kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et kostja tasub hagejale Haagise 2 päevase kasutamise eest üüri summas 76,68 eurot (sisaldab käibemaksu) (1000 krooni + km). Eelnimetatud asjaolu on kostja samuti punktis 2.1.1 nimetatud kirjas võtnud omaks. 30.09.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
lg 2 kohaselt peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Esiteks, hageja andis kostja kasutusse Haagise, millel puudusid defektid ja mis oli tavapärases vähekasutatud seisukorras (Haagis oli kostjale kasutusse andmise ajaks ainult ca 1,5 aastat vana ehk sõidukite mõttes sisuliselt uus). Haagise eelnimetatud seisukord on tõendatud dokumentidega, millest nähtub, et Haagis on olnud vähemalt 7.11.
Hagejale tagastamisel oli Haagise keskmise sektsiooni sisemine kummeeritud kate täielikult rikutud. Kate oli pundunud, mistõttu ei ole sellega enam võimalik vedada ohtlikke kemikaale, mille veoks on selline tsistern spetsiaalselt ette nähtud. Hageja selgitab täiendavalt, et tulenevalt erinevate ainete keemilistest omadustest ja omavahelistest reaktsioonidest peab näiteks soolhapet vedama just nimelt kummeeritud sisemusega tsisterniga, mistõttu kummeeritud kihi riknemisel ei ole tsisterni võimalik enam sihipäraselt kasutada. Kostja näiteks alustas soolhappe vedu tavalise roostevabast terasest tsisterniga, mis vähemalt soodustas, kui mitte ei põhjustanud, tsisterni lekke teket. Eelnevat kinnitab EcoLabor OÜ esimene ekspertiis (vt lisa nr 11). Asjaolu, et kummeeritud kate on rikutud, on tõendatud hagiavalduse lisaks nr 16 ja 18 olevate eksperdiarvamusega. Asjaolu, et kummeeritud kate oli kahjustunud just peale kostja poolt Haagise tagastamist saab muuhulgas täiendavalt tõendada autojuht P. B.’u ütlustega, kes oli Haagise hageja territooriumil tühjakslaadimise juures ja tuvastas Haagise pesu käigus, et selle sisekate on rikutud. Hageja selgitab lisaks, et Haagise keskmine kahjustunud sektsioon on jätkuvalt parandamata, mistõttu on vajadusel võimalik see täiendavalt üle vaadata. Selgituseks märgime, et hageja on kostjale võimaldanud alati mistahes takistusteta Haagise seisukorraga tutvuda ning tegi juba vahetult peale Haagise kahjustumise avastamist kostjale korduvalt ettepanekuid vaadata Haagis üle. Kostja on käinud Haagisega tutvumas ühel korral, kusjuures ka siis piirdus kostja poolne ülevaatus vaid põgusa pilguheitmisega Haagise sisemusse ning riknenud ja pundunud kummi ei soovitud lähemalt uurida. Olukorras, kus Haagise keskmise sektsiooni kummeeritud sisekiht on täielikult rikutud, ei saa asuda seisukohale, et Haagis anti hagejale tagasi seisundis, mis vastas asja lepingujärgsele kasutamisele
Poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel ei olnud kostjal lubatud vedada Haagisega kemikaale, mis seda kahjustaksid, vaid kemikaale, mille vedamiseks oli Haagis otseselt ette nähtud (sh soolhape). Kolmandaks, kostja vastutab Haagisele tekkinud kahjustuste eest. Vastavalt
lg-le 2 ja § 334 lg-le 2 vastutab kostja üüritud asjale tekitatud kahjustuste eest, v.a kui kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnikust tulenevaks asjaoluks on õiguspraktikas loetud muuhulgas üürnikupoolset hoolsuskohustuse rikkumist. Kostja ilmselgelt rikkus üürniku hoolsuskohustust, kui lasi Haagisesse pumbata soolhapet, mille kvaliteedi osas puudus tal igasugune kindlus. Pigem peab asuma isegi seisukohale, et kostja pidi möönma võimalust, et soolhape ei ole enam kvaliteetne, kuna Poola päästeteenistus oli koos soolhappega ümber pumbanud ka kostja purunenud veduki kahe kütusepaagi sisu (see asjaolu sai hagejale teatavaks alles hiljem, kuid kostjale pidi olema see koheselt teada) ning seega pidi kostja aimama, et erinevad ained võisid seguneda. Asjaolu, et koos soolhappega pumbati ka kütus ümber nähtub kostja vedukile hiljem teostatud remondi arvest, kus on viide ka lekkinud kütusepaakide väljavahetamisele (lisa nr 26). Samuti pidi kostja möönma, et Poola päästeteenistuse poolt kasutatavad ajutised mahutid ei pruugi olla puhtad (neid võidi vahetult enne nendesse soolhappe pumpamist kasutada ka muude keemiliste ainete hoidmiseks) ja seega võib sinna ladustatav soolhape muude ainetega 6 seguneda ning rikneda. Kostja, olles oma majandustegevuses igapäevaselt tegev kemikaalide veoga, oli või pidi olema teadlik, et ebakvaliteetne kemikaal võib Haagist kahjustada, kuid otsustas seda teadmist ignoreerida ja lasi kahtlase kvaliteediga soolhappe Haagisesse pumbata. Kostja poolne hoolas käitumine oleks eeldanud, et kostja oleks täpsemalt analüüsinud, kas soolhape on jätkuvalt kvaliteetne (kostja poolt soolhappe Poolast PCC Rokita tehasest pealevõtmisel oli see kvaliteetne, mida tõendab vastav sertifikaat (vt lisa nr 3). Juhul, kui analüüsimine oleks olnud võimatu, siis oleks kostja pidanud soolhappe, mis oli Poola päästeteenistuse poolt pumbatud teadmata puhtusastmega ajutistesse konteineritesse, mis oli olnud kostja ja hageja valve alt väljas ja seega avatud kolmandate isikute mõjutustele ning mis võis olla segunenud kostja autost ümberpumbatud kütusega, utiliseerima ja hüvitama hagejale veose kaotusest tuleneva kahju, mitte aga võtma asjatuid riske. Kostja ei oleks aga tohtinud veolepingu kohase tasu saamise soovist lähtuvalt kõiki riske eirata ja pumbata tundmatu koostisega ainet Haagisesse. On üürniku asi selgitada välja, millist kasutust üüritud asi võimaldab ja kas üüritud asja mingil viisil kasutamine võiks asja kahjustada või mitte. Neljandaks, kostja poolt kuulub hagejale Haagisele tekkinud kahjustuste eest hüvitamisele 34 100,60 eurot.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Lisaks nr 27 olevast hinnapakkumisest nähtub, et Haagise keskmise sektsiooni riknenud kummi eemaldamine maksab 8000 eurot (km 0%). Lisaks nr 28 olevast hinnapakkumisest nähtub, et Haagise keskmisesse sektsiooni uue kummi paigaldamine maksab 25 000 eurot (km 0%). Eelnevale lisanduvad Haagise Soome Piikiösse (rikutud kummi eemaldamine) ja Sastamalasse (uue kummi paigaldamine) remonditöökotta transportimise kulud summas 1100,60 eurot (sisaldab km), mis sisaldab endas laevapiletite hindu käibemaksuga summas 513 eurot (TallinnHelsinki liinil piletid 300 eurot (lisa nr 29), Helsingi-Tallinn liinil 213 eurot), kütusekulu koos käibemaksuga 245 eurot (arvestusega, et kütuse hind on 1,02 eurot/liiter, kütusekuluks on 35l/100km ning läbitavaks vahemaaks 686,3 km) ning autojuhi palga- ja komandeeringukulusid summas 342,60 eurot (5 päeva palgaraha 182,60 eurot ning 5 päeva komandeeringuraha 160 eurot). Seega kulub hagejal Haagise remondiks ja selle endise seisukorra taastamiseks kokku 34 100,60 eurot (sisaldab km), millise summa palub hageja mõista kostjalt välja. Hageja selgitab eelnevaga seonduvalt täiendavalt, et Haagise kummeeritud sisekihi remonttööd on vaja teostada Soomes, kuna Eestis vastavat teenust ei pakuta ning muud alternatiivsed variandid (töö tegemine Venemaal vms) on Soomes teostatavast remondist kallimad. Viiendaks, hagejal on õigus nõuda kahjude hüvitamist enne vastavate kulude kandmist. Asjaolu, et hageja ei ole käesolevaks ajaks Haagise remontimise kulusid veel kandnud ei tähenda, et hagejale ei saaks kahjuhüvitist välja mõista. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-5511 punktis 14 märkinud järgmist: „Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et hageja esitatud kalkulatsioon ei saa tõendada põranda remondi maksumuse hüvitamise nõuet. Kolleegium on varem selgitanud, et asja kahjustamise korral on kannatanul
lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
lg 3 ja lg 7 kohaselt peab kohustuse täitma mõistliku aja jooksul peale kohustuse täitmiseks vajaliku aja möödumist. Hageja on seisukohal, et kostja oleks mõistlikult käitudes pidanud hageja 10.07.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), 7 arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodut arvesse võttes palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 6 376,37 eurot ning hagi esitamise päevast alates sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras tähtajaks tasumata summast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Haagisega seonduva kahju kindlakstegemiseks kantud kulude hüvitamise nõue Vastavalt ülalkirjeldatule on tuvastatav, et kostja on poolte vahel sõlmitud üürilepingut rikkunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja palub kohtul lisaks eeltoodule mõista kostjalt välja kahju, mis tekkis hagejale seoses Haagise kahjustuste kindlaks tegemiseks vajalike ekspertiiside tellimisega. Hageja on tellinud OÜ-lt EcoLabor kaks ekspertiisi (vt lisad nr 11 ja 16). Seejuures esimese ekspertiisi eesmärgiks oli teha üldiselt kindlaks kahju tekkimise võimalikud mehhanismid. Teise ekspertiisi eesmärgiks oli saada detailne analüüs Haagise kahjustuste tekke põhjuste kohta, kuna Kostja Haagise visuaalsel vaatlusel eitas kummeeritud kihi kahjustusi. Kostja poolt üürilepingust tuleneva Haagise tagastamise kohustuse kohasel täitmisel ei oleks hagejal tekkinud vajadust ekspertiiside teostamiseks, mistõttu on ekspertiiside tellimisest hagejale tulenev kahju põhjuslikus seoses kostja poolse üürilepingu rikkumisega ning vastav kahju kuulub väljamõistmisele. Selliste kahjude väljamõistmise võimalikkust on aktsepteerinud ka Riigikohus, asudes lahendis nr 3-2-1-56-02 punktis 19 seisukohale, et „Samas on asjatundja arvamuse võtmine teise lepingupoole (või ka näiteks lepinguvälise kahju tekitaja) kohustuste rikkumise või kahju suuruse määramiseks tsiviilkäibes loomulik ja arvestades õigussuhete keerukust, paljudel juhtudel paratamatu. Kui hiljem tuvastatakse kohustuse rikkumine, siis tuleb põhjendatud kulutused sellistele arvamustele kohustuse rikkujal TsK § 222 lg 2 ja PES § 64 lg 2 alusel ka hüvitada, kui muud kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud.“ OÜ EcoLabor poolt tellitud ekspertiiside maksumuseks oli 2880 krooni (esialgse seletuse andmine ja aine identifitseerimine) (lisa nr 30) ja 19 260 krooni (proovivõtud, proovide detailsed analüüsid, proovidest tulenev ekspertiis) (lisa nr 31), seega kokku 22 140 krooni (1415 eurot) (sisaldab km). 2. Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu ja taotles aegumise kohaldamist ning vaheotsuse tegemist. Vastuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja veolepingu rahvusvahelise autokaubaveolepingu (CMR) mõttes, mille kohaselt kohustus kostja vedama Poola Vabariigist Eesti Vabariiki soolhapet. 17.06.2009 laadis kostja hageja poolt nimetatud Poola tehases oma roostevabasse tsisternhaagisesse kemikaali. Kauba laadimisel keemiliste analüüside läbiviimine ei olnud veo- ega ühegi teise lepingu kohaselt kostja kohustuseks. Kostja autojuhile Poola tehasest antud CMR saatelehe, mille autojuht allkirjastas, kohaselt laeti tsisternhaagisesse klorobenseeni. 17.06.2009 hakkas kostja poolt veetud kemikaali tsisternhaagis lekkima ning Poola Päästeamet pumpas veetava kemikaali tonnistesse plastikkonteineritesse. Kuna kostja poolt kemikaali veoks kasutatud tsisternhaagis ei olnud enam veoteenuse osutamiseks kõlbulik, siis üüris kostja hagejalt 8 teise tsisternhaagise. Üürihinnas kokku ei lepitud. Hageja andis kostjale üüritud tsisternhaagise üle Läti Vabariigis Riias. Tsisternhaagise vastuvõtmisel Riias ei esitanud hageja kostjale tsisternhaagise pesutsertifikaati. 20.06.2009 pumpas Poola Päästeamet plastikkonteinerites olnud kemikaali ümber kostja kasutuses olnud hageja tsisternhaagisesse. Kostja autojuhil ei võimaldatud kemikaali ohtlikkuse tõttu üüritud tsisternhaagise taaslaadimise juures viibida. 21.06.2009 andis kostja tsisternhaagise koos kemikaaliga sihtkohas hagejale üle. 22.06.2009 esitas hageja kostjale e-kirja teel paljasõnalise reklamatsiooni selle kohta, et väidetavalt ei vasta soolhape tehasetsertifikaadile, üldkaalist on puudu 1620 kg, tundmatut kemikaali ei ole võimalik realiseerida ning tsisternhaagise sisekiht on rikutud, kuna sisepind on lahustunud. Mingeid tõendeid ega enamaid selgitusi ei lisatud. 23.07.2009 avaldas hageja laborianalüüside tulemused tsisternhaagise sisekihi kahjustumise põhjuste kohta. 10.07.2009 saatis hageja kostjale kahju hüvitamise nõude. Siis sai ka kostja teada, et kaubaks oli soolhape. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. 18.11.2009 võimaldati kostjal esmakordselt haagist näha. Kostjale teadaolevalt kasutas hageja rikutud tsisternhaagise kummeeritud osa 08.12.2009 hüpokloriti tarnimiseks, mida saab transportida vaid haagise kummeeritud osas. 04.02.2010 saatis hageja kostjale kahjunõude, mis erineb varasemast kahjunõudest, millest kostja järeldab, et hageja nõue on ebaselge. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. 11.11.2011 saatis kostja hagejale tasaarvestuse avalduse üürinõude tasaarvestamiseks veoteenuse eest tasumisele kuuluva summaga. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue (34100,60 eurot ja kulude hüvitamise nõuded ja 1415 eurot, so nõuded kogusummas 35 515 eurot) on aegunud. TsÜS § 142 lg.1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
lg.1 kohaselt aegub üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõue kuue kuu jooksul. Hageja sai kostja kasutuses olnud tsisternhaagise tagasi 21.06.
mõttes ning üürilepingu esemeks oli hagejale kuuluv tsisternhaagis; 2) hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb üüritud haagistsisterni kahjustamisest ajal mil haagistsistern oli kostja kasutuses, sh vastavalt haagistsisterni taastamise hinnapakkumisele on hüvis arvestatud järgmiselt: 2.1) vana kummikatte eemaldamine tsisterni seest- 8000 eurot; 2.2) uue kummikatte paigaldamine tsisterni 25 000 eurot; 2.3) tsisternhaagise remonditöökotta toimetamise kulud 1100,60 eurot, Kokku on tsisternhaagise remondikulude hüvitise suuruseks 34 100,60 eurot; 2.4) Lisaks nõuab hageja tsisternhaagisele tehtud ekspertiisi kulud hüvitamist summas 1415 eurot. 9 3) kostja tagastas hagejale tsisternhaagise 21.06.2009. 6. Kostja leiab, et hageja tsisternhaagise remondikulude hüvitamise nõue on TsÜS § 142 lg.1 ja
ÜS § 142 lg.1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kostja on esitanud vastavalt TsÜS § 143 aegumise kohaldamise taotluse.
lg.1-3 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Koos asja tagasisaamise nõudega aegub ka üürileandja nõue üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamiseks. Maakohus on seisukohal, et hageja poolt estatud ja üürilepingu esmeks olnud tsisternhaagise remondikulude hüvitamise nõue summas 34 100 eurot on
lg.1 mõttes üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõue ning nimetatud nõude aegumistähtaeg algas üüritud tsisternhaagise tagasisaamisest, so 22.06.2009. Seega vastavalt
§-le 338 lg.1 aegus nimetatud nõue 22.12.
ÜS §-st 144 tulenevalt on aegunud ka ekspertiisikulude hüvitamise nõue. 8. Üürivõlgnevuse väljamõistmise nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust ning ei ole seotud seadusest tuleneva hüvitusnõudega üüritud asja kahjustanud üürniku vastu (
MS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb haagise kahjustamisest tuleneva nõude ja ekspertiiskulude hüvitamise nõude osas jätta hageja kanda. 10. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.