüvitamise nõudega. Käesoleval juhul tekkis hagejal kahju tulenevalt kostjate tegevusest ja seoses vajadusega pöörduda vaidluskomisjoni poole, tasuda riigilõiv ning õigusabikulud. Maakohus tuvastas õigesti põhjusliku seose kostjate tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel. Maakohus on hinnanud õigesti õigusabikulude vajalikkust ja mõistlikkust. Tegemist on maakohtu diskretsiooniga, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda üksnes selle piiride ületamisel. Käesoleval juhul seda toimunud ei ole. Asjaolu, et kostja II vaidluskomisjoni menetlusse kaasatud ei olnud, ei muuda olematuks kostjate I ja II ühist tegevust, samuti põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel. Maakohtu sedastusest, et kostja I esindas vaidluskomisjonis kostja II huve, tuleb mõista nii, et kostja I õigustas selles menetluses kostja II tegevust. Nimetatuks puudub vajadus, kui tegemist poleks kostja I ja II omavahelise seotusega. Maakohtu otsust tuleb muuta tahteavalduse kättetoimetamise põhjenduste osas kostjatele. Õige on apellantide väide, et 20.04.2011 kostjatele adresseeritud kirja kui tahteavaldust ei saa TsÜS § 69 lg 2 alusel kättesaaduks lugeda. Selle sisust ei saanud apellandid teada, sest kiri ei olnud saadetud sisuteatega ja tagastati hoiutähtaja möödumisel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 32-1-8-09). Samas ei ole usutav apellantide väide, et nad domeeninime õigusvastasest vaidlusest varasemalt ei teadnud. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et hageja pöördus kostjate poole ka suuliselt. Vaidluse olemasolu kinnitab Põhja Prefektuuri teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (I kd, tl 138-139), millest nähtub hageja juhatuse liikme K G ja A S (T S abikaasa ja A S isa) vahelise konflikti toimumine hageja firma mainet kahjustava internetilehekülje tõttu. Tõendist nähtuvalt toimus mõttevahetus 14.03.2011, domeenikomisjoni poole pöördus hageja 13.06.2011. Nimetatuga on ümber lükatud kostja väited, et hageja ei informeerinud kostjaid oma õiguste rikkumisest ja hageja oleks saanud kahju tekkimist vähendada, pakkudes apellantidele hageja õiguste rikkumise lõpetamist enne vaidluskomisjoni poole pöördumist. A S seost kostjatega kinnitab hageja ja kostjate vahelisse vaidlusesse sekkumine. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud nõude osaga, millest hageja loobus menetluse jooksul. Esialgselt taotles hageja kostjatelt 2 991.77 euro väljamõistmist, menetluse jooksul vähendas hageja oma nõuet käibemaksu võrra ja taotles lõplikult 2 484.12 euro väljamõistmist. Seega rahuldas kohus hagi 83 % ulatuses. Maakohtu menetluskulud tuleb jätta 83 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja 17 % ulatuses hageja kanda (TsMS 163 lg 1 ja § 173 lg 4). Kuna ringkonnakohus muudab otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas ja otsus jääb muus osas muutmata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud 5% osas hageja kanda ja 95 % osas kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 4). Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.