Obsah (7)

§ 131§ 128§ 130§ 54§ 46§ 52§ 129

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2654 Otsuse kuupäev 11. märts 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Magnoolia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna

§ 131

lg 4, mille kohaselt arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal. Sama lõike kohaselt arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri loal ning maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada kolme tööpäeva jooksul, arvates maksuvõla tasumisest.

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks MTA
2. mai 2012 maksuotsus ja
3. augusti 2012 korraldus sisult kattuvad. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega asjaolu, mis tõendaksid vastupidist.
4. Samuti on väär kaebaja väide nagu omaks maksuvõla sissenõudmiseks tehtav korraldus üksnes informatiivset tähendust. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatavas vaideotsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud, et antud korraldus on võrdväärselt maksuotsusega täitedokumendiks, mida maksuhalduril on õigus sundtäita, sh edastada täitmiseks kohtutäiturile. Kohtu seisukoht
5. Vastavalt

§ 128

lg 1 esimesele lausele on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub

13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.

§ 128

lg 2 sätestab, et maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Käesolevas asjas on pooled erineval seisukohal selles, kas maksukohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning, kas nõuet sisaldav haldusakt on kaebajale seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud. Sellest tulenevalt on pooled eri meelt ka selles, kas vastustaja toimingud maksuvõla sissenõudmiseks kaebajalt ning täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile avalduse esitamine oli õiguspärane.

1. Vastustaja on teinud kaebaja suhtes toiminguid
2. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/253815 määratud maksusumma ja
3. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksusumma sundkorras sissenõudmiseks. Selleks on vastustaja arestinud kaebaja arvelduskonto AS-s Swedbank ning esitanud kohtutäiturile vastavalt täitmisavalduse nr 13-5/3180-1 MTA
4. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 täitmisele pööramiseks summas 5 221,80 eurot ja täitmisavalduse nr 13-5/3180-2 MTA
5. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 täitmisele pööramiseks summas 4 320,31 eurot.
6. Kaebaja on seisukohal, et mõlemas MTA antud haldusaktis kajastuvad maksusummad ei ole sissenõutavad, sest haldusaktid ei ole nõuetekohaselt kaebajale teatavaks tehtud. Seega ei ole haldusaktid kehtivad ning kehtiv ei ole ka kaebajale haldusaktidega pandud kohustus maksusumma tasumiseks. Haldusaktide teatavaks tegemise nõude rikkumise tõttu ei ole täidetud ka

§ 128

lg-s 2 sätestatud maksuvõla sundtäitmise eeldused ning MTA toimingud maksuvõla sundtäitmiseks on õigusvastased. 4

2. mail 2012 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15, millega kohustas kaebajat tasuma maksuvõla 6 119,44 eurot. Kaebaja lepingulise esindaja allkirjastatud kaebuse kohaselt sai kaebaja nimetatud aktist samuti teada kohtutäituri kaudu alles
3. novembril
4. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, sest kaebaja on esitanud MTA-le vaide (
5. juunil 2012) maksuotsuse tühistamiseks ning vaidlustanud vaide tagastamise kaebusega (
6. augustil 2012) halduskohtus (haldusasi nr 312-1680). Kohus järeldab sellest, et kaebajal oli hiljemalt
7. aasta juunis tegelik võimalus maksuotsusega tutvuda. Tartu Halduskohtu
8. oktoobri 2012 otsuses haldusasjas nr 3-12-1680 on kohus leidnud, et maksuotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks juba
9. mail
10. Seega on
11. mai 2012 maksuotsus nr 12.2-3/2538-15 kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud, kui ka teatavaks tehtud ja seetõttu kehtiv haldusakt. Maksuotsuse resolutsioon on HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi täitmiseks kohustuslik igaühele.

§ 128

lg 1 paneb vastustajale kohustuse võtta samme maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmiseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et maksuotsus oleks kehtetuks tunnistatud või selle täitmine peatatud. Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et 10. mai 2012 maksuotsus nr 12.23/2538-15 sundtäitmise eeldused ei ole täidetud ning vastustaja asus õigusvastaselt sundtäitmise toiminguid tegema. Pooltel ei ole vaidlust selles, et

13. peatükis sätestatud täitetoimingud maksuvõla sissenõudmiseks ei andnud tulemust. Seetõttu oli vastustaja vastavalt

§ 130

lg 2 esimesele lausele õigustatud pöörduma kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks.

§ 130

lg 2 teise ja kolmanda lause järgi maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA toimingud

1. mai 2012 maksuotsuse nr 12.23/2538-15 sundtäitmiseks on õiguspärased. Samuti on õiguspärane avalduse esitamine kohtutäiturile täitemenetlus alustamiseks ning kaebaja arvelduskonto jätkuv arest. Kuna vastustaja toimingud on õiguspärased, siis tuleb kaebus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks selles osas rahuldamata jätta.
3. augusti 2012 korraldusega nr 13-11/16806 pandi kaebajale kohustus tasuda maksuvõlg 4 320,31 eurot. Kaebaja väitel sai ta nimetatud korraldusest teada alles kohtutäiturilt
4. novembril
6. Vastavalt

§ 54

lg 6 esimesele lausele loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Vastavalt

§ 46

lg-le 2 haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt

4. peatükis sätestatule.

4. peatükk reguleerib dokumentide kättetoimetamist (

§-d 52-55).

§ 52

lg 1 järgi antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3) elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Riigikohtu 14. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24-12 on sedastatud, et haldusmenetluse seadus ei piira maksuhalduri õigust valida isikut koormava haldusakti kättetoimetamise viisiks lihtsaadetisena kättetoimetamine posti teel haldusmenetluse seadus ja

on üld- ja eriregulatsiooni vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist. 5 27. Erinevalt tähtsaadetise kättetoimetatuks lugemisest ei ole lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine sõltuvuses sellest, kas lihtsaadetise juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohaletoimetamine tegelikult toimus või kas selle kohta on tõendeid. Juriidilisele isikule on

§ 54

lg 6 esimese lausega pandud risk, et postiasutusele üle antud lihtkiri temani ei jõua. Sõltumata dokumendi tegelikust kättetoimetamisest algab kaebetähtaja kulgemine korralduse kättetoimetatuks lugemisest. Kui lihtsaadetis jääb juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohale toimetamata, siis võib see olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele, kuid maksukohustuslasel tuleb tõendada, et lihtsaadetis jäi kätte toimetamata maksukohustuslasest sõltumatutel asjaoludel. Maksuotsuse või –korralduse lihtsaadetisena juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saatmisele ja saadetise kättetoimetatuks lugemisel võib seega olla oluline mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine olukorras, kus dokument tegelikult isikuni jõudnud ei ole, võib kaasa tuua kaebeõiguse minetamise.

1. Kohus nõustub, et kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud juriidilise isiku kohustus hoolitseda maksuhaldurile esitatud andmete õigsuse eest ning tagada postisaadetiste vastuvõtu registrijärgsel aadressil, vastutades kohustuste rikkumise tagajärgede eest (vt Riigikohtu
2. oktoobri 2009 otsus asjas nr 3-3-1-65-09 p13 ja selles viidatud lahendid). Seega kannab kaebaja tema registrijärgsele aadressile saadetud postisaadetiste kättesaamise riski. Sel põhjusel ei nõustu kohus kaebaja etteheitega nagu oleks dokumentide saatmine kaebaja registrijärgsele aadressile käsitatav maksuhalduri pahauskse käitumisena. Kohus möönab, et hea halduse põhimõttega oleks kooskõlas, kui dokumendid oleks samaaegselt vastavalt kaebaja taotlusele saadetud ka elektrooniliselt. Samas ei ole ainuüksi nimetatud asjaolu aluseks lugeda dokumendid kättetoimetamata jäetuks.
3. Juriidilisest isikust maksukohustuslase postisaadetiste vastuvõtmise korraldamist puudutavate kohustuste ulatuse ning lihtsaadetiste kättetoimetatuks lugemise regulatsiooni tõttu on kohtu hinnangul eriti oluline, et maksuhalduri poolt lihtsaadetise postiasutusele üleandmine oleks tõendatud väljaspool kahtlust. Maksuhalduri kohustust tõendada lihtsaadetise üleandmist postiasutusele on rõhutanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu
4. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-2412 p 1). Korralduse postiasutusele üleandmise tõendamiseks on MTA esitanud andmebaasi väljavõtte korralduse registreerimise ja postitamise kohta ning
5. augusti 2012 saatelehe postisaadetiste üleandmise kohta. Andmebaasi väljatrükist nähtub, et
6. augustil 2012 on koostatud dokument numbriga 1311/16806 ning selle postitamise viisiks on märgitud „posti teel“. Saatelehe kohaselt on
7. augustil 2012 MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse Põlva teeninduskohas M. Piirilaht kirjakandja M. Aleksandrovale üle andnud muu hulgas 16 siseriiklikku standardkirja lihtsaadetisena. Saatelehelt ei ilmne, kas lihtsaadetiste hulgas oli OÜ-le Magnoolia adresseeritud kirju või vaidlusalune korraldus nr 13-11/
8. Nimetatud tõendite alusel ei ole välistatud, et
9. augustil 2012 saadeti vaidlusalune korraldus kaebajale lihtsaadetisena. Samas ei ole esitatud tõendid piisavad, et üheselt, väljaspool kahtlust, tuvastada vaidlusalust korraldust sisaldava lihtsaadetise üleandmine postiasutusele. Vastustaja on kasutanud

§ 52

lg-st 1 tulenevat õigust valida dokumendi kättetoimetamise viis ning pidi olema teadlik vajadusest dokumenteerida saadetis üleandmine postiasutusele. Postisaadetiste üleandmise dokumenteerimisega selliselt, et ei ole võimalik tuvastada saadetiste koosseisu või adressaate, võttis vastustaja riski, et vaidlus korral ei õnnestu tõendada lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemise aluseks olevat asjaolu. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks tõlgendada kaebaja kahjuks kahtlust lihtsaadetise üleandmises postiasutusele.

1. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA on
2. novembri 2012 vaideotsuses nr 6-1/11553 asunud ebaõigele seisukohale, et
3. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 tuleb lugeda 6 kaebajale kättetoimetatuks
4. septembril
5. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid korralduse kättetoimetamist või teatavakstegemist kaebajale enne
6. novembrit
7. 31.

§ 128

lg 3 järgi maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129).

§ 129

lg 1 näeb ette, et maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt märgitakse korraldusesse lisaks

§-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Kohtu hinnangul vastab 29. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806

§ 128

lg 3 ja

§ 129nõuetele.

Korraldusega on kaebajale pandud kohustus tasuda kaebaja deklareeritud ja tähtajaks tasumata tulumaks ja käibemaks kokku 4 320,31 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Kaebajat on hoiatatud, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral algatab vastustaja sundtäitmise

1. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kuna kaebaja sai korralduse kätte
2. novembril 2012, siis tekkis MTA-l õigus sundtäitmise toimingute tegemiseks
3. novembril
4. Enne nimetatud tähtpäeva puudus vastustajal õigus sundtäitmise toimingute tegemiseks
5. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks. Seega on õigusvastased enne
6. novembrit 2012 tehtud vastustaja toimingud
7. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks.
8. Kaebaja taotleb kaebuses vastustaja kohustamist õigusvastaste toimingute lõpetamiseks ning kohtutäiturile avalduse esitamiseks täitemenetlus lõpetada. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu
9. aprilli 2012 otsus asjas nr 3-3-1-1-12), et kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda haldusorganil toimingut sooritada, tuleb kaebus toimingu sooritamiseks jätta RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata (Riigikohtu üldkogu
10. detsembri
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb kohtul kohustamiskaebuse lahendamisel igakordselt otsuse tegemise ajal hinnata, kas kohustamisnõude rahuldamine on võimalik. Arvestades, et kaebaja sai
12. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 kätte
13. novembril 2012 ja vastustajal tekkis õigus sundtäitmise toimingute tegemiseks
14. novembril 2012, on kohus seisukohal, et kaebaja nõuet kohustada vastustajat õigusvastaste toimingute lõpetamiseks ja avalduse esitamiseks täitemenetlus lõpetada ei saa rahuldada, sest käesoleval ajal on lubatud sundtäitmise toimingute tegemine
15. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks. Pärast
16. novembrit 2012 oli sundtäitmise toimingute tegemine lubatud, kuna seaduses sätestatud tingimused selleks olid täidetud ja sundtäidetav korraldus on kehtiv haldusakt, mille täitmist ei ole vaide- ega kohtumenetluses peatatud. Kaebus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks tuleb selles osas rahuldamata jätta.
17. Kohustamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kaebuse nõue Maksu- ja Tolliameti
18. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-3 tühistamiseks, sest see iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku. 7
19. Kohustamiskaebus hõlmab nii vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise, kui ka vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõude. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul, s.t olukorras, kus kohus veendub küll vastustaja tegevuse õigusvastasuses, kuid muutnud asjaolude tõttu jääb kohustamisnõue rahuldamata, kaebaja õiguste kaitseks põhjendatud tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus otsuse resolutsioonis. Seetõttu tuvastab kohus MTA
20. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks enne
21. novembrit 2012 tehtud sundtäitmise toimingute ning MTA
22. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 täitmisele pööramiseks täitevavalduse nr 13-5/3180-2 esitamise õigusvastasuse.
23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest poolte kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 8