) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lõigete 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha, andmed pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivarasse on laekunud 964,83 eurot, s.h intress 0,86 eurot, pankrotvara müügist 419,56 eurot (OÜ VM osad), 56 eurot (OÜ MG osad) ja 60 eurot (OÜ EO) ning töötasu 428,41 eurot. Lõpparuande kohaselt on laekunud töötasust 2 608,10 eurot jäänud võlgniku kasutusse, kuna selles ulatuses ei saa võlgniku varale sissenõuet pöörata. Lõpparuande seisuga on pankrotivaras 1 229,41 eurot. Halduri hinnangul puuduvad pankrotivaras vahendid, et raha võlausaldajatele jaotise alusel välja maksta. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 2
lg 5 mõistes ja seega ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Andres Hermet palub määrata pankrotihalduri tasu summas 337,69 eurot, millele lisandub käibemaks ja mõista tasu välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Võlgnik on 04.01.2011 esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur, kelle hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi ka ise täita. Võlausaldajate 24.01.2013 üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlausaldajad on nõus kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ja sellega, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et AR pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab
lg 2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
II Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt
§-ile 651 on pankrotivaralt suurusega 964,83 eurot halduri tasu alammäär 192,97 eurot ja ülemmäär 337,69 eurot. Halduri poolt taotletav halduri tasu summas 337,69 eurot ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud ülemmäära ning vastuväiteid taotletava tasu suurusele ei ole võlausaldajad esitanud. Tasu palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ’le L (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXXX). Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, leiab kohus, et Andres Hermet’i tasuks tuleb määrata 337,69 eurot, millele lisandub käibemaks 67,54 eurot ning tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le L (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXX). 4
lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et AR pankrotimenetluses pärast 07.12.2012 tehtud kulutused summas 5,70 eurot on tehtud seoses pankrotimenetluse toimingutega, seetõttu on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. IV Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AR pankrotihaldur Andres Hermet tuleb halduri kohustustest vabastada. V Kohustustest vabastamise menetluse algatamine ARon 04.01.2011 esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur Andres Hermet toetab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist ning halduri hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi ka ise täita. Pankrotihaldur on kohtule kinnitanud, et võlgnik omab praegusel ajal stabiilset sissetulekut töötasu näol ja igakuine sissetulek ulatub mõningal määral üle seaduses sätestatud alammäära, mille osas ei või võlgniku varale sissenõuet pöörata. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlausaldajate 24.01.2013 üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlausaldajad on nõus kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ja sellega, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada AR kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku määramine ei ole kohtule seni teadaolevatel asjaoludel vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale, kes on sellega nõus. Eeltoodu alusel ja kooskõlas
§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et AR usaldusisik tuleb 5
§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb võlgnikul nende sätetega põhjalikult tutvuda. Kohus selgitab AR’le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. AR’l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuna AR kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jäetakse usaldusisik määramata ning AR täidab usaldusisiku kohustusi ise, selgitab kohus, et
§-ist 172 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus, kas AR oma kohustusi täidab. Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.