Obsah (5)

§ 183§ 180§ 138§ 143§ 181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-3634 Tsiviilasi Mari

§ 183lg 2 kohaselt on vastavat avaldust õigustatud esitama Eesti pankrotivõlgnik.

Pankrotivõlausaldaja väited tema majandusliku seisundi suhtes on piisavalt põhistamata ja tõendamata. Ei ole välistatud, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad muud isikud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Mario Saia esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega teda mitte kohustada tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasummat või alternatiivselt anda võlausaldajale kulutuste tasumiseks menetlusabi ning vabastada ta kohtu deposiiti rahasumma tasumise kohustusest. Määruskaebuse esitaja palub kuulutada välja OÜ Rommi pankrot. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole OÜ-l Rommi vara halduri tasu tasumiseks. Seda näitab tema
2. a kohta esitatud bilanss. Kohtutäituri õiendist nähtub, et vara osaühingul ei ole. Äriregistri andmetel on OÜ-l Rommi võlad; 2 2) kui kohustada töötajat tasuma pankrotihalduri tasu, muutuks pankrotiavalduse esitamine ühelt poolt võimatuks seetõttu, et töötajal ei ole majanduslikult võimalik ja otstarbekas pankrotihalduri tasu tasuda, kuna kogu riigilt läbi pankrotimenetluse saadav tulu, ei ületa olulisel määral pankrotimenetluse algatamiseks tasutavaid kulusid. Antud juhul oleks otstarbekas kohaldada TsÜS §-i 3, mille kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist ja §-i 4, mille kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Ka töötajale peaks andma samasuguse võimalus, mis on

§ 183lg 2 kohaselt ette nähtud võlgnikule.

Antud juhul rikub seadus võrdse kohtlemise printsiipi; 3) ei ole M. Saia esitanud oma majandusliku olukorra kohta tõendit seetõttu, et kuigi tal on kaks alaealist last ja väikese lapsega kodus olev abikaasa, keda ta peab ülal pidama, on tal õnnestunud koguda raha tööl käimiseks hädavajaliku auto ostmiseks. Kogutud summa on suurem kui nõutud pankrotihalduri tasu. M. Saia peab äärmiselt ebaõiglaseks seda, et ta peaks andma ära oma säästud. KarS § 380 ja § 3851 näeb küll ette võimaluse esitada avaldus kriminaalasja algatamiseks osaühingu juhatuse liikme vastu, kuna ta ei ole esitanud osaühingu pankrotiavaldust, kuid politsei praktika kohaselt selliseid kriminaalasju ei algatata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti Mario Saia taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata ja kohustati Mario Saiat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1200 eurot ning saata asi maakohtule menetlusabi andmise otsustamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse.
2. Maakohus jättis avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata põhjusel, et

§ 183lg 2 kohaselt on taotlust õigustatud esitama Eesti pankrotivõlgnik mitte pankrotivõlausaldaja. Pankr

S § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Seega saab võlausaldajat nimetada pankrotivõlausaldajaks alles pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kuna kohus ei ole OÜ Rommi pankrotti välja kuulutanud, siis on maakohus nimetanud Mario Saiat ekslikult pankrotivõlausaldajaks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal ei ole õigust esitada taotlust menetlusabi saamiseks PankrS § 11 sätestatud kohustuse täitmiseks ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma tasumiseks, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 180

lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

Asja läbivaatamise kuluks on

§ 143p 1 kohaselt ka tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud.

Ringkonnakohus leiab, et ajutise halduri kulud on analoogselt eksperdikuludega asja läbivaatamise kulud, mille kandmiseks, sh ettemaksu tegemiseks, on võlausaldajast avaldajal võimalus taotleda riigipoolset abi. Maakohtu viide

§ 183

lg-s 2 sätestatule ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna viidatud säte reguleerib pankrotivõlgnikule menetlusabi 3 andmist ja ei välista menetlusabi andmist võlausaldajale, kes soovib esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldust. 6.

§ 181

lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Maakohus ei ole avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata jätmisel nimetatud asjaolusid hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et Mario Saia taotlus menetlusabi saamiseks tuleb saata tagasi maakohtule taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja menetlusabi andmise otsustamiseks. 7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus ei ole millegagi põhjendanud oma otsustust, et avaldajalt nõutav ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu suurus peab olema 1200 eurot. Riigipoolse menetlusabi andmisel tuleb arvestada, et riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka siis, kui pankrotiavalduse esitab võlausaldaja, kellele on antud menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste eest tasumiseks. Menetlusabi andmisel peab maakohus ajutise halduri määramisel viimast informeerima, et ajutise halduri tasustamine ja kulude hüvitamine toimub riigipoolse menetlusabi korras, kui võlgniku varast ei jätku selleks vajalikeks väljamakseteks. Ajutine haldur peab kulutuste tegemisel riigipoolse menetlusabi piiranguga arvestama. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks