KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-37978 Tsiviilasi Aiandusühistu Viljapea hagi Zoja Tšerninkaja vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- detsembri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Zoja Tšerninkaja apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Zoja Tšerninkaja (isikukood: 44104012210) Vastustaja (hageja): Aiandusühistu Viljapea (registrikood: 80008731), seaduslik esindaja Ilona Zaviyalova, lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Keelduda menetlusse võtmast Zoja Tšerninkaja apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
- detsembri 2012 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus Zoja Tšerninkajale.
- Jätta Zoja Tšerninkaja taotlus menetlusabi saamiseks (apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks) läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Viru Maakohtu
- detsembri 2012 otsusega rahuldati aiandusühistu Viljapea hagi osaliselt ja mõisteti Zoja Tšerninkajalt aiandusühistu Viljapea kasuks välja võlgnevus ja viivis kokku summas 205,20 eurot. Menetluskulud jäeti 54% ulatuses aiandusühistu Viljapea kanda ja 46% ulatuses Zoja Tšerninkaja kanda.
- Z. Tšerninkaja esitas Viru Maakohtu
- detsembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab Viru Maakohtu otsuse. Koos apellatsioonkaebusega esitas Z. Tšerninkaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda Z. Tšerninkaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetlus ei ole hagimenetluse eriliik, vaid väikese hagihinnaga varaliste nõuetega hagide menetlemisel ei pea kohus järgima kõiki menetlusnorme, st seadus tähistab lihtmenetlusena kõiki menetlusi, mille esemeks on TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõuded. Antud juhul on maakohus hagi menetlenud lihtmenetluse korras. Asja lihtmenetluses läbivaatamise kohta ei ole TsMS § 405 lg 3 esimese lause kohaselt vajalik teha eraldi määrust. Samuti ei pea kohus pooltele eraldi teatama, et asja menetletakse lihtmenetluse korras. Küll peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub.
- Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Nii sätestab TsMS § 637 lg 21, et lihtmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Lisaks sellele kehtestab TsMS § 442 lg 10 edasikaebamise erikorra. Maakohus võib TsMS § 442 lg 10 esimese lause järgi lihtmenetluses tehtud otsuses märkida, et ta annab loa 2 otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus sama lõike teise lause järgi eelkõige juhul, kui ringkonnakohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea sama lõike kolmanda lause järgi otsuses põhjendama. Antud asjas ei ole maakohus andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt ning hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel koos lisadega ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
- Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, siis tuleb jätta apellandi taotlus menetlusabi saamiseks (apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks) läbi vaatamata. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 3 Viivi Tomson