KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 25. jaanuar 2013,

)sätestatud korras.

§ 9

lõigetest 1 ja 4 tuleneb, et hajaasustusega alal paikneva mittetagastatava maa kompenseerimisel on õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks maa asukohajärgse valla üldpinna hektari kaalutud keskmine maksustamishind, arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi.

§ 9

lõikest 8 tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimiseks kinnitab maa maksustamishinnad Vabariigi Valitsus, lähtudes

1. aasta korralise hindamise tulemustest. Vabariigi Valitsus on need maksustamishinnad kehtestanud
2. augusti 2001 määrusega nr 276 Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad, mille §-s 4 sätestatakse, et hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramisel kasutatakse lisas 3 toodud hajaasustusega alade maksustamishindu. Eeltoodud normidest tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel lähtutakse
3. aasta maa korralise hindamise tulemustest. See omakorda tähendab seda, et kui õigusvastaselt võõrandatud maa asus
4. aasta maa korralise hindamise ajal omavalitsusüksuses, mis hiljem on likvideeritud või liidetud mõne teise omavalitsusüksusega, tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel lähtuda siiski konkreetse maa asukohajärgsest maksustamishinnast
5. aasta maa hindamise tulemuste alusel.
6. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et
7. aastal jäi maa, mille suhtes on O.J. tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks, Loksa valla haldusterritooriumile. Korraldustest, millega kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastati ja kompenseeriti, 3 nähtub, et maa asus Hara külas. Ka Vabariigi Valitsuse
8. juuni 2005 määruse nr 152 Kuusalu valla ja Loksa valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine § 4 lõikest 2 nähtub, et enne Kuusalu valla ja Loksa valla ühinemist jäi Hara küla Loksa valla haldusterritooriumile. VVm 2001/276 lisa 3 kohaselt on Loksa valla hajaasustusega maade maksustamishinnaks 178 eurot ühe hektari kohta.

§ 10

lõikes 1 sätestatakse, et õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks liidetakse käesoleva seaduse § 9

1. ja
2. lõikes nimetatud maade maksumusele maa kompenseerimise korral kuni 30% kompenseerimisele kuuluva maa maksumusest Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale maa õigusvastaselt võõrandatud maa õigesti kompenseeritud: kompensatsiooni määraks hektari kohta on 178 eurot ehk maa Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse (Loksa valla) üldpinna hektari kaalutud keskmine maksustamishind lähtudes
3. aasta korralise hindamise tulemustest ning kompensatsiooni on suurendatud 30% võrra tagastamata jäänud maal asuva metsa eest. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. RIIGI ÕIGUSABI TASU JA KULUD.
4. Käesolevas haldusasjas
5. juunil 2012 tehtud kohtumäärusega (tl 20) anti kaebajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena. Riigi õigusabi osutaja, advokaat Valli Murde esitas
6. novembril 2012 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutajal kulunud õigusabi osutamisele (toimikuga tutvumine; kohtumine Tallinnas
7. augustil 2012; telefonikõned
8. augustil,
9. augustil,
10. septembril,
11. septembril ja
12. oktoobril 2012; kaebuse ning selle täienduse (vastuse) koostamine) kokku 7,5 tundi, millele vastav riigi õigusabi tasu suurus on 7,5x2x16=240 eurot, täiendavalt taotleb riigi õigusabi osutaja 30 euro suurust tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmise aja eest ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude (sõidukulud Tartu-Tallinn-Tartu) hüvitamist 75,20 euro ulatuses. Kokku taotleb riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist 414,24 euro ulatuses (345,20 eurot + käibemaks 69,04 eurot).
13. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus. Advokatuuri juhatus on kõnealuse korra kinnitanud
14. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi AdvO) ning käesolevas asjas riigi õigusabi osutamise ajal kehtis see otsus redaktsioonis, mis kehtis
15. juulist 2012 kuni
16. detsembrini
17. AdvO punktide 37, 38 ja 41 kohaselt on isiku esindaja tasuks haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ning halduskohtumenetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Riigi õigusabi osutaja on käesoleval juhul taotlenud tasu kindlaksmääramist kokku 15 pooltunni eest. Esindaja selline töömaht on usutav ning pole alust tasu vähendamiseks. AdvO punktis alapunktis 47 sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele 30 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 151 kuni 200 kilomeetri kaugusel. Taotluse kohaselt on advokaat käinud kohtumas 4 esindatavaga Tallinnas, advokaat töötab Tartus asuvas advokaadibüroos. Tartu ja Tallinna vahemaa on rohkem kui 150 ja vähem kui 200 kilomeetrit. Seega on põhjendatud ka riigi õigusabi kohta jõudmisele kulunud aja eest lisatasu kindlaksmääramine. AdvO punktidest 52-54 tulenevalt on riigi õigusabi osutaval advokaadil õigus nõuda sõidukulude hüvitamist ning kasutades selleks isiklikku või advokaadibüroo sõidukit, on sõidukulude hüvitamise määraks 0,2 eurot kilomeetri kohta. Seetõttu on sõidukulude hüvitamine 188x2x0,2 = 75,2 euro ulatuses põhjendatud. AdvO punktis 2 sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane ning seega tuleb lisada käibemaks. Kokku tuleb riigi õigusabi tasu suurusena kindlaks määrata 270 eurot, millele lisandub käibemaks 54 eurot ning riigi õigusabi kulude hüvitisena 75,20 eurot, milledele lisandub käibemaks 15,04 eurot. RÕS § 24 lg 1 kohaselt maksab käesoleva kohtuotsuse alusel riigi õigusabi osutajale tasu ning kuluhüvitise välja advokatuur.
18. Riigi õigusabi seaduse § 25 lõikes 1 sätestatakse, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. Käesoleval juhul määrati riigi õigusabi osutamisel (st
19. juuni 2012 kohtumääruses) kindaks, et kaebajal tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada ühekordse maksena. RÕS § 25 lg 1 kohaselt võib kohus vähendada isikult välja mõistetavate riigi õigusabi kulude ja tasu suurust kuni põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Käesoleval juhul ei oleks õiglane panna riigi õigusabi saaja kanda kulusid, mis on tingitud sellest, et riigi õigusabi osutav advokaat on pärit Tartust, kuna ka Tallinnas, kus on riigi õigusabi saaja elukoht, olnuks advokaate, kes saanuksid riigi õigusabi osutada. Seetõttu ei tule kaebajalt välja mõista advokaadi sõidukulusid ega lisatasu riigi õigusabi kohta jõudmise eest. Õigusabi osutamisele kulunud 15 tundi ei saa pidada põhjendamatult suureks kuluks ning see tuleb kaebajal riigieelarvesse hüvitada koos käibemaksuga ehk 240*1,20=288 euro ulatuses. RÕA § 26 lõikes 2 sätestatakse, et riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Eeldades, et kaebaja majanduslik seisund ei ole riigi õigusabi taotluse esitamise ajaga võrreldes oluliselt paranenud, mis tähendab, et kaebajal on eelkõige likviidsete vahendite puudus, samas on tal kinnisvara, pean mõistlikuks tähtajaks, mille jooksul tuleb kaebajal riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hüvitada 2 kuud käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 5