Obsah (4)

§ 396§ 397§ 108§ 399

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-12-42727 Tsiviilasi OÜ ProInkasso

) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tarmo Kärgetsi ja Sulev Kriisa vahel 01.04.2006 sõlmitud Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe kohaselt on T. Kärgets andnud kostjale laenu sularahas, mille kohta vormistati kirjalik leping 01.04.

1. Kirjaliku lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma 2 võlausaldajale võla vastavalt hiljemalt
2. märtsiks 2007 kokkulepitavale graafikule ja selle ajani intressi arvestusega 3,4013605 % (5000 krooni) kalendrikuus (tl 8). Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet selle kohta, et nimetatud leping T. Kärgetsi ja kostja vahel sõlmiti. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lepingus nimetatud võlg ja kokkulepitud intress on kostja poolt täielikult tasutud. 20.11.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tl 11) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale põhivõla 147 000 krooni, 01.04.2006 kokkuleppe alusel tasumata intressi 60 000 krooni, viivise 5 880 krooni ja kahjuhüvitise 24 284.40 krooni, kõik kokku 237 164.40 krooni maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2008 kuni 15.11.2012 igakuuliselt 5000 krooni suuruses summas. Kostja on teinud 5 makset
3. aastal (tl 16 hageja esitatud graafik). Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet selle kokkuleppe sõlmimise kohta, samuti ei ole ta tõendanud maksete tegemist pärast 15.05.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, kuid ainult nõudest ühe osa aegumise tõttu. TsÜS § 142 lg 1
5. lause kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Maksegraafiku (tl 13) kohaselt pidi kostja tegema makseid igakuuliselt 15-ndaks kuupäevaks alates 15.01.
6. Hagi kohtusse esitamise ajaks 22.10.2012 on TsÜS § 154 alusel aegunud kõik need nõuded, mis põhinevad kostja maksegraafikul perioodi eest 15.01.2008 kuni 15.12.2008, sest nende üksikute maksete osas algas 3-aastane aegumistähtaeg
7. aasta lõppemisest, so 01.01.2009 ja lõppes 31.12.
8. Kostja vastuväide, et hagejaga sõlmiti võla tasumise kokkulepe 20.11.2007 ja on selle tõttu kolme aasta möödumisel aegunud, ei põhine seadusel, sest lepingu pooled leppisid kokku võla tasumises mitme aasta jooksul tehtavate maksetega. Sellisel juhul aegub hageja nõue iga makse osas eraldi. Kohus on seisukohal, et hageja viide 30.07.2010 kokkuleppele on tõenäoliselt trükiviga, sest ühtegi sellesisulist dokumenti ei ole kohtule esitaud ja hagis ei viidata sellisele kokkuleppele nõude alusena. Kostja vastuväide aegumise peatumise kohta jääb selgusetuks, sest hageja ei ole menetluses viidanud aegumise peatumisele, vaid asjaolule, et lepingu ülesütlemise ajaks ajaliselt veel mitte sissenõutavad maksed muutusid lepingu ülesütlemise tõttu ühekorraga sissenõutavaks

§ 399

lg 1 p 1 alusel: laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 8 053.92 eurot, kõrvalnõuded 4 421.52 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressi 2 313.92 eurot. Hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata 3 186.38 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu (14 790x100:17 976.74) 82 % ulatuses tuleb samas ulatuses menetluskulud kanda kostjal. 18 % ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3 Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4