← Eesti

2-12-18837/51

Obsah (5)§ 663§ 430§ 4§ 150§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12-18837 Tsiviilasi OÜ

§ 663lg 1 ja § 637 lg 1 p 5 alusel keelduda.

Pooled on kompromissi sõlmimisel avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Vastuses määruskaebusele hagejad ei nõustunud määruskaebuse menetlemisega. Taandamise osas on kohtunik teinud eraldi määruse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. OÜ Kähku esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2013 määruse ja Tartu Maakohtu
  3. jaanuari 2013 määruse tühistamist ning tsiviilasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtu koosseisus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sõlmisid OÜ Kesse ja OÜ Kähku maakohtu 14.01.2013 istungil kompromissi, mille järgi peab OÜ Kähku tasuma OÜ-le Kesse 17 500 eurot. Pärast kompromissi allkirjastamist, kuid enne selle kohtulikku kinnitamist, esitas OÜ Kähku taotluse kompromissi mittekinnitamiseks, kuivõrd see on heade kommete ja seadusega vastuolus.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromiss on heade kommetega/seadusega vastuolus tervikuna, sh ka tingimus määruskaebuse esitamisest loobumise osas. Seega ei saanud kohus põhjendada keeldumist sellega, et määruskaebuse esitamisest on loobutud; 2) juhul, kui lähtuda sellest, et määruskaebuse esitamisest loobumise tingimus on kompromissist eraldiseisev osa, tekib olukord, kus isegi kompromissi vastuolu tõttu

2 § 430 lg-ga 3 (vastuolu avaliku huvi ja seadusega) ei oleks võimalik sellist kompromissi kinnitavat kohtumäärust vaidlustada. Sellist olukorda ei saa tekkida. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

  1. OÜ Kesse ja H. Kirso vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) toimus asjas kohtuistung 14.01.
  2. Istungist võtsid osa OÜ Kesse lepinguline esindaja Grete Lüüs, Heiki Kirso (kes on ka OÜ Kesse ainuke seaduslik esindaja) ja OÜ Kähku seaduslik esindaja Kadi Berggrünfeld. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mille järgi tasub OÜ Kähku OÜ Kesse pangakontole nõude katteks 17 500 eurot ning menetlus asjas lõpetatakse. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta tähelepanuta. OÜ-l Kähku puudub määruskaebuse esitamise õigus; 2) ei kinnita kohus

§ 430

lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi. Antud juhul sellised asjaolud puudusid ja kohtul puudus alus kompromiss kinnitamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 20.02.2013 määruse, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast OÜ Kähku määruskaebust maakohtu 15.01.2013 määruse peale, ning saadab OÜ Kähku määruskaebuse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid pooled 14.01.2013 kohtuistungil maakohtule kompromissi ning palusid selle kinnitada. 14.01.2013 (I kd, t.l 141), s.o pärast maakohtu istungit ja enne kompromissi kinnitamist, esitas OÜ Kähku maakohtule avalduse, milles ta palus kompromissi mitte kinnitada. Maakohus kinnitas 15.01.2013 määrusega kompromissi ning keeldus 20.02.2013 määrusega menetlusse võtmast OÜ Kähku määruskaebust maakohtu 15.01.2013 määruse peale. Riigikohus on 21.03.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12 asunud seisukohale, et kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus. Seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline poolte õigus tuleneb

§-s 4 sätestatud poolte õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata

§ 4lg 2 järgi menetluse käik.

Antud asjas on OÜ Kähku 14.01.2013, s.o enne maakohtu poolt kompromissi kinnitamist, loobunud kompromissist ning seetõttu ei saanud maakohus kohtuistungil esitatud kompromissi enam kinnitada ja asja menetlust lõpetada. Kuna OÜ Kähku loobus kompromissist, siis ei ole tähendust sellel, et kompromissiga loobus OÜ Kähku määruskaebuse esitamise õigusest. Maakohtu 20.02.2013 määrus tuleb seetõttu tühistada. 7.

§ 150

lg 1 p 5 ja lg 4 alusel on OÜ-l Kähku õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. 8.

§ 28

lg 2 kohaselt kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik, menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. 3 Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Kähku esindaja esitanud maakohtule 15.01.2013 avalduse, milles on leidnud, et asja menetlev kohtunik peaks ennast taandama. 14.02.2013 on asja menetlev kohtunik palunud OÜ Kähku esindajalt sisulist põhjendust taandamise kohta. Eelnevast tulenevalt ei olnud 15.01.2013 taandamisavaldus veel lahendatud ning kohtunikul puudus õigus teha 15.01.2013 menetlust lõpetavat määrust. 9.

§ 663lg 2 järgi on käesolev määrus lõplik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.