) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane
lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
lg 2 kohaselt kui vanem on
lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Laps DM sündis XXX.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapse ema ja isa kolisid lahku, kui laps oli 8-kuune, elatise tasumise korras kokku ei lepitud. Lapse vanemate abielu on lahutatud 09.01.2007.a. Ajavahemiku eest november 2011.a kuni hagi esitamiseni novembris 2012.a on kostja tasunud elatist 370 eurot. Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud elatist 160 eurot. Hageja väide on, et lapse ülalpidamiseks kulub igas kuus 420 eurot, millest kostja peaks kandma 210 eurot. Hageja on lapse vajaduste tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: 1) korteriühistu Vilde tee 89 tõend selle kohta, et korteri 19 kommunaalkulud ajavahemikus oktoober 2011.a kuni september 2012.a olid summas 917,61 eurot; 2) hageja seadusliku esindaja Maria Morozova konto väljavõte ajavahemikus 01.01.2011.a kuni 23.10.2012.a, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja kannab oma ema kontole igas kuus summa selgitusega „kokkuleppel“ (hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt on see tasu vanemate korteris elamise eest ja tasu kommunaalkulude eest); 3) panga tõend, millest nähtub, et AS A on ajavahemikus 01.10.2011.a kuni 31.10.2012.a kandnud igas kuus hageja seadusliku esindaja kontole töötasu keskmiselt 620 eurot kuus; 4) hageja seadusliku esindaja ja AG vaheline leping, millest nähtub, et ühe kuu õppetasu kunstiringis, keraamikaringis ja näiteringis on 7 eurot, muinasjuturingis ja õppima õppimise ringis 3 eurot ja ujumisringis 18 eurot; 5) hageja seadusliku esindaja koostatud kulude arvetus, millest nähtub, et aastas kulub lapse riietele ja jalanõudele 815,8 eurot ja ühes kuus 68 eurot. Hageja seaduslik esindaja on märkinud lapse kulutusteks transpordile 10 eurot kuus. Vahepealsel ajal peale hagi esitamist on Tallinnas rakendunud tasuta ühistransport. Hageja seaduslik esindaja väitis, et laps tasuta transporti kasutada ei saa, kuna lapse isikut tõendavaks dokumendiks on käesoleval ajal pass, aga mitte id-kaart ning tasuta transpordi kasutamiseks on vaja kehtivat idkaarti. Selline hageja põhjendus ei ole kohane, kuna id-kaardi tegemine lapsele maksab 6,39 eurot, mis on odavam, kui on isegi ühe kuu transpordikulu 10 eurot. Sõidukulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, kuna lapsel on võimalik peale id-kaardi tegemist sõita ühistranspordis tasuta. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses nimetanud ühe kuu kulutusteks huviringidele 50 eurot. Hageja seletustest nähtuvalt hakkab laps alates märtsist osalema keraamikaringis, mille kuutasu on kirjalikust tõendist nähtuvalt 7 eurot ja võimlemises, mille kuutasu ei ole nimetatud ega tõendatud. Seega on käesoleval ajal tõendatud kulutused huviharidusele summas 7 eurot kuus. Hagiavalduses on hageja ühe kuu kulutusteks koolitarvetele märgitud 58 eurot. Selline kulutus kindlasti ei ole põhjendatud. Laps ei vaja kooliasju 58 euro eest kuus ja 696 euro eest aastas, eriti arvestades, et kooliasju on vaja üheksas kuus aastas. Kohtu arvates on põhjendatud kulutused kooliasjadele 40 euro eest kuus s.o 480 eurot aastas. Selline summa peaks katma kulutused kvaliteetsele koolikotile, kvaliteetsetele dressidele ja jalanõudele ning muudele koolitarvetele. Muud hageja nimetatud kulutused lapsele ühes kuus on mõistlikud: toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 68 eurot, telefonile 5 eurot, hügieenitarvetele 14 eurot, vabale ajale 27 eurot, kommunaalmaksetele 19 eurot ja ravimitele-vitamiinidele 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt kujuneb lapse ühe kuu ülalpidamiskuludeks 344 eurot kuus, millest kostja peaks kandma poole s.o 172 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis igas kuus 172 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule 3
101 lg 1 kohaselt igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet muus suuruses elatise tasumiseks, siis tuleb tagasiulatuvalt välja mõista elatis iga kuu kohta alammääras. Novembri ja detsembri 2011.a kummagi eest 139 eurot ja jaanuarist kuni novembrini 2012.a iga kuu eest 145 eurot, seega kokku 1728 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud 370 eurot ja tagasiulatuvalt välja mõista 1358 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude 76% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda ja 76% ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane kostja võimalike kulude temalt väljamõistmine. Seega jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.