Obsah (6)

§ 150§ 363§ 371§ 3401§ 667§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-55127 Tsiviilasi F

§ 150lg 1 p 2 alusel Anti Päivile 25.

detsembril 2012 Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõiv 350 eurot. Määruse kohaselt on hageja nõudeks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega võlausaldajad andsid pankrotihaldurile nõusoleku kompromissi kinnitamiseks tsiviilasjas Maksu- ja Tolliamet versus OÜ EQ Ehitab (pankrotis) ja OÜ Aruküla Arendus (pankrotis), tühistamine. Hagi aluseks oleva asjaoluna on hageja osundanud üldkoosoleku otsusega võlausaldajate ühiste huvide rikkumisele, mis on sätestatud PankrS § 83 teises lauses. Ainukese tõendina on hageja nimetanud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millest nähtuvalt hääletasid kompromissi sõlmimise poolt kolm võlausaldajat neljast, kokku 1 278 778 häälega, ning vastu hääletas üksnes hageja (1000 häälega). Esitatud tõendist ei nähtu võlausaldajate ühiste huvide rikkumine pankrotihaldurile nõusoleku andmisel kompromissi sõlmimiseks. Hageja ei ole hagi esitamisel lähtunud

§ 363

lg 1 p-st 3, mille kohaselt hagi esitamisel tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja väited võlausaldajate ühiste huvide rikkumisest eeldatavates pankrotimenetluse kuludes on hüpoteetilised, millest ei nähtu ka reaalsete võimalike kulude suurust. Hageja ei ole oma väidet kõigi võlausaldajate ühiste huvide rikkumisest usutavalt põhjendatud ega tõendanud. 2 Olukorras, kus hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt tõendanud, esineb

§ 371

lg 2 p-s 1 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus, s.o hageja ja teiste võlausaldajate ühiste huvide rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja poolt kohtule esitatud asjaoludest ei järeldu võlausaldajate ühiste huvide rikkumist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sisuliselt taotlenud tsiviilasjas nr 2-08-68233 menetluse jätkamist ilma kompromissi sõlmimata. Esitatud hagiga ei ole võimalik seda eesmärki saavutada. Seega esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise ühe alusena

§ 371lg 2 p 2, s.o hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Kohus osundas siinjuures asjaolule, et üldkoosoleku otsusega on antud üksnes nõusolek kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi sõlmimise asjaolud tulenevad menetlusosaliste tahteavaldustest tsiviilasjas nr 2-08-

1. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses ka iseseisvalt ilma võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekuta õigustatud võlgniku nimel otsustusi tegema, k.a osalemine kompromissi sõlmimisel. Pankrotimenetluses eeldatakse, et pankrotihaldur tegutseb võlgniku ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt. Kui võlausaldajad annavad haldurile nõusoleku mingite tehingute tegemiseks, siis see pigem kinnitab asjaolu, et võlausaldajad usaldavad pankrotihaldurit oma huvidest lähtuvalt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Fooruks Grupp OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 määruse tühistamist ja Fooruks Grupp OÜ hagi menetlusse võtmist. Samuti palub määruskaebuse esitaja lahendada ringkonnakohtul hagi tagamise taotlus ja see rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) väidab kohus, et hageja ei ole oma väidet kõigi võlausaldajate ühiste huvide rikkumisest usutavalt põhjendatud ega tõendanud, kuid nõude tõendamatus saab olla hagi rahuldamata jätmise, mitte hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagimenetluses asutaksegi arutama selle üle, kas nõue on tõendatud või mitte, vajadusel juhib kohus nõude tõendamatusele tähelepanu (3-2-1-54-04).

§ 371

lg 2 p 1 kohaldamisel ei vaadelda mitte seda, kas nõue on tõendatud või mitte, vaid seda, kas hageja huvide rikkumine on võimalik eeldades, et hageja faktilised väited on tõendamist leidnud. Kohus ütleb, et kahju tekkimine pole tõendatud ja on seega hüpoteetiline: hüpoteetiline aga tähendabki seda, et kahju tekkimine ei ole välistatud.

§ 371

lg 2 p 1 kohaldamine pole võimalik seoses sellega, et nõue on kohtu hinnangul tõendamata – vastav norm saaks tulla kohaldamisele vaid siis, kui ka hüpoteetiliselt ei ole kahju tekkimine võimalik. See on aga võimalik. Mis puutub tõenditesse, siis on eelmenetluse ülesandeks teha selgeks poolte nõue ja tõendid, sh arvestades Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-54-04 märgitut. Juhul, kui kohtu hinnangul olid hageja väited talle ja võlausaldajatele tekkiva kahju osas tõendamata (ja hagi ei vastanud seega

§ 363

lg 1 p 3 nõuetele), tulnuks kohaldada

§ 3401lg 1.

Vastavas sättes puudub kohtu võimalus diskretsiooniks – kohus peab määrama puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 3401

kohaldamisel peab kohus täitma selgitamiskohust ning juhtima hageja tähelepanu sellele, miks näiteks nõudest loobumine, mille osas üldiselt eeldatakse nõudest loobuja (antud juhul ka tema võlausaldajate) huvide kahjustamist, ei ole antud juhul selge; 2) on hageja taotluseks tunnistada kehtetuks OÜ EQ Ehitab (pankrotis) 13.12.2012 üldkoosoleku otsus, millega otsustati kompromissi sõlmimine OÜ-ga Aruküla Arendus tsiviilasjas nr 2-08-68233. Hageja ei ole taotlenud tsiviilasjas nr 2-08-68233 menetluse jätkamist ilma kompromissi sõlmimata. Hageja eesmärgiks on saavutada olukord, kus pankrotihalduril ei oleks võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekut ja aktsepti tsiviilasjas 3 nr 2-08-68233 kompromissi sõlmimiseks. Selline olukord on esitatud hagiga ilmselgelt saavutatav, millest tulenevalt on väär kohtu viide

§ 371

lg 2 p-le 2; 3) on oluline vahe järgnevas:

1. a)kui halduril on võlausaldajate üldkoosoleku nõusolek kompromissi sõlmimiseks, siis väheneb oluliselt tema vastutus võimaliku tekkiva kahju eest: haldur on võlausaldajaid teavitanud oma kavatsustest ja on võlausaldajate riisiko aktsept anda või mitte – juhul, kui haldurit otseselt ei keelata, siis on halduril igal juhul võlgniku seadusliku esindajana volitus kompromissi sõlmimiseks olemas;
2. b)kui halduril puudub võlausaldajate üldkoosoleku aktsept, siis tegutseb haldur enda riisikol, vastutades ainuisikuliselt võimaliku tekkiva kahju eest PankrS § 63 lg 1 alusel. Halduri seadusjärgsele vastutusele on Riigikohus viidanud lahendites nr 3-2-1-91-07, 3-2-1-116-04, 3-2-1-53-05 ja 3-2-1-39-12. PankrS § 55 lg 1 sätestab, et haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Antud juhul haldur rikub mh märgitud kohustust, kuna võlausaldajatele ei ole esitatud selget ning kirjalikult taasesitatavas vormis selgitust, miks on kompromissi sõlmimine võlausaldajate huvides ja majanduslikult põhjendatud. Kui haldur leiab, et kompromissi sõlmimine on otstarbekas, siis seda tehes peab ta selle otsuse eest ka vastutatama. Kui üldkoosoleku otsus jääb kehtima, on halduril võimalik vastutusest kõrvale hiilida. Märgitu ära hoidmisele ongi suunatud esitatud hagi; 4) võib haldur ka ilma võlausaldajate üldkoosoleku otsuseta kompromissi sõlmida, kuid hageja eesmärgiks on see, et haldur ei teeks seda ajal, kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtib, sest haldur võib oma vastutuse välistamisel tugineda väitele, et sõlmis kompromissi olukorras, kus tal oli kehtiv võlausaldajate nõusolek kompromissi sõlmimiseks. Kui halduril nõusolek puuduks, oleks küsitav, kas haldur julgeks võtta riski vastutada ise tekkiva kahju eest (millega ilmselgelt on tegemist, kui haldur kompromissi korras loobub 26 kinnisasja tagasivõitmise nõudest). Seega on hagi tagamise eesmärk vältida menetluse jooksul olukorda, kus haldur saaks sõlmida kompromissi ja oma vastutuse välistada viitega kompromissi sõlmimise hetkel kehtinud võlausaldajate üldkoosoleku otsusele. Kuna märgitu on kooskõlas ka hagi enda eesmärgiga ning hagi tagamata jätmisel jääks hageja eesmärk saavutamata, on äärmiselt oluline lahendada ja rahuldada hagi tagamise taotlus. Hagi tagamise taotluse saab lahendada pärast asja menetlusse võtmist.

§ 667

lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Antud juhul puudub vajadus saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, kuivõrd asjaolud ja maakohtu rikkumised on selged. Märgitu on kooskõlas ka menetlusökonoomika põhimõttega, millest tulenevalt peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada (3-2-1-93-06). Ringkonnakohtul puuduvad piirangud asja menetlusse võtmiseks.

§-st 384 tuleneb, et kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Avalduse esitamisest on möödunud 10 tööpäeva. Arvestades asja kiiret iseloomu ning efektiivse õiguskaitse ja menetlusökonoomika põhimõtteid, taotleb hageja hagi tagamise taotluse lahendamist viivitamatult ringkonnakohtu poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusse põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu vaidlustatud määruse põhjendusi. 4
2. Asja materjalidest nähtuvalt EQ Ehitab OÜ (pankrotis) võlausaldajate 13.12.2012 üldkoosolek andis loa pankrotihalduril sõlmida kompromiss tsiviilasjas nr 2-08-
3. Tsiviilasjas nr 2-08-68233 on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) esitanud TMS § 187 lg 1 alusel hagi EQ Ehitab OÜ (pankrotis) ja Aruküla Arendus OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks. Hagiavalduses, mille menetlusse võtmisest maakohus keeldus, taotles hageja EQ Ehitab OÜ (pankrotis) võlausaldajate 13.12.2012 üldkoosolekul otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 p-le 2 pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 124 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses on halduril juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhtorgani liige. PankrS § 55 lg 1 kohaselt haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Eelmärgitud sätetest tuleneb, et halduril on iseseisvalt ja sõltumata võlausaldajate üldkoosoleku otsusest (loast) õigus otsustada, kas ta nõustub kompromissiga tsiviilasjas nr 2-08-68233 või mitte. Pankrotihalduri vastav otsustus ei sõltu üldkoosoleku otsusest, mille kehtetuks tunnistamist hageja vaidlusaluses tsiviilasjas taotleb. Hagiavalduse ja määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on hageja eesmärgiks saavutada olukord, kus pankrotihalduril ei oleks võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekut tsiviilasjas nr 2-08-68233 kompromissi sõlmimiseks. Kuna pankrotihalduril on seadusest tulenev õigus otsustada iseseisvalt kompromissiga nõustumine, siis käesoleva hagiga ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus on põhjendatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd Pankr

S § 55 lg-st 1 tulenevalt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate huve ning tsiviilasjas nr 2-08-68233 on pankrotihaldur ainult üheks menetlusosaliseks (hagejaks on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu)), siis on põhjendamatu määruskaebuse esitaja seisukoht, et võimaliku kompromissi sõlmimisega rikutakse võlausaldajate huve. 6. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht vaidlustatud määruses, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ning seetõttu esineb alus (

§ 371lg 2 p 1) hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Nimetatud maakohtu põhjendus tuleb vaidlustatud määrusest välja jätta. Samas ei anna eelmärgitud ebaõige põhjendus alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna esineb

§ 371lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Ringkonnakohus märgib, et kui kohus leidis, et hagiavaldus ei vasta vorminõuetele (

§ 363

lg 1 p 3), siis tulnuks anda hagejale

§ 3401lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

7. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja