← Eesti

3-12-2644/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2644 Otsuse kuupäev

  1. märts 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Magnoolia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse
  2. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-2 tühistamiseks. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Magnoolia Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
  3. Rahuldada OÜ Magnoolia kaebus
  4. Tühistada Maksu- ja Tolliameti
  5. novembri 2012 vaideotsus nr 6-1/1155-
  6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  7. aprillil
  8. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Resolutsioon Edasikaebamise kord Asjaolud
  9. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) andis maksukorralduse seaduse § 46, § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 ning lg 3 alusel OÜ Magnooliale
  10. augustil 2012 korralduse nr 12.23/2538 maksuvõla, summas 4 320,31 eurot, tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega. OÜ Magnoolia esitas
  11. novembril 2012 vaide MTA
  12. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 kehtetuks tunnistamiseks ning vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse. MTA jättis
  13. novembril 2012 otsusega nr 6-1/1155-2 kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning tagastas vaide läbivaatamatult.
  14. detsembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Magnoolia kaebus MTA
  15. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-2 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
  16. Kaebaja on seisukohal, et tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine on vastuolus haldusmenetluse seadustiku ja maksukorralduse seadusega. 1 Kaebuse kohaselt ei saanud Magnoolia OÜ lihtkirjana saadetud MTA
  17. augusti 2012 korraldust nr 13-11/16806 posti teel kätte, vaid sai sellest teada kohtutäiturilt
  18. novembril
  19. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tugines vaidlusaluses otsuses ebaõigesti maksukorralduse seaduse § 54 lg-le 6, kuna ei olnud täidetud sätte kohaldamise eeldused. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-24-12, milles kohus asus seisukohale, et maksuhaldur peab tõendama vaidluse korral kirjade postiasutusele üleandmist. Kaebaja märgib, et MTA
  20. novembri 2012 otsusega ei ole ümber lükatud fakt, et MTA-l on tõendamata korralduse üle andmine postiasutusele. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et on tõendatud asjaolu, et kaebajale ei ole
  21. augusti 2012 korraldust kätte toimetatud ja seega ei olnud alust anda kohtutäiturile täitmisavaldus korralduse täitmisele pööramiseks.
  22. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta sai MTA
  23. augusti 2012 korraldusest nr 13-11/16806 teada alles
  24. novembril 2012, siis ei olnud talle tagatud reaalset võimalust vaidlustada nimetatud korraldust, kuigi see õigus tuleneb haldusmenetluse seadusest, maksukorralduse seadusest ja Eesti Vabariigi Põhiseadusest.
  25. veebruaril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendav seisukoht. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja esitatud saateleht, tõendamaks lihtsaadetisena saadetud dokumendi saatmist kaebajale, on liiga üldsõnaline. Saatelehest ei selgu mida ja kas üldse on väidetav kiri postiteenusele üleantud ja millistele ettevõtetele on väidetavad kirjad koostatud. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et ei ole tõendatud, et vastustaja tõepoolest saatis kaebajale
  26. augusti 2012 korralduse.
  27. Kaebaja märgib, et on korduvalt vastustajale esitanud nii enda kui ka oma esindaja elektroonilised aadressid ning andnud sõnaselged nõusolekud nendele aadressidele haldusaktide saatmiseks. Kaebaja on vastustajat teavitanud, et soovib haldusakte ja kirju elektrooniliselt, sest ettevõte postkast on olnud korduvalt rikutud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on käitunud pahatahtlikult, saates haldusakte postiteel. Vastustaja vastuväited
  28. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmine on vastuolus haldusmenetluse seadusese ja maksukorralduse seadusega. Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 6 esimesele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Seega tuleb vastustaja hinnangul asuda seisukohale, et korraldus maksuvõla tasumiseks toimetati kaebajale kätte hiljemalt
  29. septembril 2012 ning korralduse 30-päevane vaidlustamistähtaeg saabus
  30. oktoobril
  31. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile asjas 3-3-1-10-04, milles kohus on märkinud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Riigikohus on asjas 3-3-165-09 täiendanud oma seisukohta, märkides, et juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. 2
  32. Vastustaja märgib lähtudes Riigikohtu lahendist asjas 3-3-1-10-04, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks võib olla asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist jõudnud adressaadini. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Vastustaja on seisukohal, et käesolevas asjas kaebaja esitatud asjaolud ei saa olla käsitletavad mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna juriidilisel isikul lasub oma registrijärgses asukohas posti vastuvõtmise pideva korraldamise kohustus, siis juhul, kui Magnoolia OÜ oleks posti vastuvõtmise nõuetekohaselt korraldanud, oleks ka maksuhalduri
  33. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 õigeaegselt kaebajani jõudnud.
  34. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et MTA-l on tõendamata korralduse üleandmine postiasutusele. Maksu- ja Tolliamet on esitanud kohtule andmebaasi väljavõtte eelnimetatud korralduse registreerimise ja postitamise kohta ning ka koopia
  35. augusti 2012 saatelehest, millega kirjad anti üle postiasutusele. Vastustaja on seisukohal, et kuna MKS 54 lg 6 järgi sõltub lihtsaadetisena saadetud dokumentide kättetoimetatuks lugemine üksnes nende väljasaatmisest, siis on maksuhaldur täitnud omapoolse tõendamiskoormuse, et
  36. augusti 2012 korraldus nr 1311/16806 oli samal päeval välja saadetud kaebaja registrijärgsele aadressile.
  37. Maksu- ja Tolliamet ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai korralduse olemasolust teada alles
  38. novembril
  39. Alust kahelda kaebaja väites annab asjaolu, et maksuhaldurile esitatud vaides väitis Magnoolia OÜ, et ta ei olnud eelnevalt kätte saanud ka
  40. mai 2012 maksuotsust nr 12.2-3/2538-15, kuigi käesoleval ajal on pooleli kohtuvaidlus
  41. mai 2012 maksuotsuse kättesaamise aja suhtes, on maksuotsus igal juhul kätte saadud enne, kui vaide esitaja sai täitmisteate kohtutäiturilt. Vastustaja on seisukohal, et Magnoolia OÜ-le on saanud tavaks ignoreerida maksuhalduri poolt postiga saadetavaid dokumente Vastustaja märgib, et MTA arestis
  42. septembri 2012 korraldustega nr 13-2.7/137294 ning 132.7/137361 Magnoolia OÜ pangakontod Swedbankis ja SEB pangas. Juhul, kui kaebaja ei oleks olnud tõepoolest kätte saanud maksuhalduri
  43. augusti 2012 korraldust, siis peale pangakontode arestimist pidi ta maksuhalduri korraldusest igal juhul teada saama.
  44. Vastustaja viitab Riigikohtu seisukohale, et haldusakti teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks ning et haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist (3-3-1-10-04). Riigikohus on asunud lahendis 3-31-52-00 seisukohale, et juhul, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel. Vastustaja on seisukohal, et sarnane põhimõte kuulub kohaldamisele ka vaidemenetluses. Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt, on vastustaja seisukohal, et isegi juhul, kui võtta tõesena väidet, et kaebaja ei olnud maksuhalduri
  45. augusti 2012 korraldust kätte saanud, pidi kaebaja korraldusest igal juhul teada saama peale pangakontode arestimist. Vastustaja märgib, et hoolimata pangakontode arestimisest ei ole aga kaebaja võtnud ette mingeid samme ei maksuvõla likvideerimiseks ega ka korralduse väljanõudmiseks ega tähtaegseks vaidlustamiseks, vaid pöördus vaide ning tähtaja ennistamise taotlusega maksuhalduri poole üksnes peale seda, kui maksuhalduri taotlusel oli kaebaja suhtes maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustanud kohtutäitur. 3 Kohtu seisukoht
  46. Pooled vaidlevad MTA
  47. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-2, millega jäeti vaide esitamise tähtaeg ennistamata ja tagastati kaebaja vaie, õiguspärasuse üle.
  48. augusti 2012 korraldusega nr 13-11/16806 kohustas MTA kaebajat tasuma maksuvõla 4 320,31 eurot ning hoiatas kaebajat, et maksuvõla tasumata jätmise korral alustab MTA 10 päeva pärast maksuvõla sundtäitmist. Tulenevalt MKS § 138 lg-st 1 tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Kaebaja vaidlustas nimetatud korralduse vaidega, mille esitas MTA-le
  49. novembril
  50. Pooled on erineval seisukohal selles, kas kaebaja on esitanud vaide tähtaegselt, samuti kas esineb alus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
  51. Vastustaja hinnangul tuleb MKS § 54 lg 6 järgi lugeda
  52. augusti 2012 korraldus nr 1311/16806 kaebajale kättetoimetatuks
  53. septembril
  54. Vastustaja selgituse kohaselt saadeti korraldus kaebajale lihtkirjana
  55. augustil
  56. Vastavalt MKS § 46 lg-le 2 haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS
  57. peatükis sätestatule. MKS
  58. peatükk reguleerib dokumentide kättetoimetamist (MKS §-d 52-55). MKS § 52 lg 1 järgi antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3) elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Riigikohtu
  59. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24-12 on sedastatud, et haldusmenetluse seadus ei piira maksuhalduri õigust valida isikut koormava haldusakti kättetoimetamise viisiks lihtsaadetisena kättetoimetamine posti teel. Haldusmenetluse seadus ja MKS on üld- ja eriregulatsiooni vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist.
  60. Erinevalt tähtsaadetise kättetoimetatuks lugemisest ei ole lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine sõltuvuses sellest, kas lihtsaadetise juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohaletoimetamine tegelikult toimus või kas selle kohta on tõendeid. Juriidilisele isikule on MKS § 54 lg 6 esimese lausega pandud risk, et postiasutusele üle antud lihtkiri temani ei jõua. Sõltumata dokumendi tegelikust kättetoimetamisest algab kaebetähtaja kulgemine korralduse kättetoimetatuks lugemisest. Kui lihtsaadetis jääb juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohale toimetamata, siis võib see olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele, kuid maksukohustuslasel tuleb tõendada, et lihtsaadetis jäi kätte toimetamata maksukohustuslasest sõltumatutel asjaoludel. Maksuotsuse või –korralduse lihtsaadetisena juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saatmisele ja saadetise kättetoimetatuks lugemisel võib seega olla oluline mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine olukorras, kus dokument tegelikult isikuni jõudnud ei ole, võib kaasa tuua kaebeõiguse minetamise. Kohus nõustub, et kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et juriidiline isik peab hoolitsema maksuhaldurile esitatud andmete õigsuse eest ning tagama postisaadetiste vastuvõtu registrijärgsel aadressil, vastutades kohustuste rikkumise tagajärgede eest (vt Riigikohtu
  61. oktoobri 2009 otsus asjas nr 3-3-1-65-09 p 13 ja selles viidatud lahendid).
  62. Juriidilisest isikust maksukohustuslase postisaadetiste vastuvõtmise korraldamist puudutavate kohustuste ulatuse ning lihtsaadetiste kättetoimetatuks lugemise regulatsiooni tõttu on kohtu hinnangul eriti oluline, et maksuhalduri poolt lihtsaadetise postiasutusele üleandmine oleks tõendatud väljaspool kahtlust. Maksuhalduri kohustust tõendada lihtsaadetise üleandmist postiasutusele on rõhutanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu
  63. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-2412 p 1). 4 Korralduse postiasutusele üleandmise tõendamiseks on MTA esitanud andmebaasi väljavõtte korralduse registreerimise ja postitamise kohta (tl 24) ning
  64. augusti 2012 saatelehe postisaadetiste üleandmise kohta AS-le Eesti Post (tl 25). Andmebaasi väljatrükist (tl 24) nähtub, et
  65. augustil 2012 on koostatud dokument numbriga 1311/16806 ning selle postitamise viisik on märgitud „posti teel“. Saatelehe (tl 25) kohaselt on
  66. augustil 2012 MTA Lõuna maksu-ja tollikeskuse Põlva teeninduskohas M. Piirilaht kirjakandja M. Aleksandrovale üle andnud muu hulgas 16 siseriiklikku standardkirja lihtsaadetisena. Saatelehelt ei ilmne, kas lihtsaadetiste hulgas oli OÜ-le Magnoolia adresseeritud kirju või vaidlusalune korraldus nr 13-11/
  67. Nimetatud tõendite alusel ei ole välistatud, et
  68. augustil 2012 saadeti vaidlusalune korraldus kaebajale lihtsaadetisena. Samas ei ole esitatud tõendid piisavad, et üheselt, väljaspool kahtlust, tuvastada vaidlusalust korraldust sisaldava lihtsaadetise üleandmine postiasutusele. Vastustaja on kasutanud MKS § 52 lg-st 1 tulenevat õigust valida dokumendi kättetoimetamise viis ning pidi olema teadlik vajadusest dokumenteerida saadetise üleandmine postiasutusele. Postisaadetiste üleandmise dokumenteerimisega selliselt, et ei ole võimalik tuvastada saadetiste koosseisu või adressaate, võttis vastustaja riski, et vaidluse korral ei õnnestu tõendada lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemise aluseks olevat asjaolu. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks tõlgendada kaebaja kahjuks kahtlust lihtsaadetise üleandmises postiasutusele.
  69. Kaebuse kohaselt sai kaebaja
  70. augusti 2012 korraldusest teada
  71. novembril
  72. Vaideotsuses on vastustaja leidnud, et vaie ei ole tähtaegne ka seetõttu, et kaebaja pidi aru saama korralduse andmisest seetõttu, et vastustaja arestis
  73. septembri 2012 korraldusega kaebaja arvelduskonto AS-s Swedbank. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on andnud teisegi kaebajat koormava haldusakti –
  74. mail 2012 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 (tl 30-37), millega kohustas kaebajat tasuma maksuvõla 6 119,
  75. Kaebaja lepingulise esindaja allkirjastatud kaebuse kohaselt sai kaebaja nimetatud aktist samuti teada kohtutäituri kaudu alles
  76. novembril
  77. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, sest
  78. aasta juuli alguses on kaebaja esitanud MTA-le vaide maksuotsuse tühistamiseks ning vaidlustanud vaide tagastamise kaebusega halduskohtus (haldusasi nr 3-121680). Seetõttu peab kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja võis arvelduskonto arestimist seostada
  79. mai 2012 maksuotsusega ega pidanud sellest järeldama teise kohustava haldusakti andmist. Seega ei tõenda arvelduskonto arestimine, et kaebaja pidi teada saama teda puudutavast korraldusest enne
  80. novembrit
  81. Kohtu hinnangul puudub alus lugeda vaide esitamise tähtaeg möödunud analoogia alusel tuginedes HKMS § 46 lg-le 7, mille kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunud. Kohus möönab, et HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud põhimõte võib olla kohaldatav ka vaidemenetluses, kuid käesoleval juhul ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja oleks vaidlusalusest korraldusest teada saanud muul viisil ning seejärel ebamõistlikult viivitanud vaide esitamisega.
  82. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kaebaja sai
  83. augusti 2012 korraldusest nr 13-11/16806 teada
  84. novembril
  85. Kuna kaebaja esitas vaide
  86. novembril 2012, siis esitatu vaie tähtaegselt ning vastustaja oleks pidanud esitatud vaide läbi vaatama. Kaevatav vaideotsus piirab õigusvastaselt OÜ Magnoolia kaebeõigust ning seega rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Nimetatud põhjusel tuleb MTA
  87. novembri 2012 õigusvastane vaideotsus nr 6-1/1155-2 tühistada.
  88. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt ega menetluskulude 5 nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.