) § 1361 lg 1 alusel 11.01.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes juhindudes HKMS § 29 lg-st 1,
¹ lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 5¹ja 6 anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Ü.M.-E.le 3-13-59 kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx (xxxxxxxxx asuv kinnistu üldpindalaga 1110 m²) summas 49 530,34 eurot ja käsutamise keelumärke kandmiseks Ü.M.-E.le kuuluvale Eesti kaubamärgile „Tallinna Konverentsid“ registreeringu numbriga
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-le 3 on maksuhalduri 3 3-13-59 esimeseks menetlustoiminguks käesoleva taotluse esitamine. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude juhatuse liikme vastu, tasuda OÜ Tallinna Konverentsid Grupp maksuvõlg, mis tekkis pärast 13.02.2012.a tehtud TSD-de parandamist ning mis moodustab seisuga 10.01.2013.a kokku 38 100,26 eurot Maksuhaldur leiab, et käesoleval juhul on vastutusotsuse menetluslikud eeldused täidetud: OÜ-l Tallinna Konverentsid Grupp on maksuvõlg, võlg ei ole aegunud ja sissenõudmise tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda.
. 1 rakendamise eesmärgiks on, et põhjendatud kahtluse korral, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, on tagada nõude täitmine ning tuginedes taotluses toodud asjaoludele, siis on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus olemas ja maksuhaldur ei ole enne täitmist tagavate toimingute sooritamist pöördunud maksukohustuslase poole selgituste saamiseks, kuna maksuhalduri hinnangul võinuks see ohustada
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-le 3 oli maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks taotluse esitamine täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. Maksuhaldur kinnitab, et kohus on õigesti mõistnud esialgses taotluses toodut, mille kohaselt on maksuhaldur Ü.M.-E. käitumisest OÜ Tallinna Konverentsid Grupp juhtimisel, samuti tema käitumisest teiste äriühingute majandustegevuse korraldamisel järeldanud, et isikul esineb soov jätta maksuvõlg tasumata, soov hoiduda kohustuste täitmisest ning kuna äriühingul puudub vara, siis pole usaldust ka taotluses toodud viisil käitunud juhatuse liikme suhtes, millest on tekkinud põhistatud kahtlus, et ta hakkab enda vara võõrandama, et vältida maksukohustuse täitmist.
lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 51 palub anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Ü.M.-E.le kuuluvale ½ suurusele kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx (xxxxxxxxxxxx asuv kinnistu üldpindalaga 1110 m²) summas 49 530,34 eurot.
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Ü.M.-E. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 49 530,34 eurot (maksuvõlg 38 100,26 eurot ja võimalik sundtäitmiskulude suurus 30% maksuvõlast ehk 11 430,08 eurot) ning valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. 18. Samuti selgitab taotleja, et ta lõpetab
¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei 5 3-13-59 näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 21.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale. 22.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 23. Maksu- ja Tolliamet on esitanud kohtule taotluse loa saamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Ü.M.-E. kinnisvara osale. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud esitatud taotlusega Ü.M.-E. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on
Maksuhaldur leiab, et eelpool viidatud isik on jätnud tahtlikult täitmata
§-s 8 sätestatud juhatuse liikme kohustused ning vastutab seetõttu solidaarselt (38 100.26 eurot + eeldatavad sundtäitmise kulud summas 11 430,08 eurot (30% maksuvõlast)) tekkinud maksuvõla eest. Põhjendatud on, et kalkuleerida tuleb ka sundtäitmiseks vajalikud kulutused. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu, olemas on maksuvõlg, mida keegi ei ole asunud tasuma, kuigi on esitatud maksuvõla tasumise korraldused, intressinõuded, maksuvõla täitmisavaldused. Kontrollandmed kinnitavad, et maksuvõlgasid on asutud sisse nõudma, kuid see ei ole andnud tulemusi, vastavalt kinnitavad seda kohtule esitatud sundtäitmist kinnitavate toimingute läbiviimine ja maksuvõla saldopäringu vastus. Lisaks on Maksuhalduri analüüsile tuginedes esitatud ka andmed, et OÜ Tallinna Konverentsid Grupp tegevus on lõppenud. OÜ Tallinna Konverentsid Grupp deklareeris viimati maksustatavat käivet 2011.a aprillikuus. Äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 13.04.2012.a käibemaksuseaduse § 22 lg 31 alusel, mille kohaselt on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Ü.M.-E. tegevus annab kogutud andmetel alust kahelda selles, et isik saades teada maksu määramisest, asub tegema omakorda toiminguid, et maksu tasumist vältida. Arvestades ka maksukohustuse suurust ning et maksuhaldurile ei ole esitatud andmeid, et võlgnevust kavatsetakse likvideerima asuda, on ilmne, et kohustuste täitmist välditakse. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-le 3 oli maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks taotluse esitamine täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. Maksuhaldur on püüdnud mõista Ü.M.-E. käitumist ja on uurinud tema tegevust ning nähtub, et isik on OÜ Tallinna Konverentsid Grupp juhtimisel tegutsenud viisil, et ta ei ole midagi ette 6 3-13-59 võtnud, et maksuvõlga ei tekiks või et see oleks ära tasutud. Uurides tema tegevust teiste äriühingute majandustegevuses selgub, et varasemalt on ka teiste tema juhtimisel olnud äriühingute tegevus korraldatud viisil, et äriühingud on jäänud maksuvõlgadesse ja maksuvõlad jäetakse lõppeks tasumata. Kuna äriühingul puudub vara, siis pole usaldust ka taotluses toodud viisil käitunud juhatuse liikme suhtes, millest on tekkinud põhistatud kahtlus, et ta hakkab enda vara võõrandama, et vältida maksukohustuse täitmist. OÜ Tallinna Konverentsid Grupp deklareeris viimati maksustatavat käivet 2011.a aprillikuus. Äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 13.04.2012.a käibemaksuseaduse § 22 lg 31 alusel, mille kohaselt on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Ü.M.-E. on OÜ Tallinna Konverentsid Grupp ainsa juhatuse liikmena tegutsenud alates 05.11.2003 kuni tegevuse lõpetamiseni ja tema on OÜ Tallinna Konverentsid Grupp juhatuse liikmena jätnud kümne kuu jooksul TSD-del deklareerimata töötajatele tegelikult tehtud väljamaksed ning seejärel deklareerides need ühekorraga, tekitas suure maksukohustuse, mida täita pole suudetud. Kuivõrd maksuhaldur on uurinud ja välja toonud asjaolud, mis iseloomustavad isiku tegevust ettevõtluses, siis nähtub, et on põhjendatud kahtlus, et tekkinud maksuvõlg jääb tasumata, kui ei võeta ette meetmeid, et tagada selle võimalik tasumine. Kohus nõustub maksuhalduriga, et ei ole eluliselt usutav, et Ü.M.-E. ei olnud teadlik äriühingu poolt tehtud väljamaksetest ning see oleks tinginud korraga kümne kuu deklaratsioonide parandamise vajaduse, kuivõrd kõnealusel perioodil oli isik äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Arvestades maksuhalduri poolt teostatud analüüsi Ü.M.-E.ga seotud äriühingute kohta, on maksuhaldur seisukohal, et koostoimes teiste asjaoludega võib äriühingu selline juhtimine viidata soovile võimaldada ka edasiselt äritegevust sarnasel viisil, kuivõrd vaadeldaval perioodil olid teistel äriühingutel juba maksuvõlad tekkinud ning maksuhaldur alustanud sissenõudmistoimingutega, seega polnud tegutsemine teisi äriühinguid kasutades võimalik, kuid isik ikka jätkas tegutsemist. Maksuhalduri sellekohast kahtlust toetab ka Ü.M.-E. edasine sarnane majandustegevuse juhtimine, kui aprillikuus 2012.a arestiti maksuvõla sundtäitmiseks OÜ Tallinna Konverentsid Grupp pangakontod ning samal kuul on asutatud OÜ Tallinna Konverentsid, mis tegutseb samal tegevusalal, reklaamides end sama kaubamärgiga. Majandustegevuse korraldamine kirjeldatud viisil viitab soovile jätta maksukohustused täitmata. Kuna kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on võimalik, et Ü.M.-E. võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama, kuna Ü.M.-E. taotluses kirjeldatud käitumine OÜ Tallinna Konverentsid Grupp juhatuse liikmena kinnitab pigem soovimatust kanda vastutust ja likvideerida maksuvõlg, siis on kohaseks meetmeks, kui enne vastutusotsuse tegemist kohaldada täitmist tagavaid meetmeid. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Samas nähtub, et tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamist taotletakse proportsionaalsete vahenditega ja valitud meede, mis jäi ülesse ja seisneb kohtuliku hüpoteegi seadmises ning esitati täiendavas vastuses, on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Antud juhul taotleja soovib hüpoteegi seadmist kinnisasjale. Hüpoteegi seadmine kinnisasjale ei piira kinnisasja omaniku õigust koormatud kinnisasja vallata, kasutada ega käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (AÕS § 333). Kohtuliku hüpoteegi seadmisega vara ei hävine, jätkub selle senine kasutamine, kui seal nt majandatakse, selliselt ei saa ebaproportsionaalselt omaniku õigused piiratud; võimalik on taotleda maksuhaldurilt hüpoteegi kustutamist, kui Ü.M.-E. esitab maksuhaldurile muu tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks (
Ajutised piirangud tagavad maksuhalduri eeltäitetoimingute eesmärgi, so tagada maksuotsuse mõistliku täitmise võimalikkus. 7 3-13-59 Käsutamisõiguse ajutist piiramist õigustab kaalukas avalik huvi tagada maksude tasumine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamine. Tegemist on ennetava meetmega. Taotleja on täiendavalt üle kontrollinud ja täpsustanud veel, et Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on Vahtramäe tänaval müügis kolm maja hinnaga 200 000, 270 000 ja 800 000 eurot (toimikusse on esitatud juurde taotluse lisad 8-10). Toodud andmetest lähtudes kujuneb Vahtramäe tänaval müügis olevate objektide keskmiseks hinnaks 425 000 eurot. Arvestades, et Ü.M.-E.le kuulub kinnisasja kaasomand ½ suuruses osas, võib selle umbkaudseks väärtuseks hinnata 212 500 eurot ning et kinnisasi on kokku koormatud hüpoteekidega väärtuses 225 000 eurot, on maksuhaldur seisukohal, et Ü.M.-E.le kuuluva kinnisasja kaasomandi osa väärtus selle müügi korral pärast olemasolevate hüpoteeginõuete rahuldamist ca 100 000 eurot (425 000-225 000/2). 24. Kohus märgib, et Ü.M.-E. on võimalus täitetoimingu lõpetamiseks taotluses märgitud tagatise esitamisel. 25. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades maksuhalduri taotluses toodud põhjendusi ning taotlusele lisatud tõendeid rahuldab kohus maksuhalduri taotluse. 26.
lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Karin Kalmiste kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.