Maksueelis on vaja tuvastada, kui näiline tehing tehakse teise tehingu varjamiseks. Maksuhaldur ei ole selgitanud maksueelise saamist ega tuvastanud kaebaja tegevuses kuritarvitamise tunnuseid. Kaebaja väidetel on tal alust arvata, et maksuhaldur ei ole vaidlusaluste tehingute osas teabe saamiseks Läti maksuhalduri poole pöördunud. Maksuhaldur on sarnaste tehingute sooritamisel kaebajale käibemaksu tagastanud, mis on olnud tingitud ka sellest, et on saadud vastused Läti maksuhaldurilt, kes on kinnitanud Läti äriühingute poolt kauba müüki OÜ-le EuroActiv. Samuti on Läti äriühingud deklareerinud ühendusesisese käibena kauba müüki augusti 2011 OÜ-le EuroActiv. Kaubad võttis vastu O. K. Samuti on tõendite alusel jälgitav kauba müük Lätis. Kuna tegemist on tehingutega samade poolte vahel, on augusti kuu kohta kogutud tõendid asjakohased ka käesoleval juhul. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vaidlustatud otsuses on tuvastatud teatud rikkumiste tunnused. Väidetavalt OÜ-lt Pankrat soetatud kaupade Lätis koostatud sertifikaatidel on üksnes kaebaja nimi. Need sertifikaadid on koostatud enne kaebaja ja OÜ Pankrat tehinguid, mis tekitab põhjendatud kahtluse, et OÜ Pankrat võõrandamisel ei osalenud ning kaup võõrandati otse Läti äriühingutelt. Kaebaja ja OÜ Pankrat esindajate seletused tehingute asjaolude osas on vastuolulised. Väidetavalt osteti kaupa Läti äriühingult OÜ EuroActiv ning transporditi otse Lätist. OÜ Pankrat esindaja ei osanud ostu-müüki lähemalt selgitada. Kinnitust ei leidnud OÜ Pankrat majandustegevus, mistõttu langeb kahtluse alla kaebaja ja nimetatud osaühingu vahel tehingute tegemine. 3 3-12-2104 Kui kaebaja ei oleks kirjeldatud rikkumist toime pannud, ei oleks ta saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja saaks riigilt tagasi sisendkäibemaksu, mille saamiseks tal tegelikult puudus alus ja õigus. Kui skeemist nn vahendajad välja arvata, oleks kaebaja pidanud kasutama pöördmaksustamist. Kirjeldatud tegevus on võimalik vaid tahtluse alusel. Maksuhalduri hinnangul on kirjaldatud tunnused piisavad tagastusnõude peatamise otsuse tegemiseks. Kaebaja on rikkunud KMS § 24 lg 1, § 85 lg 4 KMD esitamisel. Kui tuvastatakse, et rikkumine on aset leidnud, on kaebaja tagastusnõue põhjendamatu. Rikkumisega seoses on alustatud kriminaalmenetlust, mille tulemustest sõltub tagastusnõude täitmine. Tagastusnõude täitmise korral ei õnnestuks maksuhalduril taotletud summat kaebajalt tagasi nõuda. Kaebaja
Kaebaja nime märkimine sertifikaatidel kaebaja poolt kirjeldatud põhjustel ei ole asjas kinnitust leidnud, selles osas on poolte seletused vastuolulised. Kuna tegemist on kaebaja suhtes vastu võetud otsusega, siis ei pea maksuhaldur tuvastama teiste äriühingute tegevuses maksuseaduste rikkumisi. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
lg 1 on riiklike maksude maksuhalduril õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Lähtudes viidatud sättest tuleb tagastusnõude peatamise otsuses maksuhalduril põhjendada, miks on alust arvata, et maksukohustuslane on eiranud maksuseaduste nõudeid ning milles see seisnes. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsus hindamiseks on vajalik kontrollida kõiki üksikjuhtumi kontrolli toimikusse kogutud andmeid. Vastustaja kinnitusel on ta esitanud kohtule kõik dokumendid, mille pinnalt vaidlustatud otsuses toodud asjaolud on tuvastatud (tl 148). Vaidlustatud otsuses kirjeldatud kahtlustuste kohaselt ei ole OÜ Pankrat vaidlusalustes tehingutes kauba müüjaks, sest tegelikult soetas kaebaja kauba otse Läti ettevõtetelt ning kaebaja kasutas oma ettevõttes ajavahemikul september 2011 kuni jaanuar 2012 raamatupidamises fiktiivseid arveid. Kaebaja poolseteks rikkumisteks on maksuhalduri väidetel KMS § 24 lg 1, § 85 lg 4 rikkumine KMD esitamisel. Tulenevalt
lg 4 on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. KMS § 24 lg 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvutada tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Seega on seadusega sätestatud maksukohustuslasele kohustus esitada deklaratsioonis õiged andmed ning arvestama ja tasuma käibemaksu nõuetekohaselt. Kohustuse rikkumise tunnuseks on selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Maksuhaldur on kaevatavas otsuses käsitlenud asjaolusid, mis seavad kahtluse alla kaebaja poolt
Kaevatavas otsuses on maksuhaldur andnud hinnangu vaidlusaluste tehingutega seotud isikute seletustele ning jõudnud järeldusele, et need on tehingute sõlmimise asjaolude osas vastuolulised (sertifikaadile kaebaja nime kandmise erinevad põhjendused, lepingute sõlmimise asjaolud). Samuti on maksuhaldur analüüsinud asjas esitatud tõendeid (sertifikaadid) ning leidnud, et dokumentide täitmine ei ole toimunud tavapärasel viisil (kauba saajaks oli väidetavalt OÜ Pankrat, kuid kauba kohta koostatud sertifikaatidel on kauba saajaks märgitud kaebaja; sertifikaadid on koostatud enne vaidlusaluste tehingute teostamist). Vaidlusaluste tehingupoolte ja nende esindajate omavaheline põimumine (O. K OÜ EuroActiv ja OÜ Pankrat esindajana kinnitas, et sisuliselt tegi ta tehinguid iseendaga ja vormistas arved samal päeval; EuroActiv OÜ, Pankrat OÜ ja kaebaja ladu asub sisuliselt ühes ja samas ruumis). Menetluses ei ole maksuhaldurile esitatud tõendeid, mis kinnitaksid OÜ Pankrat majandustegevust (äriühing maksuhalduri poolt nõutud tõendeid ei esitanud, esindaja teatas, et ei tule selgitusi andma; äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist). Otsuses on 5 3-12-2104 maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja soetas vaidlusaluse kauba otse Läti äriühingutelt ning OÜ Pankrat ei saanud olla tegelik kauba müüja. Tulenevalt eeltoodust on maksuhaldur hinnanud enne otsuse tegemist kogutud tõendeid ning jõudnud järeldusele, et seadusega kaebajale pandud kohustuste sisu ja tegelik olukord on kogutud tõendite kohaselt erinevad. Arvestades eeltoodut tuvastas maksuhaldur kaebaja poolt kohustuste rikkumise tunnused ning on otsuses põhjendanud tekkinud kahtlust, mille kohaselt on kaebaja maksudeklaratsioonis esitanud valeandmeid. Asjaolu, et kaebaja on vaidlustatud otsuses käsitletud tõenditele andnud maksuhaldurist erinevad hinnangud ei mõjuta iseenesest otsusega väljendatud maksuhalduri kahtlust kaebaja poolt maksuseaduste nõuete eiramise kohta. Kaevatava otsuse kohaselt on maksuhalduril tekkinud kontrolli käigus põhjendatud kahtlus, et kaebaja on OÜ Pankrat nimel väljastatud fiktiivsete arvete kajastamisega sisendkäibemaksu hulgas ning tahtlikult maksuhaldurile maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega tekitanud tegelikust suurema käibemaksu enammakse. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Kui menetluses ei leia tõendamist kaebaja väited selle kohta, et OÜ Pankrat nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingult kauba ostmine, ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Juhul, kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Seega toob kaevatavas otsuses kirjeldatud kahtlustus kaebaja poolt maksuseaduste nõuete eiramise kohta endaga kaasa maksude väärarvutuse. Otsuse motiivide ja vastustaja väidete kohaselt on antud juhul oluline, kas käesoleval juhul leiab kinnitust vaidlusaluste tehingute teostamine kaebaja poolt kirjeldatud viisil. Kui järgneva(te)s menetlus(t)es tuvastatakse, et tehinguid kaebaja ja OÜ Pankrat vahel ei ole toimunud, saaks kaebaja taotluse rahuldamisel alusetult käibemaksu tagasi. Juhul, kui järgneva(te)s menetlus(t)es tuvastatakse, et kaebaja hankis kauba otse Läti äriühingutelt, on käive maksustatav 0%-lise käibemaksumääraga ning raha kaebajale ei tagastata. Kohtu arvates võib otsuses kirjeldatud kaebaja poolt toime pandud võimalikest rikkumistest järeldada, et tulenevalt rikkumiste tunnustest kaebaja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga ning seetõttu sai maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine olla kaebaja tahtlik tegevus. Eelnevast järeldub, et kaebaja poolt maksuhalduri kahtlustuses kirjeldatud maksuõiguserikkumise toime panemisel on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga. Kaebaja väidetel oleks maksuhaldur pidanud juhul, kui kaebaja tegi näiliku tehingu, viitama otsuses
lg 4.
Käsitletud paragrahvi lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine ning käibemaks tuleb sisse nõuda arvel käibemaksu märkinud isikutelt. Vaidlustatud otsuse motiivide kohaselt ei ole käesoleval juhul vaidluse all lepinguliste suhete sisu ja olemus. Otsuse motiivide kohaselt ei ole tõendatud vaidlusaluste tehingute teostamine kaebaja ja OÜ Pankrat vahel. Seega ei ole antud juhul otsuses vaidlusaluseid tehinguid käsitletud näilike tehingutena ning ei ole põhjendatud kaebaja nõue, et maksuhaldur oleks pidanud otsuses kohaldama
6 3-12-2104 Kaebaja väidetel on 2011 augustikuus tehingute osas kogutud tõendid asjakohased ka käesolevas asjas ning kaebaja esitas nimetatud tõendid asja materjalide juurde (tl 95-95 pöördel). Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et vaidlusaluste tehingute hindamisel 2011 oktoobris ei saa tugineda sarnaste tehingute osas eelnevatel ajavahemikel tuvastatud asjaoludele. Kaebaja poolt esitatud tõendid kajastavad 2011 aasta augustikuu seisu. Asjaolu, et maksuhaldur eelnevalt ei ole kaebaja poolt teostatud tehingute osas rikkumisi tuvastanud, ei välista iseenesest järgnevaid võimalike rikkumisi ega maksukohustuslase eksimusi raamatupidamisarvestuses. Arvesse tuleb võtta, et maksudeklaratsioonis esitatud tagastamistaotlus on seotud konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga. Teiste maksude või maksustamisperioodidega seotud nõuded ei saa olla enammakstud maksusumma tagastamise või tagastamise peatamise aluseks. Kui vaidlusalusel juhul oleks taotletud maksusumma tagastatud viivitusteta, ei oleks see iseenesest välistanud edaspidist täielikumat kontrolli ja maksusumma lõplikku kindlaksmääramist. Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse (
Arvestades seda, et maksuhaldur on vaidlustatud otsuses tuvastanud kaebaja poolt maksude väärarvutuse eeldused ning asjaolu, et maksuhalduri poolt kaitstavaks õigushüveks on maksutulude korrapärane laekumine, on põhjendatud kaebaja varalise olukorra ja majandusliku tegevuse arvesse võtmine vaidlusaluse otsuse koostamisel ning tagastusnõude tagasitäitmise võimaluste hindamine. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri järeldusi, mille kohaselt menetluses välja selgitatud asjaolud viitavad, et tagastusnõude tagasitäitmise vajaduse korral ei õnnestuks maksuhalduril taotletud summat kaebajalt tagasi nõuda, sest kaebajal puudub tagastusnõude summa ulatuses kinnisvara ja vallasvara ning kaebaja käive on võrreldes kontrollitava ajavahemikuga oluliselt vähenenud. Oluline on märkida, et tagastusnõude täitmise peatamine ei määra lõplikku maksukohustust ega ei välista maksukohustuse tuvastamisel selliste asjaolude ja tõendite arvessevõtmist, mis selguvad pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Kaebajal on ka edaspidi võimalus sisuliselt vaidlustada 2011 oktoobri üksikjuhtumi raames maksuhalduri poolt tehtud toiminguid ja vastuvõetud haldusakte. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tugine vaidlustatud maksusumma tagastamise peatamine vaid ebamäärastele kahtlustele, maksuhaldur on tuvastanud kaebaja tegevuses maksuõiguserikkumise tunnused ning kaebaja suhtes on algatatud selline kriminaalasi, mille lahendamisest sõltub käibemaksu tagastusnõude täitmine. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Lähtudes HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades eeltoodust jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.