2-10-53496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-53496 Tsiviilasi Võlgniku Kingakaupmees OÜ (likvid
§ 22
lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Arvestades eeltoodud andmeid võlgniku vara ja võlgade kohta olen arvamusel, et võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Hinnang tagasivõidetavate tehingute, kuritegude ning raskete juhtimisvigade olemasolu kohta. Tagasivõitmisest.
(PankrS) kohaselt on tehingu tagasivõitmise üldised eeldused järgmised: tegemist on võlgniku tehinguga; tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve; tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist; esinevad muud PankrS-s toodud alused. Tagasivõitmise erialuseks on näiteks § 113 - rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine:
(1)Kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti: 3) kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Perioodil 29.04.2010.a. - 05.09.2010.a. on võlgniku lähikondsetele * ning Jaak Tomingasele tasutud 73 000 krooni, täidetud on laenulepingust tulenevad rahalised kohustused. Ajutise halduri hinnangul on nimet tehingud tagasivõidetavad. Pankrotiasja ettevalmistamise ajalised ning rahalised piirid ei võimalda teostada erikontrolli likvideerimismenetluses teostatud vara müügitehingute üle. Raskest juhtimisveast. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Peale maksejõuetuks muutumist on võlgnik tasunud 73 000 krooni võlgniku lähikondsetele (sealhulgas ka osanikule) laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Maksejõuetust ühingust osanikule ja lähikondsetele väljamaksete tegemist saab lugeda juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 7 Seega on võlgniku likvideerija kohustatud hüvitama väljamakstud 73 000 krooni. Raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõue on võimalik esitada alternatiivselt eelmises punktis kirjeldatud tagasivõitmishagile. Kuriteo esinemisest. Karistusseadustikus on sätestatud võlgniku vastutus järgmiste pankrotikuritegude eest § 384 - maksejõuetuse põhjustamise eest § 385 - vara ja võlgade varjamise eest § 3851 - pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole kuriteo tunnustega tegusid ilmnenud.
§ 29lg
(1)järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
§ 29lg
(2)kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
§ 29lg
(3)sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
§ 29lg
(4)järgi avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades asja võimalikke kulusid võiks ajutise halduri hinnangul nimetatud summaks olla 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni. On selge, et nimetatud summa ei oleks piisav riigilõivude tasumiseks võimalike hagide esitamisel (juhul, kui kohus ei anna menetlusabi), seetõttu, deposiidi maksmise ning pankroti väljakuulutamise korral, peale vastavate revisjonide ja õiguslike analüüside valmimist ning hagide ettevalmistamist, tuleks võlausaldajatel kaaluda täiendava summade tasumist Ajutine haldur edastab oma aruande võlausaldajale koos päringuga, kas nimetatud isikud on valmis maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Tuginedes eeltoodule palub ajutine haldur määrata OÜ Kingakaupmees (likvideerimisel) menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summaks 50 000 krooni 50 000 krooni mittemaksmise korral lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; summa maksmisel kuulutada välja pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 000 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu 8 kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 11 500 krooni (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
(edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 29.11.2010 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 20 päeva aega 50 000 krooni tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 29.11.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 19.12.
- Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat Kingakaupmees OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 12 914,64 (202 070,19 krooni) euro eest seisuga 27.10.
- Võlgniku võlausaldajaks on OÜ Eviman. 07.02.2011 kohtule esitatud arvamuses on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Eviman nõue on põhjendatud Võlgniku ainuke teadaolev vara on (531 krooni) 33,94 eurot. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud vara tagasivõitmise võimalusena võlgniku lähikondsetele * ja Jaak Tomingasele perioodil 20.04.2010-05.09.2010 laenulepingu alusel tasutud 4665,55 eurot ( 73 000 krooni). Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetust äriühingust osanikule ja lähikondsetele väljamaksete tegemine on juhatuseliikme hoolsuskohustuse rikkumine, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et osaliselt oli maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhtorgani liikme hoolsuskohustuse rikkumine, kui võlgniku lähikondsetele tasuti 73 000 krooni ( 4665,55 eurot). 9 Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg
- PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata Kingakaupmees OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija Toivo Tomingas. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 13,5 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 63,91 eurot (1000 krooni) tunnis. Ajutise halduri tasu on 862,79 eurot (13 500 krooni). Ajutise halduri kulud on 115,04 eurot (1 800 krooni). Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 284,72 eurot. Kokku on ajutise halduri tasu ja kulud 977,83 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Võlgniku väide, et tasu määr on liiga kallis, kuna see ületab Haapsalu juristide tunnihinna kahekordselt, ei ole aktsepteeritav. Pankrotihalduri kvalifikatsiooni omava isiku tunnitasumäär 63,91 eurot vastab keskmisele halduri tunnitasu määrale. PankrS § 23 lg 4-6 sätestavad, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul on vara 33,94 euro eest. Ajutisele haldurile tuleb välja mõista 397 eurot riigi vahenditest ja 580,83 eurot välja mõista võlgnikult. 10 Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11