) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 4
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutise haldur hinnangul ei ületa kohustused võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja vaielnud korteri väärtusele kohtuistungil vastu. Avaldaja esindaja tõi 12.03.2013 kohtuistungil välja korteri väärtusega seotud asjaolusid, mis avaldaja seisukohalt pankroti tingivad. Korteri väärtust langetab oluliselt see, et seal elab pärandaja vanaema, kes on kinnitanud, et ta sealt ei lahku. Kui pankroti kuulutamise järgselt hakatakse korterit müüma, siis see asjaolu langetab korteri hinda kuna tulevane omandaja peab selle inimese välja kolimise korraldama. Üks pärijatest on alaealine, see tähendab, et ta peab kohtus käima, et saada luba korteri võõrandamiseks. Ajutine haldur leidis, et hetkel puudub alus pankroti väljakuulutamiseks ning korter on hüpoteegist puhas ja seda võib kasutada selleks, et võtta laenu. 19.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja seisukohale, et pankroti peab välja kuulutama, avaldaja esitas tõendi oma sissetulekute kohta, millest nähtus, et välistatud on laenu võtmine ning teine pärija on alles saanud 18 aastaseks ning ei tööta. Ajutine pankrotihaldur ei vaielnud vastu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AG’i (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvarast ei pruugi jätkuda kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku reaalseteks varadeks on: Swedbank AS-s konto nr XXXXXXXXXXX, mille saldoseis on 1,50 eurot; Swedbank AS kogumispensionikonto, millel on osakuid turuväärtuses 5 125,57 eurot. (Kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale); korteriomand, registrinumber XXX, asukohaga XXX, Tallinn, üldpinnaga 42,4 ruutmeetrit. Inventuuriakti järgi on nimetatud vara väärtuseks hinnanguliselt 35 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on antud vara orienteeruv väärtus 42 851,58 eurot; sõiduk Volkswagen Passat, reg. numbriga XXX, esm. reg. aasta 1999.a. automaat, 1,9 TDI ,halduri arvates võimalik võõrandada sõidukit 1000-1200 euro eest või müüa sõidukit vanametallina, nt. Kuusakoski pakkumine 225 eurot/tonn, millest mahaarvamisele tulevad transpordikulud 58 eurot (Tallinna piires). Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku vara hinnangulises väärtuses 48 178,78 (1,50 + 5 125,57 + 42 851,58 + 200) eurot ning rahalisi kohustusi kokku 32 290,55 eurot. Ajutise haldur hinnangul ei ületa kohustused võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja vaielnud korteri väärtusele kohtuistungil vastu. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt kohtuistungil teatavaks saanud pärandvara osaks oleva korteri müümisest tulenevate ilmselgete raskustega ning asjaoluga, et pärijad ei saa korterit ka laenu võtmise tagatiseks kasutada, ei ole korteri väärtus hinnanguliselt nii suur, kui ajutise halduri aruandes pakutud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja seega tuleb AG’i (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrot välja kuulutada,
lg 1, tuleb AG’i (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrot välja kuulutada ja arvestades, et
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, sest need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.