← Eesti

2-13-270/7

Obsah (4)§ 340§ 476§ 477§ 172

2-13-270 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-270 Tsiviilasi RM avaldus nõusoleku

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1

(3)2-13-270 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik RM on 02.01.2013 esitanud Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse SM nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut korteriomandi aadressil XXX, omandamiseks alaealisele lapsele SM. Märgitud korteriomandi suhtes on 06.12.2012 sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping, kus üheks osapooleks, ostjaks, on alaealine laps SM, keda esindas avaldaja. Kohus andis 23.01.2013 e-kirjaga avaldajale avalduse täpsustamiseks tähtaja 7 päeva. Avaldaja teatas kohtule 23.01.2013 e-kirjaga, et tal ei ole võimalik iga päev arvutit kasutada. Kohus võttis avalduse menetlusse 23.01.2013 määrusega ja kohustas lapsele määratud esindaja ja lapse elukoha järgse omavalitsusena Nissi valla Nissi Vallavalitsuse kaudu esitama kirjaliku arvamuse avalduses esitatud nõude osas. Lapse esindaja esitas 07.02.2013 arvamuse avalduses esitatud nõude osas, milles asub seisukohale, et avaldaja poolt alaealise lapse nimel tehtud tehing ei ole lapse huvidega vastuolus ning toetab esitatud avaldust. Nissi Vallavalitsus esitas 08.02.2013 arvamuse avalduses esitatud nõude osas, milles asub seisukohale, et nõusoleku andmine avaldajale lapse nimel tehingu tegemiseks ei ole vastuolus lapse huvidega. Kohus kutsus 18.02.2013 e-kirjaga edastatud kutsega avaldaja 22.02.2013 kell 10:00 Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas toimuvale ärakuulamisele. 22.02.2013 kell 8:50 teatas avaldaja kohtule, et ei saa lapse haigestumise tõttu kohtusse ärakuulamisele tulla. 22.02.2013 avaldajale saadetud kirjaga teatas kohus avaldajale, et kuulab RM kui avaldaja ära kirja teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 4 neljanda lause kohaselt võib kohus lugeda isiku ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Lähtudes eeltoodust palus kohus avaldajal selgitada ja täpsustada kohtule 02.01.2013 esitatud avalduse asjaolusid ja selles taotletavat eesmärki, samuti põhjendada, miks avaldus esitati ja miks soovib avaldaja teha tehingut just SM nimel, teades, et avaldajal on peale S veel kolm last. Kohus leidis, et avaldajal tuleb selgitada muuhulgas ka seda, miks ta ei saa või ei taha ise olla tehingu pooleks, st esineda ühe tehingu poolena iseseisvalt. Kohus juhtis tähelepanu, et kõiki väiteid, seisukohti ja asjaolusid tuleb avaldajal põhistada ning vajadusel dokumentaalselt tõendada, st kohtu poolt taotletav teave peab olema sedavõrd veenev, et kohus saab nendest põhjendustest aru. Kohus selgitas, et vastavalt

§ 340

¹ lg 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 2

(3)2-13-270 Kohus kohustas RM esitama kohtule kirjalik vastus 22.02.2013 kohtunõudele hiljemalt
  1. märtsiks
  2. RM on kirja kättesaamist kinnitanud 25.02.
  3. Avaldaja ei ole kohtunõudele kirjalikku vastust esitanud. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Perekonnaseaduse (PkS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PkS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 340

¹ lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 340

¹ lg 3 kehtestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes, jätab kohus vastuväited tähelepanuta.

§ 476

lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

lg 4 neljanda lause kohaselt võib kohus lugeda isiku ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

§ 477

lg 5 kohaselt, kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 kohaselt, kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus võttis avalduse menetlusse 23.01.2013 määrusega. Kohus leidis, et on põhjendatud ära kuulata RM kirja teel ja kohustas RM esitama kohtule kirjalik vastus 22.02.2013 kohtunõudele hiljemalt 1.märtsiks 2013 ja selgitama ja täpsustama kohtule 02.01.2013 esitatud avalduse asjaolusid ja selles taotletavat eesmärki. RM on kirja kättesaamist kinnitanud 25.02.2013. Käesolevas tsiviilasjas ei ole avaldaja kohtu kirjale vastanud ja 22.02.2013 kohtunõudes viidatud puudusi kõrvaldanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt

§ 172lg 2 ja § 168 lg 2 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Raivo Einula 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.