lg 1 esimese lause kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma ja lg 5 p 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Kostja on asjas esitanud notariaalselt tõestatud avalduse projekti (tlk 63-64). Nii avalduse projektis kui ka tõestatud avalduses (tlk 16-17) kinnitab kostja, et hageja on täitnud kõik 12.11.2008.a. lepingust tulenevad kohustused. Samas kinnitab hageja, et kostja on täitnud 12.11.2008.a. sõlmitud lepingu p 2.1 tuleneva kohustuse. Hageja kinnitus selle kohta, et hageja ei nõua lepingu p-s 3 2.3 kokkulepitud viiviseid või, et kostja on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused, puudub. 14.01.2010.a esitas hageja kostjale pretensiooni (tlk 18-19) milles nõudis põhivõla ja viivise tasumist. 16.02.2010.a tõestas notar poolte avalduse. Seega oli kostjale avalduse vormistamisel teada, et hageja temalt viiviseid nõuab. Asjas puuduvad ka muud tõendid, millest võiks järeldada, et hageja on viiviste nõudest loobunud. Seega ei ole võimalik 16.02.2010.a. avaldust tõlgendada selliselt, et selles sisaldub hageja kinnitus, mille kohaselt puuduvad tal kostja vastu edaspidi 12.11.2008.a. lepingust tulenevad nõuded.
(Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevast asjast nähtuvalt tasus kostja hagejale müügisumma kokkulepitust hiljem.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on asunud seisukohale, et hageja kaotas oma õiguse esitada viivisenõue. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Puudub vaidlus, et hageja nõudis viiviste tasumist nii 2010.a jaanuaris saadetud pretensioonis kui ka 17.04.2012.a kirjaga. Asjas puuduvad tõendid, et hageja teatas kostjale viivistenõudest loobumisest. Asjas on leidnud tõendamist, et viivistenõue ei ole aegunud. Kohus osutab, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid kohtu arvates ei esine. Selle asjaolu tõttu, et poolte vahel on teistest õigussuhetest tulenevad erimeelsused, ei saa kaduda õigus esitada viivisenõue. Poolte vahel oli kohustuse mittenõuetekohase täitmise puhuks ette nähtud viivisenõude õigus. Kuna kostja oma kohustust õigeaegselt ei täitnud, tulenes viiviste nõude õiguse tekkimine kostjast tulenevatest asjaoludest. Kostja on taotlenud viiviste vähendamist.
lg 8 järgi viiviste maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus viiviste vähendamiseks
lg 8 ja
Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Poolte majanduslikule olukorrale kostja tuginenud ei ole. Asjast ei nähtu, et põhinõude tasumise küsimuses toimusid sisulised läbirääkimised, mis teatud juhtudel annaks võimaluse viivist vähendada. Viiviste nõue ei ületa põhinõuet. Viivise määr tulenes poolte kokkuleppest. Viivise vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid 4 aktsepteerivad. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud veenvaid asjaolusid, mis annaksid alust viivist vähendada. Seega tuleb hagi rahuldada. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, juhindudes TsMS §-st 162 lg 1 tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.