eaduse § 4, § 6 lg 3 ja § 65 kaebaja kasutuses olevad jahipiirkonnad, koostama jahimaakorralduskava, need kinnitama ja andma kaebaja jahipiirkondi kinnitavad üldkorraldused (määrused) mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest; keelata Keskkonnaministril kaebaja jahipiirkondade moodustamise üldkorralduse, s.o keskkonnaministri 22.04.2002.a määruse nr 26 kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine - põhjendusega, mis tugineb jahipiirkonna moodustamata jätmisele ja/või jahimaa korraldamata jätmisele või muudele
eaduse 65 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud asjaoludele või õigustele; keelata Keskkonnaametil haldusakti andmine või toimingu tegemine, millega loetakse kaebaja jahipiirkondade kasutusõiguse load kehtetuks või õigusvastaseks põhjusel, et 01.03.2013 möödub
Kaebajad — MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liit, esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson; vastustajad — Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
eaduse § 4, § 6 lg 3 ja § 65 kaebaja kasutuses olevad jahipiirkonnad, koostama jahimaakorralduskava, need kinnitama ja andma kaebaja jahipiirkondi kinnitavad üldkorraldused (määrused) mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest; keelata Keskkonnaministril kaebaja jahipiirkondade moodustamise üldkorralduse, s.o keskkonnaministri 22.04.2002.a määruse nr 26 kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine - põhjendusega, mis tugineb jahipiirkonna moodustamata jätmisele ja/või jahimaa korraldamata jätmisele või muudele
eaduse 65 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud asjaoludele või õigustele; keelata Keskkonnaametil haldusakti andmine või toimingu tegemine, millega loetakse kaebaja jahipiirkondade kasutusõiguse load kehtetuks või õigusvastaseks põhjusel, et 01.03.2013 möödub
jõustumist kehtinud jahikorralduse seaduse alusel vastavalt Keskkonnaministri 22.04.2002.a määrusele nr 26 „Viljandi maakonna rendijahipiirkondade moodustamine“. 01.03.2003.a kehtima hakanud
võimaldas nendel rendijahipiirkonna rentnikel, kellel oli kehtiv jahirendileping, vormistada see ümber jahipiirkonna kasutusõiguse loaks.
-e jõustumise järgselt vormistati kaebaja 9 rendijahipiirkonna kasutusõiguse aluseks olevad rendijahilepingud vastavalt
§-le 64 ümber jahipiirkonna kasutusõiguse lubadeks. Kaebaja esitatud andmetel on Vambola jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-24 (KLIS nr 319655) Sürgavere jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-20 (KLIS nr 319651); Polli jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-15 (KLIS nr 319627); Paistu jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-14 (KLIS nr 319625); Lembitu jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-11 (KLIS nr 319617); Kärstna jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-8 (KLIS nr 319615); Kõo jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-7 (KLIS nr 319614); Kolga-Jaani jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-6 (KLIS nr 319612) ja Karksi jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr VIL-5 (KLIS nr 319611) kehtiv kuni 25.03.2014.
rakendussäte § 65 kohaselt pidi keskkonnaminister vastavalt
eaduse nõuetele kümne aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates moodustama jahipiirkonnad ja korraldama jahimaa korraldamise.
jõustus 01.03.2003 ning
nimetatud 10 aasta pikkune tähtaeg saabub 01.03.2013 ehk möödub
kohaselt keskkonnaministrile jahipiirkondade moodustamiseks ja jahimaa korraldamiseks antud tähtaeg. Kaebaja märgib, et käesoleva hetke seisuga on
Üldse on Eestis 324 st jahipiirkonnast korraldamata 64 jahipiirkonda. Keskkonnaministeerium on võtnud kaalumisele rakendada seadust selliselt, et 64 jahipiirkonna kasutusõiguse load kaotavad 01.03.2013 möödumisel
Kaebaja hinnangul esineb reaalne oht, et
sätestatud tähtaja möödumisele tuginedes, võib Keskkonnaminister tühistada jahipiirkonna moodustamise aluseks olevad õigusaktid või Keskkonnaametkaebaja jahipiirkonna kasutusõiguse load või lugeda nende kehtivus lõppenuks. Nimelt on Keskkonnaministeerium Eesti Jahimeeste Seltsile saadetud 15.08.2012 kirjas nr 1311/6492-2 (vt lisa 10) vastuseks Eesti Jahimeeste Seltsi 15.07.2012 kirjale (vt lisa 11) avaldanud, et 64 jahipiirkonna kasutusõiguse load kaotavad 01.03.2013
Kaebaja hinnangul on kirjeldatud tegevus õigusvastane ning ei ole kooskõlas
§-ga 65. Kuni 01.03.2003.a reguleeris jahinduse valdkonda 07.05.1994 jõustunud jahikorralduse seadus (RT I 1994, 30, 465), mis tunnistati kehtetuks 01.03.2003 jõustunud
eadusega (RT I 2002, 41, 252). Viimane on ka 2 3-13-439 käesoleval hetkel kehtiv õigusakt, kuid Riigikogus on alates 15.01.2013 menetlemisel uus
eaduse eelnõu, millega on kavas kehtiv seadus kehtetuks tunnistada.
eaduse eelnõu algteksti kohaselt oli planeeritud selle jõustumine 01.03.2013, kuid käesolevaks hetkeks on selge, arvestades seaduse menetlemise väga keerulist ja järjest enam venivat kulgu Riigikogus, et uus
eadus 01.03.2013 ei jõustu. Kaebaja hinnangul on vägagi tõenäoline võimalus, et ka 01.03.2013.a annavad Keskkonnaminister ja/või Keskkonnamet
tõlgenduse, mille kohaselt kaebaja jahipiirkonna kasutusõiguse load ja/või jahipiirkonna moodustamise määrus (Keskkonnaministri 22.04.2002. a määrus nr 26) kaotasid
sätestatud tähtaja möödumise tõttu kehtivuse või on
Kirjeldatud riski suurt tõenäosust ja tõsiseltvõetavust kinnitab ka asjaolu, et
sisu ja tähendust on just kõnealuse tõlgenduse osas eraldi analüüsinud Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Seega
sätestatud tähtaja möödumise järel on vägagi tõenäoline see, et Keskkonnaminister ja/või Keskkonnaamet seab kaebaja kasutusõiguse lubade kehtivuse kahtluse alla ja seda üksnes
tähtaja möödumise tõttu.
lg 1 kohaselt annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa ja peab lubade arvestust Keskkonnaamet.
kohaselt tegeleb Keskkonnaamet ka jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse küsimustega, omades pädevust tunnistada neid kehtetuks, muuta ning avaldada Ametlikes Teadaannetes teavet jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise kohta (
Arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud seisukohta, et „Eesti jahinduses on tõepoolest tekkimas olukord, kus
sätestatud tähtaja saabumist 01.03.2013 enda
sätestatud pädevust, tehes toiminguid, mis mõjutavad kaebaja jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivust. Seega annab keelamiskaebus kaebajale võimaluse vaielda kõnealune õiguslik probleem selgeks vastustajatega ühe kitsa vaidluse raamistikus ning vältida väga paljude erinevate vaidluste tekkimist (nt maaomanike ja konkurentidega) ja säästa õigusabikulusid ning aega. Keskkonnaminister, Keskkonnaministeerium on jätnud täitmata
§-s 4, §-s 6 ja §-s 65 sätestatud kohustused. Kaebaja on seisukohal, et talle on
sätestatud tähtaja sisulise saabumise tõttu tekkinud subjektiivne õigus nõuda Keskkonnaministeeriumilt ja keskkonnaministrilt nende kasutuses olevate jahipiirkondade korraldamist ja kinnitamist mõistliku aja jooksul keskkonnaministri üldkorraldusega vastavalt
§-le 4 ja § 6 lõikele 3. Kaebaja subjektiivsed õigused on otseselt seotud
, § 6 ja § 65 regulatsioonidega, sest vastasel juhul ei sõltuks kaebaja jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus Keskkonnaministeeriumi ebaõige tõlgenduse kaudu
§-s 65 sätestatud tähtajast. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive esineb ka seetõttu, et jahipiirkonna kohta jahimaakorralduskava puudumine ei võimalda jahipiirkonna kasutajal kasutada ja realiseerida kõiki jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevaid õigusi ja eeliseid, arvestades jahimaakorralduskavaga reguleeritavate ja määratavate küsimuste ringi. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 ei piira kaebaja hinnangul praegusel juhul kohustamiskaebuse esitamist, kuivõrd haldusorgan on oma seisukoha üldsusele suunatult juba avaldanud ning pärast seaduses sätestatud tähtaega on haldusorgan jäänud tegevusetuks. Keskkonnaminister on oma seisukohad avaldanud 17.12.2012 toimunud Riigikogu istungil ning ei ole
§-s 65 sätestatud tähtaja saabumise hetkeks täitnud temal lasuvaid kohustusi. Kaebaja ei ole esitanud RVastS § 6 lõikes 3 nimetatud taotlust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ega ole saanud sellele negatiivset lahendit, kuid see pole antud asjas olevatel tingimustel vajalik. Eeltoodu tõttu esitatakse kohtule kohustamiskaebus kohustamaks keskkonnaministrit vastavalt
§-le 4, § 6 lõikele 3 ja §-le 65 korraldama kaebaja kasutuses olevad jahipiirkonnad, koostama ja kinnitama jahimaakorralduskavad ning andma kaebaja jahipiirkonda kinnitavad üldkorraldused (määrused) mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel, arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3 3-13-439 Asjas olemasoleva info pinnalt on alust arvata, et Keskkonnamet võib tunnistada kaebaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks või lugeda selle tähtaja möödunuks, tuginedes
§-s 65 sätestatud tähtaja saabumise põhjendusele. Kaebaja hinnangul on tegemist ebaõige
Kuna
loetleb üksnes riigi pädevuses olevate toimingute tegemist, siis puudub kaebajatel sisuliselt ka võimalus tagada
Järelikult ei saa panna kaebajale mitte mingisugust vastutust juhtumiks, kui
sätestatud tähtaja jooksul ei tehta ära seaduses nimetatud toiminguid.
sõnastuses puudub igasugune regulatsioon jahipiirkonna kasutusõiguse lubade osas. Sellest tulenevalt puudub
sõnastuses ka regulatsioon, mis võiks kuidagi sätestada õigusliku tagajärje jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse kohta. Järelikult ei toeta
mitte mingil viisil tõlgendust, mille kohaselt võiks 01.03.2013 tähtaja saabumise tagajärjeks olla korraldamata ning kinnitamata jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemine või nende õigusvastaseks muutumine. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused keelamiskaebuse esitamiseks. Keskkonnaministeerium on selgelt mõista andnud, et
kohaselt kaotavad 64 jahipiirkonna kasutusõiguse luba 01.03.2013 saabumisega kehtivuse. Kaebaja ei saa tõhusalt kaitsta oma õigusi haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade või jahipiirkonna moodustamise üldkorralduse kehtetuks tunnistamisega kaasnevad kaebajatele negatiivsed tagajärjed. Kaebaja peab negatiivsete tagajärgede saabumisel oma õiguste kaitseks algatama uue kohtuvaidluse, mis ei pruugi tagada kaebajale samaväärselt tõhusat kaitset kui keelamiskaebus. Olukorras, kus jahipiirkonna kasutusõiguse load tunnistatakse kehtetuks, alustavad kolmandad isikud, kes samuti sooviksid saada jahipiirkonnale kasutusõigust, esitama taotlusi jahipiirkonna kasutusõiguse lubade väljastamiseks, millest tulenevalt peavad kaebaja asuma ka nendesse vaidlustesse. Kui maaomanikeni ja konkureerivate ühinguteni jõuab informatsioon, et Keskkonnaamet või Keskkonnaminister on tunnistanud kehtetuks kaebaja jahipiirkonna kasutusõigust puudutavad dokumendid, tuleb kaebajal kõigile huvitatud isikutele selgitada, et nad on endisel jahipiirkonna õiguspärased kasutajad, kuid vaidlustavad või on vaidlustanud keskkonnaministri, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti toimingud või haldusaktid. Uute kohtuvaidluste koorma asetamine kaebajale ei ole aga kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega taga kaebajale tõhusal viisil oma õiguste kaitsmiseks, ja samas on lihtsamal ja tõhusamal viisil võimalik neid probleeme vältida keelamiskaebuse esitamisega. Tuleb arvestada ka kaebaja maine kahjustamisega, kui kaebaja peaksid paljudele erinevatele isikutel pidevalt selgitama, et nende tegevus ei ole õigusvastane ja nad on asunud enda õigusi kohtus (pärast vastustajate poolseid toiminguid) kaitsma. Keelamiskaebus võimaldab kaebajal säästa ka aega ja raha, mis kuluks kõikide erinevate selgituste andmisele ja vaidluste lahendamisele Ühes kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti kohtul keelata keskkonnaministril ja Keskkonnaametil haldusakti, üldkorralduse või määruse andmine või toimingu tegemine — jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamine või selle tühisuse tuvastamine; jahipiirkonna moodustamise üldkorralduse, s.o keskkonnaministri 14.06.2001 määruse nr 31 kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine — põhjendusega, mis tugineb jahipiirkonna moodustamata jätmisele ja/või jahimaa korraldamata jätmisele või muudele
§-s 65 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud asjaoludele või õigustele. Taotluse kohaselt ei saa kaebust pidada perspektiivituks, kuna keskkonnaminister ja Keskkonnaministeerium ei ole ilmselgelt täitnud neile seadusega pandud üheselt mõistetavaid kohustusi ning sellega on rikkunud kaebaja õigusi.
sõnastus ei toeta mitte kuidagi Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaministri või Keskkonnameti tõlgendust, mille kohaselt lõpeb
tähtaja saabumisel kaebajate kasutuses olevate jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus või mõjutaks
tähtaja saabumine jahipiirkondade moodustamise määruse kehtivust või õiguspärasust. Kaebaja õiguste kaitse on pärast 4 3-13-439 vastustajate poolsete toimingute tegemist võimatu. Nimelt ohustab vastustajate võimalik tegevus kaebaja igapäevast ettevõtlust ning vaba eneseteostust, millega kaasneb kaebajale ka oluline kahju, kuna vastustajad võivad sisuliselt täielikult lõpetada kaebaja tegevuse, kui kaebaja jahipiirkonna kasutusõiguse load või jahipiirkonna moodustamise aluseks olev keskkonnaministri 21.06.2001 määrus nr 31 tunnistatakse
Sel juhul lakkab kuni jahipiirkonna moodustamiseni igasugune jahinduslik tegevus jahipiirkondades, sh ei ole võimalik reguleerida ulukite arvukust, teostamata jäävad ulukihooldustööd, jahindusrajatiste rajamine jne. Kolmandad isikud, kellele on väljastatud jahipiirkonnas ulukite küttimiseks jahiload, ei saa oma õigusi teostada. Ulukite arvukuse reguleerimata jäämisest tekib kahju maa- ja metsaomanikele. Kaebajal kui jahipiirkonna kasutajal jääb saamata jahilubade müügist planeeritud tulu, mille arvelt on tehtud või tehakse ulukihooldust ning täidetakse muid
eadusest jahipiirkonna kasutajale sätestatud kohustusi. Ulukite arvukuse reguleerimata jätmise tõttu võivad maa- ja metsaomanikud esitada jahipiirkonna kasutaja vastu kahjunõudeid, samuti on võimalik, et nõudeid esitatakse jahilube soetanud jahimeeste poolt. Vastustaja tegevus tähendab kaebajate jaoks selliste tagajärgede tekkimist, mille kõrvaldamine ei ole pärast kaebajate jaoks soodsa lahendi jõustumist mõistlikult võimalik. Kaebaja õigused on kaalukamad kui avalik huvi. Asjas pole võimalik sõnastada avalikku huvi, mis õigustaks vastustaja poolsete kaebajaid kahjustavate toimingute tegemist. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, mis õigustaks selliste toimingute tegemist kiiremas korras. Kuna kaebuse esemeks on kohustada vastustaja täitma temal ilmselgelt lasuvat kohustust ehk täitma talle seadusandja poolt pandud kohustust, on kaebaja kaebus hõlmatud ka avaliku huviga, täpsemalt kattuvad asjas kaebaja huvid ja avalik huvi. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on ka avalikes huvides, sest see keelab vastustajat tegema toiminguid, mis oleks otseselt vastuolus
§-s 65 sätestatud jahimaade korraldamise kohustusega. 4. 01.03.2013 kohtumäärusega jäeti MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liidu esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata, kaebaja õiguste väidetav rikkumine ei saaks tuua kaasa neid tagajärgi, mida kaebaja oletab ja mille kõrvaldamine ei ole enam hilisemalt võimalik. Kohus selgitas, et kohtu hinnangul on kaebajal tema tegevuseks vajalikud load olemas sõltumata sellest, kas 01.03.2003.a hakkab kehtima uus seadus. Kaebuse andmete kohaselt on lisatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa vormid vastavuses Keskkonnaministri 22.01.03 määruse nr 7 (aluseks
eaduse § 14 lg 3) nõuetega. Kohus selgitas, et tähtaega sellele loale nimetatud õigusnorm ei sätesta. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks pidi olema esitatud ka antud juhul Keskkonnaametile kirjalik taotlus, kuna nähtub, et need load väljastati. Kuna luba antakse § 14 kohaselt kehtivusega 10 aastaks ja see pikendatakse järgnevaks 10 a, kui jahipiirkonna kasutaja on 6 kuud enne loa kehtivuse lõppemist esitanud loa andjale kirjaliku taotluse loa pikendamiseks, siis nähtub ka lubadest, et nende kehtivus ei lõpe mitte enne, kui loale on vastav aeg kantud. Kaebaja esitatud andmetel ongi lisatud kasutusõiguse load, mis kehtivad kuni 25.03.
eaduse jõustumist jäänud pikendamata kellegi suhtes tegevuseks vajalikud load, et kaebajal võiks üldse tekkida kartus, et midagi muutub Liidu tegevust jahipidamises nii, et vajalikud load kaotavad kehtivuse, kuna neid ei 5 3-13-439 ole kas õigel ajal palutud pikendada või siis neid ei pikendatud, kuigi taotlus oli esitatud; kohtule tuli esitada oma vastavad pöördumised vastustajale ja pöördumistele saadud vastused. 6. 20.03.2013 täpsustas kaebaja kaebust märkides, et kõik kaebajale teadaolevad objektiivsed asjaolud viitasid üheselt sellele, et kaebaja õigusi võidakse suure tõenäosusega tulevikus riivata (vt Eesti Jahimeeste Seltsile 15.08.2012.a saadetud vastus ja Keskkonnaministri 20.11.2012.a vastuskiri nr 1311/9368-2 Viljandimaa Jahimeeste Liidule, samuti on Keskkonnaministri 05.03.2010.a kiri nr 1311/1674-1 Keskkonnaametile). Alles pärast kaebuse esitamist avaldati vastustajate poolt hoopis uued ja muutunud seisukohad, kus kinnitati, et ei kavatseta seadusevastaselt käituda. Kaebusega nõustumine või ka näiteks kompromissi sõlmimine keelamiskaebuse puhul ei tähenda aga seda, et kaebajal puudus kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus. Seega tuleb antud juhul keelamiskaebuse puhul selgelt eristada kaebeõigust puudumist ning kaebusega nõustumist kohtumenetluse ajal. Kaebaja hinnangul puudub käesoleval juhul alus rääkida kaebeõiguse puudumisest vaid põhjusel, et vastustajad on sisuliselt nõustunud kaebusega. Kohustamiskaebuse osas jäi kaebaja varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et tal on kaebeõigus nii kohustamiskaebuse kui keelamiskaebuste osas. Samas märgib kaebaja, et kuna nii vastustaja kui kohus on nõustunud kaebaja seisukohtadega
tõlgenduse osas ning vastustajad on lubanud käituda õiguspäraselt, siis nõustub kaebaja kohtuga selles, et asjas puudub sisuline vajadus kohtumenetluse jätkamiseks, kuna kaebaja peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et vastustajad julgevad pärast kohtule avaldatud seisukohti ning kohtu sekkumist oma seisukohti muuta ning naasta enne kaebuse esitamist avaldatud seisukohtade juurde. Seega on kaebaja õiguste rikkumine kaebuse esitamise järgselt aset leidnud asjaolude tõttu muutunud vastustajate poolt ebatõenäoliseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
§-s 65 sätestatud tähtaeg (kasutusõiguse lubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine kuulub Keskkonnaameti pädevusse) ning Keskkonnaministril kaebaja jahipiirkondade moodustamise üldkorralduse, s.o keskkonnaministri 14.06.2001 määruse nr 31 kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine põhjendusega, mis tugineb jahipiirkonna moodustamata jätmisele ja/või jahimaa korraldamata jätmisele või muudele
§-s 65 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud asjaoludele või õigustele. Kohus oli juba selgitanud, et keelamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht, mitte kaebaja oletus isiku õigusi rikkuva haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebajale väljastatud jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtetuks tunnistamine riivab kaebaja õigusi, kuid antud juhul jättis kaebaja tähelepanuta, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud 6 3-13-439 õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus on oma varasemas käiguta jätmise määruses juba selgitanud, kuidas seadus näeb ette jahipiirkondade korraldamise ja lubade kehtetuks tunnistamise ja ei korda seda enam üksikasjaliselt, kuid märgib, et kaebajale väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemiseks ja kehtetuks tunnistamiseks nähakse
§-s 16 ette ammendavad alused. Seega tulenevalt
lg 2 tunnistatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks, kui: 1) jahipiirkonna kasutaja ei ole kolme kuu jooksul pärast kasutusõiguse loa kehtivuse peatamist kõrvaldanud peatamise aluseks olnud asjaolusid; 2) jahipiirkonna kasutaja ei ole tasunud kasutusõiguse tasu kolme kuu jooksul pärast kasutusõiguse loa kehtivuse peatamist või ei ole esitanud kasutusõiguse andjale viimase poolt heaks kiidetud kasutusõiguse tasu maksmise graafikut, juhul kui kasutusõiguse loa kehtivuse peatamine oli tingitud kasutusõiguse tasu tasumata jätmisest; 3) jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumise eest; 4) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid.
lg 1 punkti 1 järgi lõpeb jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus, kui möödub loal märgitud tähtaeg. Kaebajal ei ole näidata õiguslikku alust, mis näeks ette lubade kehtivuse lõppemise seoses 1.märtsi saabumisega, sellist alust pole teada ka kohtule. Kaebaja möönab, et
(rakendussäte) sõnastus ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt lõpeb
tähtaja (10 a) saabumisel kaebajate kasutuses olevate jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus või mõjutaks
tähtaja saabumine jahipiirkondade moodustamise määruse kehtivust või õiguspärasust. Kaebaja kaebuses esitatud oletused ja tõlgendused on välistanud Keskkonnaministeerium oma kirjalikus vastuses ja kaebaja hüpoteetilised seisukohad ei arvestanud juba kaebuse esitamisel, et ka Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamuses
eaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE) kohta märgitakse selgitus, mis pidi andma ülevaate, et vastupidist ei saa oletada, see oleks meelevaldne. Kehtiva
lg 2 kohaselt saab taotleda kehtiva kasutusõiguse loa pikendamist ja järgida seaduses märgitud tähtaegu. Kaebaja õigusi võib rikkuda, kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust lõpetav haldusakt antakse (nt kehtiva õigustloova akti või tulevikus kehtestatava õigustloova akti või üldkorralduse alusel), mil kaebajal on võimalik esitada tühistamiskaebus ja taotleda õiguskaitset. Puudub kaebuses nimetatud reaalne oht subjektiivseid õigusi rikkuva haldusakti andmiseks. Keelamiskaebuse esitamiseks vajalikud eeldused on täitmata, seega ei ole selline kaebus lubatav. 9. Kohustamiskaebusega taotleb kaebaja kohustada keskkonnaministrit vastavalt
§-le 4, § 6 lg 3 ja §-le 65 korraldama kaebaja kasutuses olevad jahipiirkonnad, koostama jahimaakorralduskavad, need kinnitama ja andma kaebaja jahipiirkondi kinnitavad üldkorraldused (määrused) mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus jääb ka siinkohal oma varasemate selgituste juurde ja märgib järgmist. RVS § 6 lg 1 kohaselt võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. kohus on juba selgitanud, et kaebusest nähtuvalt kasutas kaebaja
§-ga 64 sätestatud võimalust ja esitatud olid avaldused kehtivate jahirendilepingute jahipiirkonna kasutusõiguse lubadeks ümbervormistamiseks. Kaebuse andmetel pidid olema taotlused rahuldatud, kuna Keskkonnaameti poolt on väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse load; kaebuse ja selle lisa andmetest nähtub, et väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse load kehtivad, neid ei ole keegi tühistanud ega asunud tunnistama kehtetuks enne neis märgitud tähtaega. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist kaebuse tinginud asjaolu tõttu ei esinenud, kaebuse esitaja on seda ka ise möönnud, et jahipiirkondade kasutusõiguse load kehtivad. Eelnevalt nähtus, et kaebaja õiguste rikkumist selles osas ei saa eeldada, seega ei saa käesolevalt kaebeõigust tekkida asjaolust, et vastustajal on väidetavalt jäänud täitmata temale seadusega pandud kohustused täies mahus. Kuna avalikult on teatatud, et algatatakse seaduse muutmine ja et jahimaakorralduses ei ole otstarbekas varasemast regulatsioonist tulenevalt jälgida samasugust jahipiirkonna moodustamise kavatsust, siis see ei 7 3-13-439 tähendanud veel, et 01.märtsiks 2013 kaotavad isikud kaebaja viidatud kasutusõiguse loaga kehtivad õigused. Seega tulenevalt RVS § 6 lg 1 kohaselt saaks haldusakti andmist nõuda, kui see puudutab isiku subjektiivseid õigusi. Antud juhul kaebaja subjektiivseid õigusi jahipidamisele jahipiirkonnas ei puuduta. Kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja on suunatud sellele, et kaebaja saaks jätkata oma senist tegevust, mille tagab kehtiva loa olemasolu. Kohus on varem selgitanud, et antud juhul avalikes huvides kaebust (nn populaarkaebust) esitada ei saa. Kuna kaebusest ja ka uuel vastamisel ei nähtu, et kaebusel võiks olla veel mingi muu eraldiseisev eesmärk, mis tingiks vajaduse esitada kohustamiskaebuse ja mida saaks nõude rahuldamisega saavutada, siis jääb kohus seisukohale, et kehtivad load tagavad kaebajate õiguse kaitse. Uuel vastamisel ei ilmnenud uusi asjaolusid ja kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, siis rakendub HKMS § 121 lg 2 p 1, mil kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub kohustamiskaebuse esitamisel kaebeõigus ja ka kohustamisnõue tuleb tagastada. 10. Kohus tagastab kaebuse selle esitajatele HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. 11. Kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele ei kuulu. Karin Kalmiste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.