ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.A. esitas 10.12.2012 Pärnu Maakohtule kaebuse Veterinaar- ja Toiduameti Läänemaa veterinaarkeskuse 13.01.2011 täitekorraldusele nr 3.1-37/
lg 1 sätestatud tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
lg 1 kohaselt võib menetlustähtaja ennistada, kui menetlusosaline ei saanud menetlustähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama põhimõtte sätestas 2011 kehtinud
Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja on esitanud väite, et ta esitas juba 2011 jaanuaris avalduse Lääne Maakohtule, kuid kohtule ei ole sellist avaldust laekunud ja kaebaja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et ta on avalduse tema poolt nimetatud ajal tegelikult esitanud (kasvõi valele aadressile). Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 2012 detsembrikuus ehk peaaegu 2 aastat pärast seda, kui ta enda väitel oli kaebuse juba kohtule esitanud ning polnud seejärel saanud kohtust mingit tagasisidet oma väidetava avalduse menetlemise kohta. Seda asjaolu arvestades ei saaks vastustaja hinnangul lugeda 2012 detsembrikuus esitatud kaebust mõjuval põhjusel varem mitteesitatuks ka juhul, kui kaebaja tõepoolest oleks saatnud 2011 jaanuarikuus kohtule avalduse, mis eksituse tõttu adressaadis ei jõudnud kohale. Kui kaebaja on enda arvates esitanud kohtule 2011 jaanuarikuus avalduse ja pole seejärel ligi 2 aasta jooksul saanud mingit tagasisidet vastava menetluse kohta, siis ei saa lugeda põhjendatuks järgmise menetlustoimingu ehk uue kaebuse esitamist alles 2012 detsembrikuus. Neid asjaolusid arvestades leiab vastustaja, et mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks käesolevas kaasuses ei esine. Vastustaja leiab, et käesolevas kaasuses kuulub tühistamiskaebuse osas kohaldamisele
KOHTU SEISUKOHT Alates 01.01.2012 kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
Vastavalt
§-le 124 lg 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus
lg 1 alusel jätta rahuldamata ning menetlus
Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt: Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise, selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis 3-3-1-65-09 märkinud, et „/…/Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selliseks põhjuseks on Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-148-06 kohaselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Viidatud lahendis märgib Riigikohtu Tsiviilkolleegium, et „tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav/…/. Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohaga, mille järgi tähendab mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ringkonnakohus on praegusel juhul valesti lugenud objektiivseks põhjuseks kostja seadusliku esindaja ootamatu komandeeringu apellatsioonkaebuse esitamise viimasel päeval, kaebuse esitamise unustamise pärast komandeeringust naasmist ning teadmatuse Riigikohtu lahendist/…/. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostja seaduslikul esindajal ka ootamatu komandeeringu korral võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ülesandeks mõnele muule isikule.” Riigikohus on kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse põhjuse sisustamisel olnud suhteliselt range ning on asunud oma lahendis nr 3-3-1-78-08 seisukohale, et “Kui ravil viibimine on protsessiosalisele või tema esindajale varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks/…/”. Kaebuse esitaja on kohtule põhjendanud kaebuse esitamisega hilinemist asjaoluga, et esimesel korral esitas ta kaebuse internetist leitud aadressile, kuid ta ei ole kindel, et see ka adressaadini jõudis ning et ta jätkuvalt ei ole talle esitatud süüdistusega nõus ja tema pangakonto on arestitud, siis otsustas ta esitada kaebuse nüüd. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades asjaolu, et kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 2012 detsembris ehk peaaegu 2 aastat pärast seda, kui ta enda väitel oli kaebuse juba kohtule esitanud ja polnud seejärel saanud kohtust mingit tagasisidet oma väidetava avalduse menetlemise kohta, ei saaks lugeda 2012 detsembris esitatud kaebust mõjuval põhjusel varem mitteesitatuks ka juhul, kui kaebaja tõepoolest oleks saatnud 2011 jaanuaris kohtule avalduse, mis eksituse tõttu võis adressaadini mitte jõuda. Kohus rõhutab, et kui kaebaja on esitanud kohtule juba 2011 jaanuaris avalduse ja pole seejärel ligi 2 aasta jooksul saanud mingit tagasisidet vastava menetluse kohta, siis oleks tavapärane ja igati mõistetav teha päring kohtule, et kas tema kaebus on registreeritud ja menetlusse võetud, sh kes seda menetleb jms, mitte saata teisele kohtule uut kaebust nii pika aja möödudes, samuti oli kaebajal võimalik kohtult kaebuse kättesaamise kohta kinnitust küsida peale selle esitamist (näit. 1-3 kuu möödumisel). Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud ennistamise taotluses nimetanud kaebetähtaja möödalaskmise osas ühtegi temast sõltumatut/mitteolenevat põhjust ega püsivat takistust kaebuse esitamiseks, mida kohus saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks ning mis oleks kaebetähtaja ennistamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab haldusasja nr 3-12-2595 menetluse. Elle Kask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.