lg 1 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Viru Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-12-19042. Pooled paluvad Viru Maakohut kinnitada kooskõlas
lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 sätetega käesolev kompromiss, kajastades kohtumääruses resolutsioonis sisalduvad poolte kokkulepped, ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-19042. Pooled loobusid apellatsiooniõiguse teostamisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses 2/3 2-12-19042 märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja kohus ei pea menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Seega kompromissis kajastamata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt
lõike 2 punktist 1 taotleb hageja kohtult seoses kompromissi sõlmimisega poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamist. Hageja palub Viru Maakohut tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 247,93 eurot, pool sellest, so 123,96 eurot, kandes vastava summa hageja arvelduskontole nr XXX SEB pangas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus 20.04.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB pangas, viitenumbriga 2900072369 riigilõivu summas 47,93 eurot ja riigilõivu juurdemakse 10.08.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002, viitenumbriga 2900072136 riigilõivu summas 200 eurot. Kokku tasus hageja riigilõivu 247,93 eurot Seoses kompromissi sõlmimisega ning hageja taotlusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 123,96 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada A V arvelduskontole nr XXX SEB pangas . Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.