2-11-39535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-

§ 271

järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 294

sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 296

lõikest 3 tuleneb, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega seotud kasu väärtuse. Tähtajaline üürileping lõpeb

§ 309

lg 1 järgi tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.

1. Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust (toimiku
2. kd, lk 4-5) nähtub, et kostja asus korterisse elama 25.09.2010.a (lepingu p 1.4.). Leping oli tähtajaline ja kestis kuni 25.09.2011.a (lepingu p 2.1.). Lepingu punkti 3.
3. järgi oli kostja kohustatud tasuma üüri summas 2000 krooni kuus sularahas või ülekandega hageja kontole. Lepingu punkti 3.
4. järgi tuli kostjal üüri tasuda ettemaksena hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks. Lepingu p 4.
6. nägi ette, et kostja pidi tasuma tagatisraha 2000 krooni hagejale 15.10.2010.a. Lepingu punkti 6.
7. kohaselt pidi leping lõppema tähtaja möödumisel, selle ülesütlemisel või muul lepingus või seaduses määratud alusel. Lepingu punkti 6.
8. järgi oli kostjal õigus igal ajal leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest hagejale kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Kuni etteteatamistähtaja möödumiseni pidi leping kehtima senistel tingimustel.
9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei esitanud hagejale kirjalikku lepingu ülesütlemise teadet, kuid lahkus korterist 2011.a juunis. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei tasunud lepingus ettenähtu tagatisraha ülekandega. Hageja esitas kohtule detailse arvestuse selle kohta, millal ning millistes summades kostja üürilepingu kehtivuse ajal üüri tasus ning millises osas jättis selle tasumata (toimiku
10. kd, lk 78). Kostja hageja detailsele arvestusele konkreetseid vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas kohtule väljavõtte oma pangakontost hagejale ülekannetega makstud üüri summade kohta (toimiku
11. kd, lk 2). Pangakonto väljavõte ühtib täielikult hageja poolt tehtud arvestusega kostja tasutud summade kohta. Muid tõendeid üüri maksmise kohta kostja kohtule ei esitanud, kuigi kohus selgitas talle tõendamiskoormust 28.11.2012.a eelistungil (toimiku
12. kd, lk 5).
13. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses kummalgi poolel tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid. Kui kostja väidab, et tal ei ole hageja ees üürivõlgnevust, sest ta tasus igakuiselt lepingus märgitud üüri summat, oleks tulnud kostjal neid väiteid tõendada. Kostja väited üüri tasumise ning tagatisraha tasumise kohta sularahas on jäänud täielikult tõendamata. Samuti on jäänud tõendamata kostja väide, mille kohaselt ta teavitas hagejat suuliselt üürilepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest. Lepingu punkti 6.
14. kohaselt oleks kostjal tulnud lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest teavitada hagejat kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Vaidlus puudub selle üle, et kirjeldatud kirjalikku ülesütlemise teadet ei ole kostja hagejale esitanud.
15. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat kirjalikult oma soovist üürileping 5 ennetähtaegselt üles öelda, tuli kostjal tasuda üüri kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ehk kuni 25.09.2011.a. Riigikohus on rõhutanud, et

§ 296

lg 3 kohaselt peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast olenevatel põhjustel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumist lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest (RK TKo 18.05.2009.a nr 3-2-1-37-09, p 14). Seega ei vabane kostja üüri maksmise kohustusest 2011.a juuni, juuli ja augusti eest ainuüksi seetõttu, et ta faktiliselt kolis korterist välja 2011.a juunis. Kuivõrd muid vastuväiteid kostja hageja üürinõudele ei esitanud ja kostja ei ole ka oma vastuväiteid tõendanud, tuleb hageja tasumata üürist tulenev nõue kostja vastu täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata üürina 804,60 eurot. Hageja kommunaalmaksete ja elektrivõlgnevuse nõue

1. Hageja nõudis kostjalt tasumata kommunaalmaksete võlgnevuse eest 512,36 euro väljamõistmist. Kostja pidi üürilepingu alusel tasuma nii kommunaalmaksete kui elektrienergia eest, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata. Kostja poolt korterisse asumise hetkel oli elektrimõõdiku näit 008303 ja kui kostja korterist lahkus, oli see
2. Kostja tarbis seega elektrit 2281 kWh, maksumusega 246,34 eurot. Eesti Energia arve järgi on ühe kWh maksumus 0,108 eurot. Kuigi hagejal oli kommunaalmaksete võlgnevus antud korteri osas juba varem, nõudis ta kostjalt tasumata kommunaalmakseid alates 2010.a oktoobrist kuni 2011.a juunini. Kostja pidas hageja kommunaalmaksete nõuet ebaselgelt ja väitis, et tasus nii kommunaalmaksete kui elektri eest hagejale sularahas. Harju Maakohtu 11.02.2013.a istungil väitis kostja, et tasus kommunaalmaksete eest osaliselt, kuid ei toonud välja ega tõendanud, millises osas ta nende eest tasus. 26.

§ 292

lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu (toimiku

1. kd, lk 4-5) punkti 3.
2. alusel oli kostja kohustatud lisaks üürile tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ehk elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni, kütte, halduse, prügiveo jne eest. Kõrvalkulude suurus tuli lepingu alusel kindlaks määrata teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel või mõõdikute olemasolul mõõdikute näitude järgi. Lepingu punkt 3.
3. nägi ette, et kostja pidi kõrvalkulude eest tasuma igakuiselt hiljemalt
4. kuupäevaks üürileandja poolt esitatud arve või makseteatise esitamise korral sellel märgitud ajal.
5. Poolte vahel lepingu sõlmimisel alla kirjutatud eluruumi üleandmisaktis märgitud kohaselt oli elektriarvesti näiduks 008303 (toimiku
6. kd, lk 6). 21.06.2011.a hageja ja maakler Kadri K poolt koostatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (toimiku
7. kd, lk 14) märgiti elektriarvesti näidu suuruseks
8. Sama elektriarvesti näit

§ 334

lg 1 näeb ette, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.

§ 334

lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustamine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

1. Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu (toimiku
2. kd, lk 4-5) punktis 1.8.
3. kinnitas üürnik, et ta on eluruumi hoolikalt üle vaadanud ja võtab selle kasutusse seisundis, millises see oli ülevaatuse teostamise ajal. Lepingu punktis 1.
4. võttis kostja endale kohustuse eluruumi hoida ja kasutada seda hoolikalt ja vastavalt kokkulepitud otstarbele. Sama kohustuse nägi kostjale ette lepingu punkt 5.2.
5. Lepingu punkti 5.2.
6. järgi pidi kostja hüvitama kohustuse rikkumisest üürileandjale tekkinud kahju, sh eluruumi või sisustuse hävimisest või kahjustamisest tuleneva kahju. Lepingu punkt 8.
7. nägi ette, et üürnik vastutab eluruumi või sisustuse kahjustumise, hävimise, kaotsimineku või puuduse eest, kui see toimus või tekkis ajal, kui eluruum või sisustus oli üürniku valduses ja kui üürnik ei tõenda, et eelnimetatud tagajärg saabus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ega isikust, kelle eest üürnik vastutab või kellele ta asja kasutamise üle andis.
8. Poolte vahel 25.09.2010.a alla kirjutatud eluruumi üleandmise aktis (toimiku
9. kd, lk 6) oli korteri tehnilist seisundit iseloomustatud kui „elamiskõlblik“. Sama akti punktis 3 oli märgitud, et kriibitud oli ühe akna põsk. Kostjal oli õigus korterit ise kujundada ja arendada. Seega ei nähtu aktist, et korteril oleksid selle kostjale üürile andmisel olnud need puudused, millised on hagiavalduses kirjeldatud hageja poolt. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on ainsa puudusena viidatud ühe aknapõse kraabitusele, millest tulenevalt järeldab kohus, et mistahes teised korteri ruume puudutavaid puudusi korteril ei olnud. Kuivõrd pooled olid akti alla kirjutanud ning lepingu punktis 1.8.
10. andis kostja kinnituse, et on korteri hoolikalt üle vaadanud, lasus kostjal kohustus tõendada, et hagiavalduses kirjeldatud puudused eksisteerisid korteris juba selle üürileandmise ajal. Lepingu punkti 8.
11. järgi lasus kostjal kohustus tõendada, et tema puuduste tekitamise eest ei vastuta.
12. Riigikohus on leidnud, et kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmise aktis toodud seisundis (RK TKo 12.01.2012.a nr 32-1-141-11, p 11). Kui üürileandja on esitanud üürniku vastu kahju hüvitamise nõude põhjusel, et üürnik on rikkunud ruumide heas korras tagastamise kohustust, tuleb tuvastada üüritud ruumide seisund üürnikule üleandmisel ja tagastamisel. Seejärel saab iga puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab puuduste eest, mis tekkisid ajal, kui ruumid olid tema kasutuses, mis aga ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi (RK TKo 26.09.2011.a nr 3-2-1-98-12, p 10).
13. Kuivõrd korteri üleandmise aktis 25.09.2010.a ei olnud viidatud korteri seisundis esinevatele puudustele, tuleb kohtu hinnangul eeldada, et korteri vastuvõtmisel hageja poolt tuvastatud puudused tekkisid ajal, mil korter oli kostja valduses. Vastupidise tõendamise koormus oleks lasunud kostjal, kuid kostja ei ole vastupidist tõendanud.
14. Hageja on esitanud kohtule kinnisvarabüroo Uus Maa fotod, mis on korterist väidetavalt tehtud enne selle üürileandmist 25.09.2010.a (toimiku
15. kd, lk 8). Kostja väidete kohaselt ei olnud need fotod õiged, kuid kostja ei ole oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud. Vaidlus puudub selle üle, et tegemist on nimelt samast korterist tehtud fotodega. Vaidlus puudub 8 ka selle üle, et üürileping poolte vahel sõlmiti kinnisvarabüroo Uus Maa vahendusel. Seega leiab kohus, et tegemist on fotodega, mis kajastavad vaidlusaluse korteri seisundit selle kostjale üürile andmisel. Fotodelt nähtub, et korteri seisund on elamiskõlblik, kõikide tubade seintes on tapeet. Korteri lagedes, põrandates ja ustes ei ole fotode kohaselt võimalik puudusi tuvastada.
16. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et fotod toimiku
17. kd lk 9-13 on tehtud vaidlusalusest korterist vahetult pärast seda, kui kostja korterist lahkus. Fotodelt toimiku
18. kd lk 9 on võimalik näha, et vannitoa esine põrand ja esiku põrand on kahjustatud. Fotodelt toimiku
19. kd lk 11 nähtub, et korteri ühe toa seintest on eemaldatud tapeet. Ustele tekitatud kahjustused nähtuvad fotodelt toimiku
20. kd lk
21. Hageja poolt maakler Kadri K `a juuresolekul 21.06.2011.a koostatud aktist (toimiku
22. kd, lk 14-15) nähtub, et korteris vajas vahetamist tapeet, toaparkett, lagi, aknalauad ja põsed. Samuti vajasid akti kohaselt remonti esik, tualett ja duššinurk.
23. Kostja esitas kohtule ainsa tõendina KÜ XXX juhatuse liikme Rikka T poolt allkirjastatud tõendi (toimiku
24. kd, lk 1). Tõendis on märgitud, et üürile antud korteri seisukord oli halb. Tõendi alla kirjutanud isik on korduvalt käinud korteris veenäite kontrollimas. Tõendist ei nähtu, millal on see koostatud. Samuti ei ole võimalik tõendist järeldada, milles seisnes selle koostaja arvates korteri „halb“ seisund. Tõendi koostanud isiku kirjeldust selle kohta, millised olid üürilepingu sõlmimisel poolte kokkulepped korteri seisundi ja tapeedi vahetamise kohta, ei pea kohus võimalikuks arvestada. Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjalikud seletused ei saa hagimenetluses olla tõenditeks, sest selliseid isikuid saab kohtus üle kuulata vaid tunnistajatena. Kostja ei esitanud kohtule taotlust kuulata nimetatud isik üle tunnistajana. Seega ei loe kohus viidatud tõendiga tõendatuks kostja väiteid, et korteril olid juba selle üürile andmisel olemas need puudused, millistele hageja viitas hagiavalduses. Kui korteril olid juba siis olemas need puudused, oleks puudused tulnud fikseerida üleandmise-vastuvõtmise aktis, mida pooled ei teinud.
25. Hageja vande all antud seletustest (toimiku
26. kd, lk 13) nähtub, et pärast korteri vabastamist kostja poolt oli korteri esimeses toas ripplae paneeli tekkinud auk. Samas toas oli ära täksitud põranda PVC kate. Teises toas oli põranda laminaatparkett täkkeid täis sellisel viisil, mis ei saanud tekkida normaalse kulumise käigus. Esiku põrand oli vettinud ja vajunud. Teises toas puudus tapeet. Üks aknapale oli katki, teised olid ära määritud sellisel viisil, mis ei võimaldanud nende puhastamist.
27. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud tõenditega kogumis on tõendatud korteri siseviimistlusel kõigi nende puuduste esinemine, milliseid on hageja oma hagiavalduses kirjeldanud. Samuti on hageja vande all antud ütluste, korterist tehtud fotode ja maakleri juuresolekul 21.06.2011.a koostatud aktiga tõendatud, et need puudused olid korteril tuvastatavad vahetult pärast seda, kui kostja korterist lahkus. Ükski hagiavalduses kirjeldatud puudustest ei ole kohtu hinnangul tekkinud viisil, et neid võiks põhjendada korteri normaalse kulumisega. Korteri normaalse kulumise käigus ei saa lakke tekkida auku ega kaduda uste lengid. Korteri normaalse kulumise käigus ei saa kahjustuda tubade põrandakatted sellisel viisil, et vajavad täielikku väljavahetamist. Korteri normaalseks kulumiseks ei saa pidada olukorda, kus ühe toa tapeet on seinast täielikult eemaldatud. Seega on kostja vastutav korteri seisundile tekitatud kahjustuste eest.
28. Hageja on hagiavalduses esitanud oma arvestuse remonditöödeks vajalike kulude kohta. Täiendavalt on hageja esitanud kohtule XXX korteri remondi hinnapakkumise (toimiku
29. kd, lk 9), milles on kirjeldatud hageja viidatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud remonditööd. Remonditööde maksumuseks kogumis koos materjali ja töörahaga on hinnatud 4660,8 eurot. Hageja selgitas, et hinnapakkumises on arvestatud uute materjalide hinda. Hageja ise on nõudnud materjalide maksumusena oluliselt vähem ehk 936,16 eurot. Hageja ei nõua kostjalt selliste kulude hüvitamist, mis vastaksid uuele siseviimistlusele, vaid hageja on arvetanud kulumise astmeks 71%. Hageja on kostjalt nõudnud ka tööraha väiksemas ulatuses, kui on kirjas 9 hinnapakkumises. Kostja ei esitanud hinnapakkumisele ega hageja nõude rahalisele arvestusele vastuväiteid. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu seoses korteri siseviimistlusele tekitatud kahjude hüvitamisega täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1656,67 eurot. Korteri sisustusele tekitatud kahju hüvitamise nõue
30. Hageja väidete kohaselt rikkus kostja ka korteri sisustust, millega tekitas hagejale kahju. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks uue nurgadiivani, mille maksumus on 540 eurot. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks magamisdiivani maksumusega 160 eurot. Kostja rikkus sektsioonkapi, mille maksumus kasutatuna on 65 eurot. Kostja rikkus külmkapi, mille maksumus kasutatuna on 191 eurot. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks pliidi, mille taastamise maksumus on 447,38 eurot. Kokku on lõhkumise teel kasutuskõlbmatuks muutunud vara väärtus 1403,38 eurot.
31. Kostja vaidles sisustuse rikkumise nõudele vastu osaliselt. Kostja võttis omaks, et plekid nurgadiivanile tekkisid tema laste tõttu ning samuti rikkusid tema lapsed polüesterkapi. Harju Maakohtu 11.02.2013.a istungil võttis kostja omaks, et ta lammutas magamisdiivani tükkideks. Ahi ei olnud kostja arvates läbi põlenud, vaid pliit oli valesti ehitatud. Külmkapi rikkumist kostja eitas ning leidis, et sellel olid praod sees juba üürileandmisel.
32. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu (toimiku
33. kd, lk 4-5) punkti 5.2.
34. järgi oli kostja kohustatud hoidma eluruumi sisustust selle hävimise ja kahjustumise eest. Lepingu punkti 5.2.
35. järgi pidi kostja hüvitama hagejale eluruumi sisustuse hävimisest tuleneva kahju. Lepingu punkt 8.
36. nägi ette, et üürnik vastutab eluruumi või sisustuse kahjustumise, hävimise, kaotsimineku või puuduse eest, kui see toimus või tekkis ajal, kui eluruum või sisustus oli üürniku valduses ja kui üürnik ei tõenda, et eelnimetatud tagajärg saabus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ega isikust, kelle eest üürnik vastutab või kellele üürnik asja kasutamise üle andis.
37. Poolte vahel üürilepingu sõlmimisel allkirjastatud eluruumi üleandmise aktist 25.09.2010.a (toimiku
38. kd, lk 6) nähtub, et kostjale anti koos korteriga üle mööbel. Kohtule esitatud fotodelt, mis kajastavad korteri seisundit enne selle üürileandmist, nähtub, et korteris oli kasutamiskõlblik nurgadiivan ja magamisdiivan, samuti külmkapp ja ahiküttega pliit (need esemed on nähtavad fotodelt toimiku
39. kd, lk 8). Fotodelt toimiku
40. kd, lk 9 ja lk 12 nähtub, et nurgadiivani katteriie on määrdunud. Fotodelt toimiku
41. kd, lk 9 nähtub, et külmkapp on seest hallitanud. Ahiküttega pliidil on nähtavad ülekütmise jäljed. Fotodelt toimiku
42. kd, lk 9 nähtub, et polüesterkapp on viltpliiatsitega täis soditud. Samuti nähtub fotodelt, et magamisdiivan on lammutatud. Seega nähtuvad sisustusele tekitatud kahjustused fotodelt, mis on tehtud korterist pärast kostja lahkumist. Hageja vande all antud ütlustest (toimiku
43. kd, lk 13) nähtub, et külmkapi seinas oli lisaks hallitusele pragu sees. Puupliit oli rikutud ülekütmise tõttu, sest ahi oli läbi põlenud ja metall amortiseerunud.
44. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ning arvestades kostja poolt omaks võetud asjaolusid, leiab kohus, et kõik hageja korteri sisustuse rikkumist puudutavad väited on tõendatud. Kostja on omaks võtnud, et polüesterkapi ja nurgadiivani rikkusid tema lapsed, kelle tegevuse eest kostja vastutab. Magamisdiivani lammutamise on kostja omaks võtnud. Kuivõrd korteri üleandmisevastuvõtmise aktis ei olnud märgitud, et külmkapil või puupliidil oleks esinenud puudusi, lasus kostjal kohustus tõendada, et need esemed ei kahjustunud üürilepingu kehtivuse ajal või kahjustusid mitte kostjast olenevatel asjaoludel. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis tema vastuväiteid tõendaksid.
45. Hageja kahjunõude rahalisele arvestusele ja seda puudutavatele tõenditele kostja vastuväiteid ei esitanud. Nurgadiivan-voodi maksab hageja esitatud foto kohaselt 540 eurot (toimiku
46. kd, lk 85-86). Kasutatud polüesterkapp maksab 65 eurot (fotod toimiku
47. kd, lk 87-88). Uue külmkapi 10 hind on 263,95 eurot (tõendid toimiku
48. kd, lk 94), kuid hageja nõudis kostjalt 191 euro hüvitamist. Uue diivanvoodi hind on 240 eurot (fotod toimiku
49. kd, lk 112), kuid hageja nõudis kostjalt 160 euro hüvitamist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja ruumide sisustuse rikkumist tulenev nõue kostja vastu kuulub tervikuna rahuldamisele, sest see nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1403,38 eurot. Viivise nõue
50. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja nõudis kostjalt viivist lepingu punkti 3.
51. alusel alates 20.08.2011.a kuni 20.01.2012.a. Hageja leidis, et seisuga 20.01.2012.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 711,48 eurot. Alates 20.01.2012.a nõudis hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. 51.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu punkt 3.
2. (toimiku
3. kd, lk 4-5) nägi ette, et üüri, kõrvalkulude tasumise või muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus on rahuldanud hageja põhinõude kostja vastu kokku summas 4623,35 eurot. Põhinõude summat arvestades on viivis päevas 4,62 eurot ja kostja viivitas ajavahemikult 20.08.2011.a kuni 20.01.2012.a kokku 154 päeva. Eeltoodu alusel tuleb rahuldada hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue selle perioodi eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 711,48 eurot.
4. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 21.01.2012.a sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 4623,35 eurot määras 0,1% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates 21.01.2012.a sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,1 % põhinõude summalt 4623,35 eurot päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 11