Obsah (5)

§ 409§ 314§ 412§ 200§ 321

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-43642 Tsiviilasi Tõ

§ 409lg 1 p 1 alusel seoses hageja 05.06.2012 kohtuistungile ilmumata jätmisega.

Kohus luges

§ 314

lg 2 alusel pooltele menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalise enda poolt näidatud elektronposti aadressil. Hageja esitas 22.06.2012 ja 25.06.2012 oma esindaja kaudu kohtule taotluse menetluse taastamiseks

§ 412lg 4 alusel.

Avalduse kohaselt ei kasuta hageja igapäevaselt elektronposti ja kontrollib aadressile tonukassarits@gmail.com saadetud teateid pikema ajavahemiku järel. Hageja sai nimetatud aadressil saadetud kohtukutse kätte alles 18.06.

1. Hageja ei teadnud kontrollida kohtukutse saatmist hetkel kasutuses mitteoleval elektronposti aadressil oykroaavihall@gmail.com. Hagejat esindas tsiviilasja menetluses advokaadist esindaja, kellele oleks tulnud kohtukutse saata. Kostjad menetluse taastamisega ei nõustunud, leides, et kohus oli hagejale kohtukutse nõuetekohaselt kätte toimetanud ja hageja jättis kohtuistungile ilmumata mõjuva põhjuseta. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. novembri 2012 määrusega Tõnu Kassaritsi taotluse menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-11-43642 rahuldamata. Määruse kohaselt võib hageja

§ 412

lg 3 järgi 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Hagiavalduse kohtusse saatmisel ja puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja taotlemisel on hageja kasutanud elektronposti aadressi oykroaavihall@gmail.com. Oma postiaadressilt sai hageja kohtu 19.09.2011 puuduste kõrvaldamise määruse kätte pärast korduvat saatmist, 19.12.2011, s.o mitmekuulise hilinemisega. Taotlustest nähtub, et hageja soovis kasutada nõustaja abi täpsustatud hagi esitamisel. Hagiavaldus koos täiendustega esitati vandeadvokaat Aleksander Varese poolt. Kohus osundas, et esineb vastuolu kutsete elektroonilise kättetoimetamise

§ 314

lg 2 ja menetluse taastamise

§ 412lg 4 vahel.

Vastuolu puhul tuleb arvestada mõlema poole õigustatud huvidega. Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Oma sidevahendite andmete muudatustest peab menetlusosaline kohut viivitamatult informeerima. Kohus pidas

§ 200

lg 2 ja 4 alusel oluliseks menetlusosalise õigust kasutada oma õigusi heauskselt ning jättis menetluse taastamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Tõnu Kassarits esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. novembri 2012 määruse tühistamist ja tsiviilasjas menetluse taastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti

§ 314

lg-t 2 ja jättis kohaldamata § 412 lg 4.

§ 314

lg 2 käsitleb menetlusdokumendi kättetoimetamist, § 412 lg 4 aga konkreetselt kohtukutse kättetoimetamist, seetõttu on § 412 lg 4 erinormiks § 314 lg 2 suhtes. Kohus jättis alusetult kohaldamata ka

§ 314

lg 5, mille järgi elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kohtutoimikus sellist kinnitust, millest nähtuks, et hageja on kohtukutse enne istungi 2 toimumist kätte saanud, ei sisaldu. Seetõttu ei saa

§ 314

lg 5 kohaselt lugeda, et hageja oleks kohtukutse elektronposti teel kätte saanud. Hageja ei kasuta igapäevaselt elektronposti ja kontrollib aadressil tonukassarits@gmail.com saabuvaid teateid pikemate ajavahemike tagant. Hageja sai alles 18.06.2012 elektronposti aadressil tonukassarits@gmail.com kätte kohtukutse 05.06.2012 kohtuistungile ja 05.06.2012 määruse, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata. 23.06.2012 tutvus hageja tsiviilasja toimikuga, millest nähtus, et hagejale oli kohtukutse saadetud ka elektronposti aadressil oykraavihall@gmail.com, kuid hageja ei olnud kohtukutse edastamisest teadlik ega osanud kontrollida kutse saamist hetkel kasutuses mitteolevalt elektronposti aadressilt. Teadmata kohtuistungi toimumisest, ei saanud hageja istungile ilmuda ega teavitada kohut istungile ilmumise võimatusest. Kuna kohtukutse toimetati hagejale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil ja hageja on esitanud

§ 412

lg 3 kohase taotluse menetluse taastamiseks, ei esine juhindudes

§ 412lg-st 4 seaduslikku alust menetluse taastamata jätmiseks.

Tulenevalt

§ 412

lg-st 3 koosmõjus § 412 lg-ga 4 ei ole hagejal menetluse taastamise taotlemisel põhistamise ega mõjuva põhjuse esiletoomise kohustust; 2) on hageja eakas meesterahvas, kellele Sotsiaalkindlustusamet on määranud alates 02.11.

1. a 70% ulatuses töövõime kaotuse, ning temalt ei saa eeldada, et ta käsitleb arvutit ja elektronposti ning osaleb ametlikus kirjavahetuses sellise sagedusega nagu seda võiks oodata täies ulatuses töövõimeliselt inimeselt. Hageja on elektronposti kirjavahetuse pidamisel sõltuv sellest, kas ja millal poeg saab teda abistada; 3) esindas hagejat tsiviilasjas advokaat, kellele kohus varasemalt edastas menetlusdokumente ja teateid otse. Tavapäraselt oleks hageja oodanud kohtuteadete edastamist esindajale. Kohtukutset 05.06.2012 istungile hageja advokaadile ei saadetud. Kuigi hageja on esialgse hagiavalduse ja osad hilisemad menetlusdokumendid esitanud kohtule ise, siis kohtumaterjalides ei ole teadet selle kohta, et hageja esindaja esindusõigus oleks lõppenud; 4) ei ole hageja kuritarvitanud oma menetlusõigusi. Määruses on leitud ebaõigesti, et hagejale tavaposti teel menetlusdokumentide kättetoimetamisel esines raskusi. Vastupidiselt, hagejale edastati 19.09.2011 puuduste kõrvaldamise määrus algselt elektronpostiga ja kuna hageja ei saanud seda kätte, siis edastati määrus tavaposti teel, mille hageja sai kätte. 19.03.2012 pöördus hageja esindaja Tauno Kassarits advokaat A. Varese poole päringuga menetluse seisu kohta. 02.05.2012 pöördus Tauno Kassarits advokaadi poole päringuga selle kohta, kas asi on läinud üle kirjalikku menetlusse. 25.05.2012 pöördus Tauno Kassarits advokaadi poole palvega teavitada teda, kas asjas on esitatud taotlus kirjalikku menetlusse üleminekuks. Kirjavahetusest nähtub, et kumbki kirjavahetuse pool eeldas, et tsiviilasjaga seoses laekub informatsioon hageja advokaadile. Samuti on näha, et hagejat esindas tsiviilasjas aktiivselt Tauno Kassarits, kes kasutas kirjavahetuseks elektronposti aadressi kraavihallid@hot.ee. Eluliselt ei saa olla usutav, et hageja esindaja päris advokaadi käest ajavahemikul 19.03.2012 – 25.05.2012 pidevalt menetluse seisu kohta, mis tipnes 31.05.2012 taotluse esitamisega kirjalikule menetlusele ülemineku kohta (taotluse ajendiks oli asjaolu, et
2. a tsiviilasjas alanud menetluses ei olnud hagejale teadaolevalt määratud kohtuistungi aega), kuid samas jättis pahauskselt ilmumata 05.06.2012 kohtuistungile. Kohtu seisukoht, et hageja on kuritarvitanud oma menetlusõigusi sidevahendite muudatustest teatamata jätmisega, on ekslik. Hageja sidevahendid ei ole muutunud, vaid hagejal esineb raskusi elektronposti teel kirjavahetuse pidamisega. Samas on hagejal postiaadress, mille vahendusel ta saab reeglina kogu kirjavahetuse kätte. 3 VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
3. K. Aas ja V. Aas vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kohaldas kohus õigesti

§ 314

lg-t 2, luges hagejale elektrooniliselt edastatud kohtukutse kättesaaduks ja jättis tsiviilasjas menetluse taastamata, kuivõrd hageja ei ilmunud kohtuistungile ning menetluse taastamiseks puudub mõjuv põhjus.

§ 314lg 2 järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt.

Kohus saatis hagejale kohtukutse 21.03.2012 elektronposti aadressile oykraavihall@gmail.com. Hageja oli varasema suhtlemise käigus avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi ning kohtu ja hageja suhtlus oli toimunud peamiselt elektrooniliselt. Kuna hageja on osaline kohtuvaidluses ja suhtlemine nii kohtu kui kostjatega on käinud peamiselt elektronposti vahendusel, on kahtlustäratav hageja väide, et ta ei kasuta igapäevaselt elektronposti. Asjaolu, et hageja on 70% töövõimetu, ei tõenda, et hagejal oleks raskendanud elektronposti kasutamine. Kui hagejal on elektronposti teel suhtlemisega raskusi, oleks ta pidanud sellest kohut teavitama. Hageja jättis kohtule ja teistele menetlusosalistele mulje, et ta on võimeline suhtlema elektronposti teel, ning tema hilisem väide, et ta ei ole võimeline arvutit kasutama, on vastuoluline ja pahauskne; 2) on hageja väide, et ta sai kohtukutse 05.06.2012 kohtuistungile ja 05.06.2012 kohtumääruse kätte alles 18.06.2012, pahauskne. Hageja esitas 31.05.2012 kohtule elektronposti aadressilt tonukassarits@gmail.com taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Järgmisel päeval saatis kohus samale elektronposti aadressile küsimuse, kas hageja on kohtukutse kätte saanud. Kui hageja olnuks huvitatud asja kiirest lahendamisest, oleks ta kas või taotlusele kohtu vastust oodates pidanud kontrollima oma elektronposti ning kohtukutse hiljemalt 01.06.2012 kätte saama. Tõele ei saa vastata väide, et hageja sai 21.03.2012 edastatud kohtukutsest elektronposti aadressile oykraavihall@gmail.com teada alles 23.06.2012 kohtus tsiviilasja toimikuga tutvudes. Kui hageja väidab, et ta sai kohtukutse kätte 18.06.2012, siis pidi ta nägema märget elektronkirjas, et kohtukutse saadeti 21.03.2012 aadressile oykraavihall@gmail.com. Hagejal oli reaalne võimalus kohtukutse kätte saada, kuid ta ei kasutanud seda. Hageja oli teadlik, et käimas on tema algatatud kohtumenetlus, ja võimalusest, et talle saadetakse selle raames dokumente elektronpostiga. Kuna hageja suhtles kohtuga elektronposti teel ega palunud kohtul suhelda endaga muul viisil, on hea usu põhimõtte vastane väide, et kohus oleks pidanud hagejaga suhtlema tavaposti teel; 3) saatis hageja 31.05.2012 kohtule taotluse kirjaliku menetluse kohaldamiseks, kus ta ei ole märkinud, et tal on esindaja. Samas on dokumendil märgitud nii hageja, mõlema kostja kui ka kostjate esindaja andmed. 31.05.2012 taotlusele on alla kirjutanud hageja ise ning see on viimane dokument, mille hageja kohtule enne istungi toimumist saatis. Seega on hageja esitanud kohtule vastuolulist ja eksitavat infot; kohtul on õigus eeldada, et kui isikul on esindaja, kajastub see ka kohtule saadetud dokumentides; 4) jättis hageja täitmata

§-s 200 sätestatud menetlusosalise kohustuse kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatada oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Hageja ei teavitanud kohut, et aadress oykraavihall@gmail.com ei ole hetkel kasutuses. Hageja oli sellelt aadressilt kohtuga suhelnud ning oleks pidanud teavitama kasutatava elektronposti aadressi muutumisest. Hageja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. 4 6. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus 05.06.2012 määrusega

§ 409lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile.

Hageja taotles menetluse taastamist

§ 412lg 4 alusel ja maakohus jättis taotluse rahuldamata.

7. Vastavalt

§ 412

lg-le 4 menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. Maakohus on

§ 412

lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud ning põhjendamatult leidnud, et esineb vastuolu nimetatud sätte ja

§ 314lg 2 vahel.

Käesolevas asjas saatis maakohus hagejale kohtukutse elektrooniliselt 21.03.2012 (t.l 61) ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kinnitanud kohtukutse kättesaamist. Tulenevalt

§ 314

lg-s 5 märgitust menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kuivõrd hageja ei olnud saatnud maakohtule kinnitust kohtukutse kättesaamise kohta, siis ei olnud kohtukutset hagejale isiklikult allkirja vastu üle antud ning

§ 412

lg 4 kohaselt ei pidanud hageja ka menetluse taastamise taotluses mõjuvat põhjust esitama ega põhistama ning maakohus pidanuks taotluse saamisel menetluse taastama. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et kinnituse saatmisega viivitamisel oleks kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 321

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Täiendatud hagiavaldusest (t.l 14-17) ja 06.02.2012 maakohtule saadetud menetlusdokumendist (t.l 25-26) nähtuvalt esindas hagejat kohtumenetluses vandeadvokaat A. Vares. Hilisemalt ei ole hageja teavitanud maakohut, et vandeadvokaat A. Varese esindusõigus tema esindamiseks oleks lõppenud. Seega on maakohus hageja esindajale kohtukutse saatmata jätmisega rikkunud

§ 321

lg-t 1 ning ka see on aluseks menetluse taastamiseks

§ 412

lg 4 järgi.

§ 412

lg 1 p 1 järgi kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. 31.05.2012 on hageja esitanud maakohtule taotluse (t.l 65-66) asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Seega puudus maakohtul ka nimetatud sätte järgi alus asja läbi vaatamata jätmiseks ning tulenevalt

§ 412

lg-s 4 märgitust puudus hagejal vajadus menetluse taastamiseks mõjuvat põhjust esitada ega põhistada. 8.

§ 412lg 5 alusel on käesolev määrus lõplik.

Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja