) § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on 3 vähetõenäoline.
lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara väärtuses 0 eurot ja kohustusi 33 317,95 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse kulude katteks vahendid puuduvad. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Hinnates liikumisi võlgniku pangakontodel on haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevus lõppes 2011 aasta esimese pooles, kuna võlgnik on oma töötajatele välja maksnud lõpparved ja võlgniku pangakontodelt ei nähtu liikumisi, mis viitaks aktiivsele majandustegevusele. Füüsilistele isikutele tehtavad majandusliku põhjenduseta väljamaksed võivad olla nii rasketeks juhtimisvigadeks kui ka kuriteo tunnustega tegudeks. Ajutise menetluse käigus ei ole halduril õnnestunud eelmainitud sularahatehingute ega füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas seisukohta võtta, kuna võlgniku esindaja ei ole ajutise halduriga ühendust võtnud, majandustehingute sisu selgitanud ega dokumente esitanud. Seega ajutisel halduril puuduvad täpsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Samas võivad füüsilistele isikutele tehtud majandusliku põhjenduseta väljamaksed olla nii rasketeks juhtimisvigadeks kui ka kuriteo tunnustega tegudeks, mis vajaksid täiendavat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus määras 21.01.2013 määrusega KWOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul KWOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja 4 võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,47 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 150 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitada ajutise halduri tehtud kulude katteks 101 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja on tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 26.11.2012 kohtu deposiiti 2 000 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 1 630,50 eurot tuleb hüvitada võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast ja kanda vastavalt ajutise halduri taotlusele Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr XXXXXXXXX. Kohtu deposiiti tasutud raha ülejääk 369,50 eurot tuleb tagastada WCOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KA(isikukood XXX). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.