KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. märts 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 13lg 3 sätestatud kolmekuulist nõude aegumistähtaega rikkudes.

Iseenesest võib nimetatud kolmekuuline tähtaeg olla imperatiivne õigust lõpetav tähtaeg, millest kinnipidamist saaks kohus kontrollida omal initsiatiivil. Seega poleks kostjal iseenesest vajadust taotleda aegumise kohaldamist, kuivõrd hagi aegumistähtaeg kui imperatiivne õigust lõpetav tähtaeg kohaldub nö automaatselt. Sellises olukorras ei ole vaja eraldi aegumisele tugineda ning selle tähtaja järgimist kontrollib kohus ise. Kostja siiski märgib, et juhul, kui kohus ei nõustu eelneva käsitlusega, soovib kostja igal juhul tugineda aegumisele ja taotleb aegumise kohaldamist. Nii nagu iga nõue, allub ka alternatiivnõue aegumise regulatsioonile. Antud juhul tuli hagejal arvestada seaduses sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega. Selle eiramisel tuleb hagejal arvestada riskiga, et alternatiivne nõue võib olla aegunud. Analoogselt on aegumise küsimust käsitletud ka Riigikohtu praktikas (lahend 3-2-1-52-10), kus kohus leidis, et TSÜS § 160 lg 1 mõte on peatada aegumine ainult selle nõude osas, mis on kohtule hagiga esitatud. Samuti on kohus selgitanud, et kuigi kohtumenetlusnormid võimaldajad menetluse ajal algelt esitatud nõuet muuta, tuleb hagejal arvestada riskiga, et algselt esitamata jäetud nõude osa võib olla aegunud. Printsiibi tasandil on seisukoht rakendatav ka praeguses tsiviilasjas. Seega eelnevat kokkuvõttes on hageja alternatiivsed nõuded esitatud aegunult ning tuleks ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata. Kostja palub kohaldada alternatiivsete nõuete osas aegumist ning hagiavalduse menetlemise korral jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. IV Kohtuistungid 12.02.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu. V Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest tulenevalt kohus otsustab, on järgmised: mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 21 lg 6 sätestab, et üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud 5 2-12-13030 liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja on palunud 29.03.2012 esitatud hagis tunnistada kehtetuks korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud üldkoosoleku otsused nr 6, 9, 10, 11 ja 12. Alternatiivselt on hageja palunud juhul, kui kohus leiab, et üldkoosolekul ei olnud õigust mitte ühtegi otsust vastu võtta ilma hääletamata, tunnistada kehtetuks kõik üldkoosoleku otsused, millega otsustati sisuliselt korteriühistu majandamisega seonduvaid küsimusi ehk otsuse 4-13. 23.04.2012 hagiavalduse täienduses on hageja täiendavalt välja toonud 30.12.2011 üldkoosoleku otsused, mille kehtetuks tunnistamist ta soovib. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et hageja õigusi ei ole rikutud ja hagi on perspektiivitu. Samuti leiab kostja, et hagejal puudub kaebeõigus. Kostja vastuväite kohaselt on hageja 23.04.2012 dateeritud täienduses on hageja lisanud uue argumendina ühe viite ühistu pädevuse puudumisele ning kirjutanud detailselt lahti alternatiivsete nõuete sisu, millest tulenevalt kostja leiab, et kuna algses hagiavalduses ei sisaldunud hagiavalduse täienduses formuleeritud kujul nõudeid, siis on alternatiivsed nõuded esitatud MTÜS §

§ 13lg 3 sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega rikkudes.

Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal kaebeõigus. Kostja leiab, et tulenevalt TsÜS § 38 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 3 saab koosolekul osalenud isik taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes siis, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja leiab, et ta esitas koosolekul vastuväited, kuid need jäeti koosoleku protokollija Tony Keele poolt pahatahtlikult kirja panemata. Tunnistaja TK on andnud ütlusi (tl 76) selle kohta, et ta mäletab, et kõik ei olnud kõikide otsustega nõus. Näiteks härra N ütles, et ta ei ole kindlasti mõnegi punktiga nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei mäleta täpselt, milliste punktidega ta ei olnud nõus. Samuti ei olnud tunnistaja ise kõikide punktidega nõus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tunnistaja ütlustega on tõendatud, et korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud koosoleku protokoll ei kajasta koosolekul viibinute vastuväiteid, mida koosolekul avaldati ja kuna tunnistaja ütluste kohaselt hageja avaldas koosolekul vastuväiteid, siis leiab 6 2-12-13030 kohus, et protokoll ei kajasta adekvaatselt koosolekul toimunut ja seetõttu leiab kohus, et hagejal on kaebeõigus. Kostja vastuväite kohaselt on hageja 23.04.2012 dateeritud täienduses on hageja lisanud uue argumendina ühe viite ühistu pädevuse puudumisele ning kirjutanud detailselt lahti alternatiivsete nõuete sisu, millest tulenevalt kostja leiab, et kuna algses hagiavalduses ei sisaldunud hagiavalduse täienduses formuleeritud kujul nõudeid, siis on alternatiivsed nõuded esitatud MTÜS §

§ 13lg 3 sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega rikkudes.

Hageja on möönnud, et alternatiivsed nõuded võivad olla esitatud aegunult. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud juba 29.03.2012 esitatud hagis alternatiivse nõude, milles palub juhul, kui kohus leiab, et üldkoosolekul ei olnud õigust mitte ühtegi otsust vastu võtta ilma hääletamata, tunnistada kehtetuks kõik üldkoosoleku otsused, millega otsustati sisuliselt korteriühistu majandamisega seonduvaid küsimusi ehk otsuse 4-13, siis ei ole hageja alternatiivselt esitatud nõue esitatud aegumisega. Kohtu hinnangul ei muuda nõude detailselt lahtikirjutamine nõude esitamise tähtaega, samuti ei muuda nõude esitamise tähtaega uued argumendid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväide hageja alternatiivsete nõuete aegumise kohta, on põhjendamata. Hagi kohaselt on kostja 30.12.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsused kehtetud, kuna üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei kajasta korteriühistu liikmete tahet, sest otsuse vastuvõtmiseks hääletust ei toimunud. Hageja leiab, et kuna otsuste vastuvõtmisel ei toimunud hääletust, siis on üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetud. Kostja leiab, et hageja lähtub vaid otsuse teksti grammatilisest tõlgendamisest, mis pealegi on väär. Kostja leiab, et isikud on koosolekul oma tahet selgelt ja üksmeelselt väljendanud. MTÜS § 21 lg 6 sätestab, et üldkoosolek protokollitakse ja muu hulgas kantakse protokolli üldkoosoleku hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 5.

1. (tl 11) kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli muu hulgas ka hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Korteriühist XXX30.12.2011 üldkoosoleku protokollist (tl 8-9) nähtub, et otsuste nr 5-13 kohta on märgitud, et otsustati, kuid kuna keegi vastu ei olnud, siis ei hääletatud. Tunnistaja T. K ütluste (tl 76-77) kohaselt viidi korteriühistu XXX üldkoosolek läbi mitmes keeles: peamiselt inglise keeles, kuid räägiti ka eesti ja soome keeles. Samuti ei toimunud tunnistaja ütluste kohaselt koosolekul hääletust ja näiteks ei arutatud üldkoosolekul punkti 14, mille kohta ta hiljem luges protokollist, et tema on valitud korteriühistu revidendiks. Tunnistaja ütluste kohaselt (tl 77) toimus üldkoosolekul arutelu ja diskussioon, kuid sisuliste otsusteni ei jõutud. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta aru eesti ja inglise keeles räägitust, kuid soome keeles räägitust ei saanud ta aru. Tunnistaja ütluste kohaselt ei toimunud ühegi päevakorra punkti puhul hääletust, kus kõik koosolekul osalenud hääleõiguslikud isikud oleksid saanud kätt tõsta ja väljendada, kas nad on nõus või mitte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud koosolekul rikuti otsuste vastuvõtmisel MTÜS § 21 lg 6 ja korteriühistu põhikirja punktis 5.
2. sätestatud korda. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et otsuste nr 5-13 vastuvõtmisel ei toimunud hääletamist. Kohtu hinnangul on kostja väited selle kohta, et kõik otsused on vastu võetud ühehäälselt, paljasõnaline, kuna tunnistaja ütlustega on tõendatud, et päevakorra punktide üle toimus arutelu, kuid kuna hääletust ei toimunud, siis ei saanud koosolekul osalenud oma tahet väljendada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused 413 on tulenevalt MTÜS § 24 lg 1 kehtetud, kuna need on vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. 7 2-12-13030 Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 8