) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja AP on VN ja AAP alaealine tütar. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tegemist on kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega ning selle üle mitu päeva elab hageja kostja juures. Asja kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et kostja on tasunud vastavalt kokkuleppele hageja seadusliku esindajaga alates 01.04.2012 hageja ülalpidamiseks igakuiselt 127,82 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega, milles nähtub, et kostja on tasunud alates 01.04.2012 hagejale igakuiselt elatist summas 127,82 eurot.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt oli aastal 2012 elatise alammäär 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013 on alammäär 160 eurot kuus. Vastavalt
Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning kohus on seisukohal, et mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Käesoleval juhul olid hagi esitamise seisuga nii hageja seduslik esindaja kui kostja töötud. 30.10.2013 kohtule saadetud e-kirjas teatab hageja seadulik esindaja mh kohtule, et ta on tööle naasnud. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 15.10.2012 esialgse õiguskaitse rakendamise määruse kohaselt veedab AP tsiviilasja nr 2-12-35569 menetluse lõpuni isaga iga teise nädalavahetuse algusega reedel kell 09.00 ja lõpuga pühapäeval kell 20.00 ning iga teise nädala keskpaiga algusega kolmapäeval kell 09.00 ja lõpuga neljapäeval 20.
Samuti on kohtule esitatud tõenditega (ostutšekid) tõendamist leidnud, et kostja on lisaks eelnevale ka ostnud hagejale vastavalt vajadusele riideid ja jalanõusid. Kohus märgib ka, et vastavalt riigikohtu praktikale saab hageja seaduslik esindaja osa hageja ülalpidamiskulusid kanda peretoetuste arvel, so käesoleval juhul igakuise riikliku lapsetoetuse 19,18 euro arvel. Samuti tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostjal on peale hageja veel teine alaealine ülalpeetav IMP(sünd 04.09.2001) ning teine ülalpeetav ei tohi jääda hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Kõike 3 eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega, kuna hageja saab kostjalt igakuiselt kokku minimaalmääras elatist ning seega puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks. Kohus märgib, et kohus ei saa kohustada hageja vanemaid avama lapsele eraldi arvelduskonto, kuhu kannavad mõlemad vanemad iga kuu võrdse summa lapse kulude katmiseks. Arvelduskonto avamise osas peavad hageja vanemad ise omavahel kokku leppima. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja seaduslik esindaja on kohustatud
MS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja seadusliku esindaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.