lduse nr 19-k „Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktori ametisse kinnitamine“ tühistamiseks ning Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktori ametikohale uue konkursi
ldamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus A.A.´le Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. A.A. esitas 15.02.2013.a Tallinna Halduskohtule vaidena pealkirjastatud kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2013.a
lduse nr 19-k, millega kinnitati Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktoriks Natalja Vergun, tühistamiseks ning Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktori ametikohale uue konkursi
ldamiseks.
lduse nr 19-k, millega kinnitati Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktoriks Natalja Vergun, tühistamist ning Mustamäe Reaalgümnaasiumi ametikohale uue konkursi
ldamist. Kaebaja leiab, et Natalja Vergun´il puudub haridusasutuse juhtimise kogemus, mistõttu ta ei vasta esitatavatele nõudmistele ning kaebajat ei lubatud põhjendamatult konkursi vestlusvooru, kuigi tema esitatud dokumendid vastasid kõikidele nõuetele. 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 71 lg 6 kohaselt kehtestab direktori vaba ametikoha täitmiseks
ldatava konkursi läbiviimise
kooli pidaja. PGS § 1 lg 2 kohaselt on munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn. Tallinna Linnavalitsus on vastava
kehtestanud 30.06.20008.a määrusega nr 53 „Koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja huvikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks
ldatava avaliku konkursi tingimused ja kord“ (edaspidi Kord).
lg 1 kohaselt kuulutab konkursi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks välja ja
ldab Tallinna Haridusamet. Haridusameti juhataja moodustab konkursi
ldamiseks seitsmeliikmelise komisjoni, nimetab komisjoni koosseisus esimehe ja aseesimehe ning määrab sekretäri (
Konkurss toimub kahes voorus. Need on dokumendivoor ja vestlusvoor (
). Kandidaat esitab konkursil osalemiseks järgmised dokumendid: kirjalik avaldus, elulookirjeldus, sh töö- või teenistuskäik, ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad, kandidaadi tegevuskava haridusasutuse juhina ning muud dokumendid, mida kandidaat peab oluliseks (
Dokumendivoorus: 1) saadetakse komisjoni liikmetele elektrooniliselt konkursile esitatud dokumendid ning komisjoni esimehe ettepanekud konkursi edasise
ldamise kohta, 2) komisjoniliikmed vaatavad konkursile esitatud dokumendid läbi ja langetavad otsuse kandidaatide vestlusvooru lubamise kohta, 3) määratakse komisjoni järgmise koosoleku toimumise aeg ja koht ning 4) otsustatakse teisi komisjoni pädevusse kuuluvaid küsimusi. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt on peale komisjoni esimehe vähemalt pooled komisjoni liikmed. Vastuvõetud otsused protokollitakse. Kandidaatidele, keda vestlusvooru ei lubatud, teatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees otsusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest (
). Vestlusvooru lubatud kandidaatidele teatab komisjoni sekretär vestluse aja ja koha arvestusega, et kandidaadid saaksid teate kätte vähemalt kolm tööpäeva enne teates märgitud kuupäeva. Kandidaadil on õigus anda vestluse käigus lisaks komisjoni küsitule selgitusi ning saada komisjonilt lisateavet konkursi
lduse kohta. Komisjoni koosolekust võtab kandidaat osa ainult tema küsitlemise ajal (
Komisjon võtab otsused vastu avalikul hääletusel ning igal komisjoniliikmel on üks hääl. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole koosolekul viibivatest komisjoniliikmetest (
). Komisjon võtab vestlusvooru tulemusena iga kandidaadi kohta vastu ühe järgmistest otsustest: 1) tunnistada kandidaat ametikohale valituks; 2) tunnistada kandidaat ametikohale mittevalituks; 3) tunnistada kandidaat koosolekule mitteilmunuks. Kandidaatidele saadab komisjoni sekretär kirjaliku teate komisjoni otsuse kohta kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Ametikohale valituks tunnistatud kandidaadi kohta esitab komisjoni esimees viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest ettepaneku haridusameti juhatajale kandidaadi ametisse kinnitamiseks (
). Haridusameti juhataja esitab komisjoni valitud kandidaadi ametisse kinnitamiseks linnavalitsusele. Haridusasutuse direktori kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul ning haridusasutuse direktoriga sõlmib töölepingu haridusameti juhataja (
HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 kohaselt on tühistamiskaebuse aluseks kaebaja väidetav subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud haldusaktiga. RVastS § 6 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on 06.03.2001.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-01 selgitanud, et kohus peab toimingu sooritamisele suunatud kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
ldus nr 19-k, millega kinnitati Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktoriks Natalja Vergun, ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kuivõrd halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Antud juhul lõppes kaebaja osavõtt vaidlusalusest konkursist juba dokumendivoorus, mistõttu puudutab kaebaja õigusi otseselt üksnes konkursikomisjoni otsus kaebaja vestlusvooru mittelubamise kohta ning kaebajal on õigus taotleda sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Samas isegi, kui kohus tuvastaks kaebaja vestlusvooru mittelubamise õigusvastasuse, ei tooks see kaasa konkursitulemuste tühistamist, kuivõrd konkursikomisjonil on dokumendivooru läbinud kandidaatide sobivuse hindamisel ulatuslik hindamisruum ning ainuüksi konkursil osalemine ega asjaolu, et kaebaja vastas tema enda hinnangul konkursil kandidaatidele esitatud tingimustele, ei ole aluseks konkursitulemuste tühistamisele ega uue konkursi väljakuulutamisele. Kuivõrd kaebuse esitamise hetkeks oli ametikohale valituks osutunud kandidaat ametisse juba kinnitatud ning töölepingki ilmselt sõlmitud, siis isegi, kui kohus tuvastaks kaebaja vestlusvooru lubamise õigusvastasuse, ei tooks see kaasa konkursitulemuste tühistamist ega valitud kandidaadiga sõlmitud töölepingu lõpetamist. 7. Kaebajal oleks iseenesest võimalik esitada halduskohtule eraldiseisev nõue vastavalt HKMS § 37 lg 1 p-le 6 kaebaja vestlusvooru mittelubamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuid kohtu hinnangul on selline nõue perspektiivitu. Kohus selgitab, et tuvastamise näol on tegemist ainult vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse fakti konstateerimisega, mis ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kohus ei tee vastustajale mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul oli kaebajal selline õiguskaitsevahend olemas. Nimelt sätestab
lg 5, et komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees teatab kandidaatidele, keda vestlusvooru ei lubatud, otsusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Seega, kui kaebaja leiab, et konkursikomisjon rikkus tema vestlusvooru mittelubamisega munitsipaalõppeasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks
ldatava avaliku konkursi protseduurireegleid, oleks tal olnud võimalik konkursikomisjoni vastavasisulise otsust halduskohtus vaidlustada ning taotleda konkursikomisjoni kohustamist lubada kaebaja vestlusvooru. Ühtlasi oleks kaebajal olnud võimalik taotleda esialgse õiguskaitse
s konkursi läbiviimise peatamist. Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, miks kaebaja ootas kuni konkursi võitnud kandidaadi ametisse kinnitamiseni ja tõenäoliselt ka töölepingu sõlmimiseni, et vaidlustada enda vestlusvooru mittelubamist. 8. Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja seisukoht, nagu oleks üheks gümnaasiumi direktorile esitatavaks kvalifikatsiooninõudeks haridusasutuse juhtimise kogemus, on ekslik. Haridusministri 26.08.2002.a määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 8 sätestab gümnaasiumi direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, milleks on: 1) pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise tööstaaž ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või 2) muu kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogilise töö staaž, omades vähemalt pedagoogi ametijärku, ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või 3) kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemus ning läbitud vähemalt 240-tunnine pedagoogikakursus ja 160-tunnine koolijuhtimiskoolitus. Seega ei mõjuta kaebuses viidatud Natalja Vergun´i kogemuste puudumine haridusasutuse juhtimisel kuidagi Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2013.a
lduse nr 19-k õiguspärasust. 3 9. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A.A. kaebus on perspektiivitu ning kaebaja ei saavuta oma eesmärki. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.