Obsah (8)
§ 278§ 108§ 157§ 269§ 267§ 268§ 109§ 1KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2666
§ 278lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 01.10.2012 avaldas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) riiklikus riigihangete registris riigihanke „Tõstamaa (PÜ-79) II osa maaparandussüsteemi rekonstrueerimine“ (viitenumber 137540) hanketeate (HT). Tähtaegselt esitasid pakkumused OÜ Talvakas, OÜ Paimre, Vändra MP OÜ ning ühispakkujad OÜ Nurme Teedeehitus, OÜ Perestroitel ja OÜ Sahkar. RMK 12.11.2012 käskkirja nr 1-47.356/8 punktiga 1 kvalifitseeriti kõik pakkumuse esitanud pakkujad ning punktidega 1.1-1.4 tunnistati kõigi pakkujate esitatud pakkumused HT-s ja hanke- 3-12-2666 dokumentides (HD) esitatud nõuetele vastavaks. Sama käskkirja p-ga 2 tunnistati edukaks OÜ Talvakas pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumus. 20.11.2012 esitas Vändra MP OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonile (VaKo) vaidlustuse hankija 12.11.2012 käskkirja nr 1-47.356/8 tühistamiseks osas, millega kvalifitseeriti osaühingud Talvakas ja Paimre ning tunnistati nende pakkumused vastavaks, samuti osas, millega tunnistati edukaks OÜ Talvakas pakkumus (so käskkirja p 1 osaliselt ning p-d 1.1, 1.2 ja 2 tervikuna), kuna viidatud äriühingud ei vasta HT osa III p-s 2.3 esitatud kvalifitseerimisnõuetele. HT osa III p 2.3 Tehniline ja kutsealane pädevus on sõnastatud järgmiselt: Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded:
- Pakkuja peab viimase 3 aasta (2009-2011) jooksul peatöövõtjana olema valmis ehitanud või rekonstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme, mille poolt otseselt mõjutatava (kuivendatava/niisutatava) ala kogupindala on vähemalt 800 ha või teostanud maaparandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 ha (Mõisted maaparandusprojekt tulevad Maaparandusseadusest ning sellest alamalseisvatest õigusaktidest, teeehituse projekt tuleb Teeseadusest ning sellest alamalseisvatest õigusaktidest). Selle kohta tuleb esitada nende loetelu, milles on näidatud pakkuja poolt peatöövõtjana projektide järgi ehitatud või rekonstrueeritud objektid, s.h. kõik riigihanke teel tellitud ja projektide järgi ehitatud või rekonstrueeritud objektid koos andmetega tööde teostamise aja, koha (aadress, kat. üksuse tunnus), tellijate ja maksumuse kohta (Lisa 3, vorm 4) ning kohase tõenduse selle kohta, et ehitustööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Lisa 3 - vorm
- Vaidlustuse kohaselt ainult neid töid, mis on teostatud maaparandusprojektide ja ehitusloa alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi jm nõudeid, saab ja võib käsitleda HT osa III p-s 2.3 silmas peetud töödena ning mistahes muude hooldustööde varasem teostamine HT osa III p 2.3 mõttes tähtsust ei oma ja pakkuja kvalifitseerimiseks alust ei anna. Juhul, kui hankija soovis saada ka loetelu üksikute hooldustööde kohta, mis on teostatud ilma projektita, oleks seda tulnud HT-s selgelt märkida. Kuna vaidlustajale teadaolevalt ei ole kolmandad isikud peatöövõtjana maaparandusprojektide järgi ehitanud ega maaparandussüsteeme rekonstrueerinud, siis ei vasta nad hankedokumentide (HD) osa II p 2.1 ja HT osa III p 2.3 nõuetele. Samuti on OÜ Talvakas esitanud hankijale valeandmeid, mistõttu oleks pidanud ta riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 6 alusel hankemenetlusest kõrvaldama. Pakkujate ebaõige kvalifitseerimisotsus tõi kaasa vale pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise. VaKo jättis 13.12.2012 otsusega nr 230-12/137540 vaidlustuse OÜ-d Paimre puudutavas osas rahuldamata, kuna tema kvalifitseerimine ja pakkumuse vastavaks tunnistamine vaidlustaja õigusi ei riku. Muus osas vaidlustus rahuldati ning tunnistati RMK 12.11.2012 käskkiri OÜ Talvakas kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas kehtetuks. VaKo seisukoha järgi sisaldab HT osa III p 2.3 kaks alternatiivset pakkuja kvalifitseerimise tingimust ning õige pole vaidlustaja väide, et komplektsete hooldustööde teostamise kaudu ei ole pakkujatel võimalik oma kvalifikatsiooni vastavust HT osa III p-s 2.3 esitatud kvalifitseerimise tingimusele tõendada. Esimese alternatiivi järgi peab pakkuja olema viimase kolme aasta
(20092011)jooksul peatöövõtjana valmis ehitanud või rekonstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme, mille poolt otseselt mõjutatava (kuivendatava/niisutatava) ala kogupindala on vähemalt 800 ha. Teise alternatiivi järgi peab pakkuja olema sama perioodi jooksul peatöövõtjana teostanud maaparandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 ha, seejuures 1000 ha all tuleb mõista maaparandussüsteemide, mitte nende poolt mõjutatava ala pindalasid. OÜ Talvakas poolt valeandmete esitamist ei saa väita. HT-s esitatud andmete loetelust ei tulene pakkujale kohustust esitada andmed maaparandussüsteemide pindala kohta, Lisa 3 vorm 4 seda aga nõuab. Kuigi kvalifitseerimise tingimused HT-s ja Lisa 3 vormil 4 ei ole ühesuguse ulatuse2
(12)3-12-2666 ga ja nõutavad andmekoosseisud on erinevad, on käesoleval juhul oluline üksnes see, kas esitatud andmete alusel sai hankija kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni vastavust esitatud kvalifitseerimise nõuetele. Hankija kinnitusel esitas OÜ Talvakas Lisa 3 vormil 4 lepingutega hõlmatud maaparandussüsteemide pindala tervikuna. Kuigi märgitud pole maaparandussüsteemi asukoha katastritunnuseid ega süsteemi koode, ei ole vaidlustaja väitnud, et esitatud andmed maaparandussüsteemide kui tervikute kohta oleksid valed. VaKo-le ei ole hankija tegevus OÜ Talvakas kvalifikatsiooni kontrollimisel kontrollitav. OÜ Talvakas poolt Lisa 3 vormil 4 märgitud teostatud tööde maht ja iseloom ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Tingimuse täitmiseks ei piisa, kui pakkujal on sõlmitud hoolduslepinguid, mis hõlmavad tuhandeid hektareid maaparandussüsteemi (62700 ha), kuid milliste täitmiseks teostatud konkreetsete hooldustööde mahud ei ületa 1000 ha. OÜ Talvakas poolt vormil 4 esitatud andmete alusel ei ole võimalik kontrollida, kui suurt pindala tegelikult hooldati. Hankija 06.11.2012 järelepärimisele 07.11.2012 antud selgitustes ei märkinud OÜ Talvakas referentstööde kohta temalt nõutud andmeid (katastriüksuse tunnused ja süsteemide koodid), vaid selgitas 6-l objektil teostatud tööde sisu ja mahtu, kuigi selle kohta pole temalt andmeid küsitud. Hankija selgitusel/kinnitusel on OÜ Talvakas kvalifitseerimisel lähtutud 07.11.2012 selgituste p-des 3, 4 ja 5 esitatud andmetest ja mahtudest, mida kontrolliti OÜ-ga Talvakas sõlmitud hankelepingutest lähtuvalt. Samas viidatud 07.11.2012 selgitustest ei nähtu, millise vormil 4 märgitud piirkonna lepinguga on punktides 3-5 märgitud objektid seostatavad. Pakkuja 07.11.2012 selgituste p-s 3 märgitud Rapla maakonnas asuv objekt ei saa olla hõlmatud ühegi vormil 4 märgitud lepinguga, sest lepingud hõlmavad üksnes Pärnu maakonda. Kontrollimatu ja küsitav on OÜ Talvakas viis samasisuliste tööde kohta mahtude esitamiseks – osadel objektidel on kraavidest sette eraldamise mahuks märgitud hektarid ja teistel on sama tööd tehtud kilomeetrites. Kuna vastavad andmed lepingutes puuduvad, ei ole teada, millistes ühikutes mõõdeti/arvestati kraavipuhastustöid; kui see polnud hektarites, peavad kontrolli tulemused hõlmama põhjendusi muude ühikute hektariteks teisendamise kohta. Kuna hankija ei ole selgitanud välja kõiki tähtsust omavaid asjaolusid läbipaistva, kontrollitava ja põhjendatud otsuse tegemiseks, on hankija otsus OÜ Talvakas kvalifitseerimise kohta vastuolus RHS § 3 p-ga 2 ja § 39 lg-tega 1 ja 6. OÜ Talvakas esitas 21.12.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse VaKo 13.12.2012 otsuse nr 230-12/137540 tühistamiseks teda puudutavas osas. VaKo leidis õigesti, et HT tehnilise kvalifitseerimise nõudega sätestati kaks alternatiivset tingimust, kuid järeldas ekslikult, et pakkuja kvalifitseerimiseks HT osa III p 2.3 teise alternatiivi järgi oleks pidanud pakkuja poolt aluseks võetud referentstööde sooritamise ala suurus olema vähemalt 1000 ha. Esimene alternatiiv määratles referentstööd maaparandussüsteemi mõjutava maa-ala kaudu ning sellest määratlusest tuleb lähtuda ka teise alternatiivi tõlgendamisel, so komplektsete hooldustööde ulatust hinnatakse samuti maa-ala järgi, mida maaparandussüsteem otseselt mõjutab (kuivendab/niisutab). Õige pole ka VaKo seisukoht, justkui ei oleks OÜ Talvakas esitanud piisavalt andmeid oma tehnilise kvalifikatsiooni kontrollimiseks. OÜ Talvakas esitas koos pakkumusega HT Lisa 3 vorm 4 kohaselt täidetud aruande referentsustööde kohta. Hankijal tekkis selles osas küsimusi ning vastuses hankija järelepärimisele tõi OÜ Talvakas 07.11.2012 selgitustes välja 2009-2011 tehtud komplektsed hooldustööd objektide kaupa. Need tööd olid tehtud RMK-le, so hankijale endale, mistõttu oli viimasel võimalik hinnata tööde sisulist sobivus OÜ Talvakas kvalifitseerimiseks. Hankija seletusest nähtubki, et OÜ Talvakas referentsustöödest peeti kvalifitseerimisel piisavaks 07.11.2012 selgituse p-des 3, 4 ja 5 nimetatud tööd, mis andsid kokku 2154,9 ha. Riigimetsa Majandamise Keskus nõustus kaebusega ja palus selle rahuldada. HT-s on tehnilise kvalifitseerimise tingimusena sätestatud kaks alternatiivi ning OÜ Talvakas vastas teisele tingimusele. Ka teise tingimuse puhul tuli lähtuda sellest, kui suurt ala hooldatav maaparandussüs3
(12)3-12-2666 teem mõjutab ning ekslik on VaKo seisukoht, et teise tingimuse täitmiseks pidi pakkuja olema teostanud hooldustöid vähemalt 1000 ha suurusel pindalal. Põhjendatud pole VaKo seisukoht, et hankija tegevus OÜ Talvakas kvalifikatsiooni hindamisel ei ole kontrollitav. OÜ Talvakas esitas HT Lisa 3 vormil 4 nimekirja kvalifitseerimistingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikest töödest ja sellest nähtus aastatel 2009-2011 tema poolt suures ulatuses maaparandussüsteemide komplektsete hooldustööde tegemine. Hankija selgituse nõudele kirjutas OÜ Talvakas 07.11.2012 esitatud vastuses ehitustööd ja komplektsed hooldustööd konkreetsemalt lahti. Kuna tööd olid tehtud hankijale, siis teadis ta, et need on tehtud ja ta sai neid hinnata. Referentsustööde kogumaht oli 2154,90 ha. Vastuseks VaKo otsuses märgitule, et OÜ Talvakas 07.11.2012 selgituste p-s 3 märgitud Rapla maakonnas asuv objekt ei saa olla hõlmatud osaühingu poolt Lisa 3 vormil 4 märgitud lepingutega, selgitab vastustaja, et 2008. a hankes oli aluseks kaart, kust nähtus, kus miski piirkond asub ning Pärnumaa I ja II piirkonna osasse jäi ka osa Raplamaast. Vändra MP OÜ palus jätta OÜ Talvakas kaebus rahuldamata, kuna OÜ Talvakas ei vasta HT osa III p 2.3 sätestatud kummalegi kvalifitseerimistingimusele. VaKo on õigesti leidnud, et teise alternatiivi järgi kvalifitseerimiseks peab pakkuja olema peatöövõtjana teostanud maaparandussüsteemi hooldustöid vähemalt 1000 ha suurusel pindalal, kuna üksnes sellisel juhul näitab see pakkuja suutlikkust teatud suurusega territooriumil maaparandussüsteemi hooldustöid teostada. Maaparandussüsteemide hooldamisega seotud üksikud ja väiksemahulised tööd ei vasta hankelepingu esemeks olevate tööde olemusele, kogusele ja otstarbele. Kõnealune hange on suuremahuline (hanke maksumus on vahemikus 1,72-2,6 miljonit eurot), mistõttu kvalifitseeruvad vaid need pakkujad, kes on teostanud hanke objektiga analoogseid töid. Maaparandussüsteemi ehitamine (rajamine, laiendamine, rekonstrueerimine) maaparandusprojekti järgi erineb olemuslikult maaparandussüsteemi hooldustöödest, mistõttu ongi hooldustööde puhul esitatud nõue, et nende tööde konkreetne kogumaht peab olema vähemalt 1000 ha. OÜ Talvakas ei ole viidatud ulatuses tööde teostamise kohta tõendeid esitanud, mistõttu ei oleks saanud teda kvalifitseerida. OÜ Talvakas poolt hankijale esialgselt esitatud andmete järgi oli ta 2009-2011 maaparandusprojektide järgi peatöövõtjana valmis ehitanud või rekonstrueerinud maaparandussüsteeme ning teostanud maaparandussüsteemide või nende osadel komplektseid hooldustöid kokku 62 700 ha suurusel maa-alal, samas HT Lisa 3 vormil 4 esitatud andmete alusel ei olnud võimalik kontrollida, kui suurt pindala märgitud maaparandussüsteemi pindalast tegelikult hooldati. Vastuseks hankija selgituse nõudele esitas OÜ Talvakas 07.11.2012 täiesti uue versiooni, et tegelikkuses on ta teostanud hooldustöid 2154,90 ha suurusel maa-alal (kokku nimetas 6 erinevat referentstööd), seejuures ei ole ta oma selgitustes hankijale toonud ära maaparandussüsteemide katastriüksuse tunnuseid ega süsteemi koodi (esitatud kood oli vale). VaKo märkis õigesti, et OÜ Talvakas selgitusest ei nähtu, millise Lisa 3 vormil 4 märgitud piirkonna lepingutega on selgituse p-des 3-5 nimetatud objektid seostatavad ning p-s 3 märgitud objekt ei saa olla hõlmatud ühegi vormil 4 märgitud lepinguga. Hankija väide, et selgituse p-s 3 toodud tööde teostamisel ei peetud kinni maakonna administratiivsetest piiridest, on paljasõnaline ja tõendamata. Seejuures märgib Vändra MP OÜ, et p-s 3 toodud tööde teostamiseks oli hooldusleping sõlmitud hoopis temaga. Kontrollimatu on OÜ Talvakas viis samasisuliste tööde mahtude esitamiseks: selgituste p-des 4 ja 5 on kraavidest sette eemaldamise maht arvestatud hektarites (1099,7 ha ja 566,5 ha), kuid p-s 6 on sette eemaldamise töid teostatud kilomeetrites (1,1 km). Kuna vastavad andmed lepingutes puuduvad, pole võimalik tuvastada, millistes ühikutes mõõdeti/arvestati kraavipuhastustöid tegelikult ja mille järgi toimus tasumine. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.02.2013 otsusega OÜ Talvakas kaebuse ning tühistas VaKo otsuse osas, millega tunnistati kehtetuks RMK otsus OÜ Talvakas kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Samuti mõistis kohus
§ 108lg 1 4
(12)3-12-2666 alusel Vändra MP OÜ-lt OÜ Talvakas kasuks välja 2 151,61 eurot asjas kantud menetluskulude katteks ning jättis RMK kantud menetluskulud hankija enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused: VaKo hinnangul vaidlustaja etteheited – hooldustööde kui mittesüsteemsete tööde mittesobivus HT-s esitatud tingimustele, OÜ Talvakas poolt valeandmete esitamine, tööde maksumuse kohta andmete esitamata jätmine ning kinnituse esitamata jätmine selle kohta, et ehitustööd on teostatud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt – ei olnud asjakohased ning nende väidete pinnalt vaidlustust ei rahuldatud. Halduskohus nõustub viidatud osas VaKo seisukohaga. Õige on ka OÜ Talvakas, hankija ja VaKo seisukoht, et HT osa III p-s 2.3 on tehnilise kvalifitseerimise tingimusena sätestatud kaks alternatiivset nõuet. VaKo on aga ekslikult leidnud, et teise alternatiivi järgi kvalifitseerimiseks tuleb maaparandussüsteemide komplektsete hooldustööde mahu puhul lähtuda mitte maaparandussüsteemi poolt mõjutatavast maa-alast, vaid konkreetselt hooldatavast pindalast. OÜ Talvakas viidatud maaparandusseaduse (MaaParS) § 3 lg 9 kohaselt on maaparandussüsteemi maa-ala MaaParS tähenduses maa-ala, millel paikneb reguleeritav võrk. OÜ Talvakas märgib õigesti, et kraavide hooldamisega kaasnevate tööde mahtu ei mõõdeta hektarites ning vastupidise tõlgenduse korral ei olekski pakkujatel praktiliselt võimalik 1000 ha suurust maa-ala hõlmavate hooldustööde nõude kaudu kvalifitseeruda. Hankija selgitas, et töö tehnoloogia kraavi hilisemal hooldamisel on põhimõtteliselt sama, mis maaparandussüsteemi ehitamise raames tehtavate kaevetööde puhul, küll aga eraldub pinda ühel juhul mõnevõrra rohkem. Samuti selgitas hankija, et maaparandussüsteemide ehitamise või rekonstrueerimise alased tööd taanduvadki üldjuhul kraavide kaevamisele, sette eemaldamisele ja hilisemale hooldamisele, mis hõlmavad endas ka sette eemaldamist, ning seetõttu ei saa hooldustöid põhimõtteliselt lihtsamateks pidada. Vahe on ainult eemaldatava pinna mahtudes ja selles tähenduses oli käesoleval juhul tegemist proportsionaalse tingimusega, kui esimese alternatiivi puhul nõuti 800 ha suurust maaala hõlmavate tööde teostamise kogemuse väljatoomist ning teise alternatiivi puhul peeti piisavaks piirduda 1000 ha suuruse maa-alaga. Põhjendatud ei ole VaKo seisukoht, et OÜ Talvakas kvalifikatsioon ei olnud kontrollitav. HT osa III p 2.3 järgi toimus teostatud tööde kohta andmete esitamine Lisa 3 vorm 4 kohaselt. OÜ Talvakas on viidatud vormi täitnud ja hankijale esitanud. RHS § 39 lg 4 võimaldab hankijal nõuda pakkujalt/taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Hankija on seda õigust kasutanud ja palunud OÜ-lt Talvakas selgitusi teostatud tööde kohta, millele OÜ Talvakas 07.11.2012 vastas, tuues vastuskirja p-des 1-6 välja, millistel objektidel ja piirkondades ta aastatel 2009-2011 Pärnu maakonnas maaparandussüsteemide remondi ning hooldusteenuse osutamise raames ehitustöid ja komplektset hooldamist tegi. Selgituse p-des 3-5 näidatud objektidel teostatud komplektsete hooldamistööde mahuks on kokku 2154,9 ha, millega on HT osa III p 2.3 teise alternatiivi kvalifitseerimise tingimus (1000 ha) täidetud ja seda ka üksnes selgituse p-s 4 märgitud tööde arvelt, mille raames toimus kraavidest sette eemaldamine ja selle kaudu mõjutatava maa pindala oli 1099,7 ha. Samuti selgitas hankija, mis asjaoludel (RMK territoriaalse jaotuse eripära, mis ei vasta maakondade piiridest lähtuvale territoriaalsele jaotusele) tuleb OÜ Talvakas kvalifitseerimisel arvestada selgituse p-s 3 nimetatud Rapla maakonnas teostatud metsakuivendustöid mahuga 488,7 ha. Vastuseks VaKo otsuses välja toodud asjaolule, et teostatud tööd on näidatud ka kilomeetrites, selgitas hankija, et see teostatud tööde mahtude kontrollitavust ei takistanud ning kilomeetrite märkimine viitab pigem sellele, et hooldustööd võib olla tehtud veel suuremal alal kui seda on hektarites näidatud. Iseenesest õige on VaKo tähelepanek, et hankija on OÜ-lt Talvakas HT osa III p 2.3 Lisa 3 vormi 4 kohaste andmete küsimisel olnud ebatäpne. Samas on VaKo asunud seisukohale, et hankija peab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed ise välja selgitama. Hankija ongi seda teinud 06.11.2012 OÜ-le Talvakas esitatud selgituse nõudega, millele ta sai 07.11.2012 vastuse ja pidas selles esitatud selgitusi piisavaks. Oluline on seejuures, et kuna varasemad tööd olid tehtud samale hankijale, siis oli viimasel ülevaade neist töödest nagunii olemas. VaKo otsuses on ette heidetud hooldatud maaparandussüsteemi pindala ära näitamata jätmist 5
(12)3-12-2666 vormil 4 märgitud lepingutes, kuid seda ei saa heita ette pakkujale, kui varasemad lepingud kõike vajalikku ei kajasta. HT oleks saanud kindlasti selgemalt koostada ning nõuded põhjalikumalt esitada, kuid taolisest HT-st ja selle Lisa 3 vormist 4 on lähtunud kõik pakkujad põhimõtteliselt ühtemoodi. Olukorras, kus hankijale olid OÜ Talvakas poolt tehtud tööde maht ja tööde tegemise asukohad teada, ei saa VaKo seisukohta OÜ Talvakas kvalifikatsiooni mittekontrollitavuse kohta põhjendatuks pidada. VaKo otsuses ei nimetata, milliseid dokumente/selgitusi OÜ Talvakas kvalifikatsiooni kontrollimiseks oleks pidanud/võinud hankija veel juurde küsida. Sellistele dokumentidele pole ka vaidlustaja viidanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Vändra MP OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega OÜ Talvakas kaebus rahuldamata. Apellant jääb VaKo-le ja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et esimese astme kohus hindas tõendeid vääralt, rikkus oluliselt menetlusnorme, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (RHS § 39 lg-d 1 ja 6) ning eksis menetluskulude jagamisel. Apellant märkis halduskohtus, et ei nõustu kõigi VaKo seisukohtadega, kuid kohus jättis vaidlustaja vastavad väited hindamata, millega rikkus
§ 157lg-t 1 ja Ts
MS § 442 lg-t 8. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et ainult neid töid, mis on tehtud kooskõlas MaaParS-ga maaparandusprojektide ja ehitusloa alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi jm nõudeid, saab ja võib käsitleda HD II osa p-s 2.1 toodud töödena. Samuti on apellant jätkuvalt seisukohal, et OÜ Talvakas esitas valeandmeid ja ta oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada. Tallinna Ringkonnakohus asus 21.12.2011 otsuses nr 3-10-1495 seisukohale, et tingimuse grammatiline tõlgendamine ei võimalda pakkuja vastavust kvalifikatsioonitingimustele sisuliselt kontrollida ning tingimuse mõtet tuleb selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuse kaudu. Käesoleval juhul jättis halduskohus hanke eesmärgi ja mahu välja selgitamata ega käsitlenud vaidlustaja väiteid selle kohta, et teostatud tööd peavad olema hankeobjektiga (olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimine kokku mahus 1875,1 ha, kraavide kaeve 151,87 km ulatuses, 197 truubi ehitus, 30 settebasseini rajamine ja tuletõrjetiigi rekonstrueerimine, kümne tee kokku 31,53 km rekonstrueerimine) proportsionaalsed. VaKo-le selgituste andmisel ei rõhutanud hankija ja OÜ Talvakas, et kvalifitseerimise tingimuse teise alternatiivi järgi tuli lähtuda samuti maaparandussüsteemi mõjutatavast alast. Asjaolu, et HT-s nõuti pakkujatelt erinevat infot referentstööde kohta, tõendab, et hankija soovis vastavate andmete hindamise kaudu tuvastada tegelike hooldustööde mahtu, mitte seda, millist ala on need hooldustööd väidetavalt mõjutanud. Kohus ei ole teinud vahet hooldustöödel ja maaparandusprojektide alusel teostatud töödel; ei ole sisustanud maaparandusprojekti alusel teostatud töid ja komplektseid hooldustöid korrektselt ega analüüsinud, millised olid hankeobjekti hulka kuuluvad tööd. Hooldustöödena (mis ei ole teostatavad projekti alusel) on käsitletavad üksikud ja ühekordsed väikesemahulised ülesanded. Komplektse hooldustöö alana ei ole võimalik käsitleda kogu maaparandussüsteemi pindalasid olukorras, kus tegelikkuses on hooldustöid teostatud üksnes ala massiivi ühel väikesel osal (nt eemaldatud kopratamm või puhastatud settest üks kraav). HT osa III p 2.3 tõlgendamine OÜ Talvakas soovitud viisil ei võimaldaks tuvastada, kas pakkuja on võimeline hankelepingut täitma, sest väikesemahulised hooldustööd ei võimalda hinnata, kas pakkuja on võimeline täitma ka hankeobjektiga sarnaseid (analoogseid) töid. Väär ja vastuolus RHS § 3 p-ga 2 ja § 39 lg-ga 1 on halduskohtu seisukoht, et kuna OÜ Talvakas oli teostanud varasemaid objekte hankijale, siis polnud hankijal vajadust kontrollida pakkujat ja tema pakkumust sisuliselt objektiivsete andmete alusel. Olukorras, kus hankija 06.11.2012 järelpärimises palus OÜ-l Talvakas esitada tööde loetelu koos tööde teostamise aja, koha, tellijate ja maksumuse kohta ning kinnituse ehitustööde teostamisest lepingute ja hea tava kohaselt, ei saa 6
(12)3-12-2666 sugugi väita, et kuna varasemad tööd olid tehtud RMK-le, oli hankijale OÜ Talvakas tehtud tööde maht ja tööde teostamise asukohad selged. Kohus hindas vääralt/jättis olulises osas hindamata OÜ Talvakas 07.11.2012 selgitustes ning vaidlustaja ja VaKo poolt välja toodud asjaolud, piirdudes hankija kohtuistungil antud seletusega, et OÜ Talvakas kvalifitseerimisel arvestati 07.11.2012 selgitustes nimetatud 6-st referentstööst kolm, mis olid nimetatud p-des 3, 4 ja
- Samas ei nähtunud OÜ Talvakas 07.11.2012 selgitustest, millise Lisa 3 vormil 4 märgitud piirkonna lepingutega on objektid 3-5 seostatavad. Lepingutes puudus kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalik hooldatud maaparandussüsteemi pindala, mistõttu üksnes lepingu olemasoluga ei saa tõendada nõutavas mahus (1000 ha) hooldustööde teostamist. Kohus jättis tähelepanuta, et vastuseks hankija selgitustaotlusele vähendas OÜ Talvakas tema poolt väidetavalt teostatud tööde mahtu 29 korda. Kohus jättis arvestamata ka VaKo tähelepaneku, et 07.11.2012 selgitustes hankija nõutud maaparandussüsteemide katastriüksuse tunnuseid ja süsteemi koode ei esitatud (esitatud maaparandussüsteemi kood ei vastanud koodile maaparandussüsteemide registris). Hankija väide OÜ Talvakas selgituste p-s 3 märgitud tööde teostamisest Pärnumaa I piirkonna raames on paljasõnaline ja tõendamata; selles punktis nimetatud tööde teostamiseks on vaidlustajal sõlmitud kehtiv hooldusleping
- a RMK läbiviidud hanke alusel, mistõttu on välistatud, et OÜ Talvakas oleks viidatud objektil teostanud töid nimekirjas näidatud mahus. Veenvalt pole põhjendatud, mis viisil on võimalik kontrollida samasisuliste tööde mahtusid, kui ühel juhul on kraavidest sette eemaldamise mahtu arvestatud hektarites (OÜ Talvakas 07.11.2012 selgituse p-d 4 ja 5), teisel juhul aga kilomeetrites (sama selgituse p 6). OÜ Talvakas ei ole ka halduskohtus toonud välja väidetavalt hooldatud maaparandussüsteemi tegelikku mahtu ega tõendanud, et ta oleks teostanud komplektseid töid kvalifitseerimistingimustes nõutavas mahus (so vähemalt 1000 ha suurusel alal). Halduskohus leiab vääralt, justkui peaks vaidlustaja näitama, milliste tõenditega peab OÜ Talvakas oma väiteid tõendama. Kaebuse aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on kaebuse esitajal. Samas jättis kohus tähelepanuta vaidlustaja väite, et tööde mahu tõendamiseks oleks saanud OÜ Talvakas esitada tõendid referentstööde maksumuse kohta, mis oleks ilmestanud tööde mahtu. Riigimetsa Majandamise Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, ning leiab, et ta ei saa olla vastustaja käesolevas asjas. Kuna OÜ Talvakas esitas halduskohtule kaebuse VaKo otsuse peale ja kaebuse eesmärk on hankija käskkirja kehtimajäämine, siis on vastustajaks Vändra MP OÜ ning RMK on kohtumenetluses kolmas isik. Kohus on käsitlenud VaKo otsust tervikuna ning apellandi teistsugune väide pole põhjendatud. OÜ Talvakas ei ole hankijale ebaõigeid andmeid esitanud ning apellandi sellekohane väide on väär. Samuti on ekslik apellandi arusaam, et maaparandussüsteemide hooldamiseks ja komplektseks hooldamiseks on vaja maaparandusprojekte. HT osa III p-s 2.3 sätestas hankija tehnilise kvalifitseerimise tingimusena 2 alternatiivset nõuet. Apellandi teise alternatiivi käsitlemisest ja tõlgendamisest järeldub, et tegelikult leiab ta, et hankija ei oleks tohtinud sellist kvalifitseerimise tingimust sätestada. Samas HT-d pole vaidlustatud ja selles sisalduvate tingimuste õiguspärasus pole käesoleva vaidluse teema. VaKo eksis kvalifitseerimistingimuse teise alternatiivi sisustamisel, leides, et selles toodud tingimuse täitmiseks peab pakkuja olema peatöövõtjana teostanud maaparandussüsteemi hooldustöid vähemalt 1000 ha suurusel pindalal. Hankija määratles mõlema tingimuse puhul, et referentstööde ulatust hinnatakse selle järgi, kui suurt ala vastav maaparandussüsteem mõjutab (kuivendab/niisutab). Kvalifitseerimistingimuste kitsendav tõlgendamine poleks kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 4 sätestatud eesmärkidega. Ebaõige on apellandi väide, justkui ei kontrollinud hankija OÜ Talvakas kvalifikatsiooni. OÜ Talvakas esitas HT lisa 3 vormil 4 nimekirja kvalifitseerimistingimuse täitmise kontrollimiseks vajalikest töödest ning hankija nõudele vastuseks kirjutas 07.12.2012 selgituses detailsemad lahti 7
(12)3-12-2666 tehtud ehitus- ja hooldustööd. Kuna kõik tööd olid tehtud hankijale, siis tööde tellijana sai ta nende faktilist teostamist kinnitada ja tal oli võimalik hinnata tehtud tööde sisulist sobivust pakkuja tehniliseks kvalifitseerimiseks. OÜ Talvakas palub jätta Vändra MP OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust vääralt kohaldanud. Kuna otsus tehti apellandi kahjuks, ei ole kohus ka menetluskulude jagamisel eksinud. Apellant tugineb alusetule ja paljasõnalisele väitele/eeldusele, et OÜ Talvakas teostatud referentstööd olid vähetähtsad ja väikesemahulised. Tegelikult oli tegemist suuremahuliste töödega, mille rahalise mahu osas ei ole tõendeid esitatud seetõttu, et hankemenetluse seisukohast ei olnud see oluline ega vajalik, tegemist ei olnud kvalifikatsiooni hindamiseks vajaliku kriteeriumiga. Ka apellant polnud enda teostatud tööde rahalist mahtu näidanud. Ainult OÜ-lt Talvakas sellekohaste tõendite nõudmine on pakkujate lubamatu ebavõrdne kohtlemine. Hooldustööde teostamine ei eelda maaparandussüsteemi ehitusprojekti ega ehitusluba. Kui teostada komplektseid hooldustöid maaparandussüsteemi ehitusprojekti alusel, siis ongi sisuliselt tegemist maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega, mitte komplektse hooldamisega. Seetõttu on välistatud apellandi tõlgendus, et kvalifitseerimise teine alternatiiv eeldab projekti alusel hooldustööde teostamist. Apellandiga nõustumise korral ei omaks kvalifitseerimise teine alternatiiv mingit sisu, sest sellise tingimuse täitmine on võimatu. Hankija ei ole nõudnud komplektsete hooldustööde tõendamiseks dokumente ja tõendeid, mida nõuti ehitustööde ja rekonstrueerimistööde tõendamiseks. Teise alternatiivi järgi kvalifitseerimiseks nõutud andmed OÜ Talvakas esitas ning hankija on teinud ka teabe- ja dokumendipäringud. Kuna OÜ Talvakas teostas referentstöid hankijale, siis on ilmselge, et hankijal vastavad andmed olid ja tal puudus vajadus dokumente iseendale esitada. OÜ Talvakas ei ole hankijale väitnud, et on teinud hooldustöid 62700 ha suurusel maa-alal või teostanud projektide alusel ehitus- või rekonstrueerimistöid. HT Lisa 3 vorm 4 on hankija etteantud sõnastusega ja selle viimasesse lahtrisse, mille nimetus on maaparandussüsteemi pindala, märkis OÜ Talvakas 7000 ha, 20700 ha ja 35000 ha. Seega märkis OÜ Talvakas viidatud dokumenti andmed maaparandussüsteemi pindala, mitte teostatud hooldustööde mahu kohta. Apellant ei selgita, kuidas mõjutas kohtuotsust mõistete maaparandusprojekti alusel teostatud tööd ja komplektsed hooldustööd sisustamata jätmine. Maaparandussüsteemide ehitamine/rekonstrueerimine ning komplektne hooldamine ei erine olemuslikult ning apellandi teistsugune väide on alusetu. Samuti näevad apellandi viidatud RHS § 39 lg-d 1 ja 6 ette nõuded, missugused peavad olema kvalifitseerimise tingimused HT-s ja HD-s. Hanke alusdokumendid käesoleva vaidluse esemeks pole ning nende vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Seetõttu on tähenduseta apellandi väited selle kohta, et komplektsed hooldustööd erinevad olemuslikult rekonstrueerimis/ehitamistöödest ja pakkuja kvalifitseerimine hooldustööde teostamise alusel ei ole õigustatud ega kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1. OÜ Talvakas esitas hankemenetluses nõutud andmed nii, nagu hankija neid küsis, so hooldamisel olnud maaparandussüsteemi pindala kui ka konkreetselt teostatud komplektsete hooldustööde mahu kohta, ning arusaamatuks jääb, mida kohus OÜ Talvakas 07.11.2012 selgituskirjas vääralt hindas või hindamata jättis. Kui lepingu pooled (tellija/RMK ja töövõtja/OÜ Talvakas) kinnitavad, et teatud konkreetses mahus on lepingu alusel töid ka faktiliselt tehtud, siis on apellandi poolt põhjendamatu väita, et hooldustööde teostamise fakt on tõendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt asjaolust, et halduskohus ei ole menetlusosaliste menetluslikku staatust märkinud ning hankija seisukoha järgi ei saa ta olla vastustaja käesolevas asjas, vaid selleks tuleb lugeda vaidlustajat, määratleb ringkonnakohus kõigepealt hankijaks olnud RMK, VaKo-le vaidlustuse esitanud 8
(12)3-12-2666 Vändra MP OÜ ning VaKo otsuse peale kaebuse kohtule esitanud OÜ Talvakas menetlusliku staatuse. Menetlusosaliste ringi sätestavas
§-s 269 ei ole sõnaselgelt märgitud, millise staatuse omandab halduskohtumenetluses vaidlustaja olukorras, kus tema vaidlustus rahuldati ning kohtusse pöördub kaebusega pakkuja, kes oli vaidlustusmenetluses kolmas isik ja kelle suhtes hankija poolt antud soodsa otsuse on VaKo kehtetuks tunnistanud. Varasemas kohtupraktikas (nt Riigikohtu 04.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-91-10) on leitud, et riigihangete vaidlustes tuleb halduskohtumenetluses vastustajaks lugeda hankijat, kelle otsuse peale vaidlustuskomisjoni pöörduti, ning kaebajana tuleb käsitada isikut, kelle initsiatiivil algas kohustuslik kohtuväline vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjonis.
§ 269
lg 1 esimese lause esimese poole kohaselt loetakse hankija kohtumenetluses vastustajaks. Seega ei muuda
§ 269
lg 1 esimese lause esimene poolt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti ning hankija jääb halduskohtumenetluses vastustajaks ka siis, kui ta ise või kolmas isik (vaidlustajaks mitte olnud pakkuja) esitab VaKo otsuse peale kaebuse kohtusse, vaidlustaja tuleb lugeda halduskohtumenetluses kaebajaks ja kolmas isik jääb ka kohtumenetluses kolmandaks isikuks.
§ 269
lg 1 esimese lause teise poole kohaselt ei ole hankija vastustaja, kui vaidlustakse vaidlustuskomisjoni otsust ilma hankija tegevuseta. Ekslik on RMK arusaam, et käesoleval juhul ongi kaebuse esitaja vaidlustanud VaKo otsuse ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti vaidlustamiseta. Tulenevalt
§ 267lg-st 1 on hankeasjas kaebuse esemeks RHS § 117 lg-tes 2 ja 2.2 nimetatud hankija tegevus ning Va
Ko otsus; sama paragrahvi lg 2 järgi saab VaKo otsus iseseisvalt olla hankeasjas vaidluse esemeks vaid siis, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest (
§ 268lg 2). Va
Ko otsus saab iseseisvalt rikkuda isiku õigusi sõltumata vaidlustuse esemest, kui VaKo õigusvastane tegevus takistab isikul põhiasjaga kohtusse pöördumast (nt jättis VaKo vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle) või kui VaKo on ületanud oma pädevust või volitust. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. VaKo otsus ei riku isiku õigusi sõltumata vaidluse esemest pelgalt seetõttu, et ta vaidlustuse rahuldas või rahuldamata jättis, ning sellisel juhul on vaidluse esemeks ikkagi hankija tegevus. Nagu RMK vastuses apellatsioonkaebusele märgiti, on kaebuse eesmärk hankija otsuse kehtimajäämine. Seega möönab ka RMK ise, et kohtumenetluses tuleb kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust. Eeltoodu alusel on käesolevas kohtumenetluses vaidluse esemeks jätkuvalt RMK riigihangete osakonna juhataja 12.11.2012 käskkiri nr 1-47.356/8 osas, milles OÜ Talvakas kvalifitseeriti ja tema pakkumus vastavaks ja edukaks tunnistati, hankijaks olev RMK on jätkuvalt vastustaja, Vändra MP OÜ on vaidlustaja, so kaebaja ning VaKo otsuse tühistamiseks kohtule kaebuse esitanud OÜ Talvakas on kolmanda isiku staatuses. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, millised tingimused on hankija esitanud HT osa III p 2.3 järgi pakkujate kvalifitseerimiseks, milliste andmetega tuli pakkujal oma tehnilist ja kutsealast pädevust tõendada, kas OÜ Talvakas esitas hankijale valeandmeid ning kas hankija on selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud OÜ Talvakas tehnilise kvalifikatsiooni osas läbipaistva, kontrollitava ja põhjendatud otsuse tegemiseks. Halduskohtu seisukoha järgi on hankija otsustus OÜ Talvakas kvalifitseerimise kohta õiguspärane ning sellest johtuvalt on õiguspärased ka OÜ Talvakas pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda esimese astme kohtust erinevale seisukohale. Kvalifitseerimise tingimus ja tingimusele vastavuse tõendamiseks esitatava dokumendi nõue on sõnastatud järgmiselt: Pakkuja peab viimase 3 aasta (2009-2011) jooksul peatöövõtjana olema valmis ehitanud või rekonstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme, mille poolt otseselt mõjutatava (kuivendatava/niisutatava) ala kogupindala on vähemalt 800 ha või teostanud maaparandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 ha (Mõisted maaparandusprojekt tulevad 9
(12)3-12-2666 Maaparandusseadusest ning sellest alamalseisvatest õigusaktidest, teeehituse projekt tuleb Teeseadusest ning sellest alamalseisvatest õigusaktidest). Selle kohta tuleb esitada nende loetelu, milles on näidatud pakkuja poolt peatöövõtjana projektide järgi ehitatud või rekonstrueeritud objektid, s.h. kõik riigihanke teel tellitud ja projektide järgi ehitatud või rekonstrueeritud objektid koos andmetega tööde teostamise aja, koha (aadress, kat. üksuse tunnus), tellijate ja maksumuse kohta (Lisa 3, vorm 4) ning kohase tõenduse selle kohta, et ehitustööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Lisa 3 - vorm
- Ringkonnakohus jagab VaKo ja halduskohtu seisukohta, et kvalifitseerimise tingimuse grammatilisel tõlgendamisel märgib sõna või käesoleval juhul tingimuste alternatiivsust. Esimesele tingimusele vastamiseks pidi pakkuja olema viimase kolme aasta jooksul peatöövõtjana valmis ehitanud või rekonstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme, mille poolt otseselt mõjutatava maa-ala kogupindala on vähemalt 800 ha, teisele tingimusele vastamiseks pidi pakkuja sama aja jooksul olema teostanud maaparandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 ha. VaKo seisukoha järgi vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks pidi pakkuja olema teinud konkreetseid hooldustöid vähemalt 1000 ha, sest ainult see näitab pakkuja suutlikkust teatud suurusega territooriumil maaparandussüsteemi hooldustöid teostada. Hankija selgitas, et teise tingimuse täitmiseks märgitud 1000 ha all on sarnaselt maaparandusprojektide järgi ehitamise/rekonstrueerimise tingimusega samuti silmas peetud, et lähtuda tuleb sellest, kui suurt ala hooldatav maaparandussüsteem mõjutab. Apellandi arvates peavad maaparandussüsteemi hooldustööd olema teostatud maaparandusprojektide järgi ning varasemate hooldustööde teostamise kaudu ei saa kontrollida pakkuja suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Halduskohus on põhjendanud, miks tuleb eelistada hankija käsitlust. Ringkonnakohus nõustub sellega. Hankija ja OÜ Talvakas märgivad põhjendatult, et arvestades nt et kraavide hooldamisega kaasnevate tööde mahtu ei mõõdeta hektarites, ei oleks pakkujal praktiliselt võimalik olnud 1000 ha suurust maa-ala hõlmavate hooldustööde nõude kaudu kvalifitseeruda, mistõttu oleks vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus sisutu. Puutuvalt hooldustööde ühikuid on vastustaja selgitanud (vt halduskohtu istungi protokolli lk 3), et kraavidel mõõdetakse pikkust ja hooldustöö mõjupiirkond ulatub kraavi mõlemale poole sõltuvalt tingimustest 40-75 m. Kokku on hooldustöö mõjupiirkonna laius seega 80 kuni 150 m, mis tähendab seda, et üks kilomeeter kraavi kuivendab 8 kuni 15 ha. Apellant pole näidanud, et vastustaja viidatud käsitlus on ebaõige. Hankija selgituse järgi maaparandussüsteemi hooldustööde teostamiseks pole maaparandusprojekte vaja, samas ei ole maaparandussüsteemi komplektsed hooldustööd maaparandussüsteemi ehitus/rekonstrueerimistöödest lihtsamad ning teise alternatiivina sätestatud tingimus oli hankelepingu täitmise suutlikkuse kontrollimiseks piisav. MaaParS § 3 lg-te 1 ja 5 järgi maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mille koosseisu kuulub ka maaparandushoiutööde tegemiseks vajalik tee. MaaParS § 5 kohaselt maaparandussüsteemi ehitamine on maaparandussüsteemi koosseisu kuuluva hoone püstitamine või rajatise rajamine või nende rekonstrueerimine, ning vastavalt §-le 6 toimub maaparandussüsteemi ehitamine ehitusloa alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi nõudeid. Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded on kehtestatud põllumajandusministri 13.03.2009 määrusega nr
- MaaParS § 45 lg 1 kohaselt maaparandushoid on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine (ja uuendamine), happeliste muldade lupjamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemine maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ja suurendamiseks. MaaParS § 49 lg-te 1 ja 2 järgi maaparandussüsteemi hooldamine on maaparandussüsteemi hoiutööde tegemine, samuti taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine kraavi voolusängist ning hoiutööde tegemine maaparandussüsteemi maa-alal ja seal asuvatel veekaitse rajatistel. Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded on kehtestatud põllumajandusministri 25.07.2003 määrusega nr 75, mille § 2 lg 1 järgi maaparandussüsteemi hooldamine on rohttaimede ja peenvõsa niitmine; puittaimestiku raiumine; 10
(12)3-12-2666 voolutakistuste eemaldamine; veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine kuni 10 km2 valgalaga eesvoolul keskmise sette mahuga kuni 0,5 m³/m või üle 10 km2 valgalaga eesvoolul keskmise settekihi paksusega kuni 0,3 m; drenaažisüsteemi settest puhastamine ja korrastamine; truubi ja regulaatori settest puhastamine; truubiotsakute korrastamine; hooldustööde tegemine maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel, maaparandussüsteemi teenindaval teel ning maaparandussüsteemi maa-alal. Tsiteeritud sätted kinnitavad pigem hankija ja OÜ Talvakas väidet, et maaparandussüsteemi komplektseid hooldustöid ei saa pidada maaparandussüsteemi ehitus/rekonstrueerimistöödest olemuslikult erinevaks ja oluliselt lihtsamateks nagu apellant väidab. Samuti ei nähtu viidatud normidest, et maaparandussüsteemi hooldustööde teostamiseks on vajalik maaparandusprojekt ning vastavat nõuet pole ka hankija HT-s esitanud. Arvestades maaparandussüsteemide hooldustöödele esitatavaid nõudeid, on ringkonnakohtu hinnangul maaparandussüsteemide komplektsete hooldustööde kaudu hankijal võimalik kontrollida pakkuja kutsealast ja tehnilist pädevust ning jõuda veendumusele pakkuja poolt hankelepingu täitmise võimekuse osas. Vändra MP OÜ väidab, et kuna HT Lisa 3 vormil 4 ning 07.11.2012 selgitustes on OÜ Talvakas esitanud erinevaid andmeid, siis oleks tulnud ta valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Ühestki dokumendist ei nähtu, et OÜ Talvakas oleks hankijale väitnud projektide alusel ehitus/rekonstrueerimistööde teostamist või hooldustööde teostamist 62700 ha suurusel maa-alal. HT Lisa 3 p 4 kohaselt kuulusid pakkuja kvalifikatsiooni vastavuse tõendamiseks esitamisele pakkuja poolt aastatel 2009-2011 maaparandusprojektide järgi peatöövõtjana valmisehitatud või rekonstrueeritud maaparandussüsteemid ning teostatud maaparandussüsteemide/nende osadel komplektsed hooldustööd. Seega viidatud vormi pealdises on hankija soovinud saada andmeid ehitus/rekonstrueerimise ja hooldustöödega samas mahus, kuid neljanda lahtri, kuhu vastavad mahud märkida tuli, nimetus on maaparandussüsteemi pindala. OÜ Talvakas ongi viidatud lahtrisse märkinud temaga sõlmitud Pärnu mk 1, 2 ja 3 piirkondades metsaparanduse remondi ja hooldusteenuse lepingutega hõlmatud maaparandussüsteemide pindala 62700, mitte viidatud maa-alal teostatud hooldustööde mahu. Teostatud hooldustööde mahu näitas OÜ Talvakas hankija järelpärimisele 07.11.2012 saadetud selgituskirjas, mille p-de 3-5 kohaselt teostati aastatel 2009-2011 metsakuivendust mahuga 488,7 ha ja kraavidest sette eemaldamist 1666,20 ha (1099,7+566,5). Seetõttu on alusetu OÜ Vändra MP OÜ väide, et võrreldes algse kinnitusega vähenes OÜ Talvakas pakkumuses kajastatud tööde maht 29 korda. Vändra MP OÜ pole väitnud ning puuduvad ka tõendid selle kohta, et vormil 4 märgitud maaparandussüsteemide kui tervikute pindala vale on. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi ja VaKo seisukohaga, et hankija ei ole OÜ Talvakas kvalifitseerimiseks kõiki olulisi asjaolusid välja selgitanud ja et esitatud andmete põhjal pole võimalik kontrollida, kas pakkuja poolt on HT-s sätestatud kvalifitseerimistingimus täidetud. HT-st ei tulene pakkujale maaparandussüsteemi pindala kohta andmete esitamise kohustust, selline nõue on aga sätestatud HT lisa 3 vormil 4 ning nagu eespool sedastatud, märkis OÜ Talvakas vormil 4 maaparandussüsteemi pindalaks 62700 ha ja asukohaks Pärnu mk 1, 2 ja 3 piirkonnad. Ainuüksi HT Lisa 3 vormil 4 näidatu põhjal ei ole tõepoolest võimalik teostatud hooldustööde mahtu kontrollida, kuid tulenevalt RHS § 39 lg-st 4 võib hankija nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Käesoleval juhul on hankija seda võimalust kasutanud ning vastuseks hankija 06.11.2012 järelpärimisele märkis pakkuja 07.11.2012 selgituskirjas, millistel objektidel milliseid ehitus- ja hooldustöid ja millises mahus perioodil 2009-2011 metsaparanduse remondi ja hooldusteenuse osutamise raames teostati. Asjaolu, et selgituskirjas ei märgitud kõiki hankija järelpärimises nõutud andmeid, ei anna alust väida, et selgitustes näidatud andmete põhjal pole OÜ Talvakas kvalifikatsioon kontrollitav. Selgituskirja p-de 3-5 kohaselt on pakkuja teostanud muude tööde hulgas Käru vallas Kedvapere metsakuivendust mahus 488,7 ha ning Pärnu maakonnas Laiksaare ja Tammiste uuendused ja kraavidest sette eemaldamised mahus 1099,7 ha ja 566,5 ha. Tööde tellijaks on kõikide objektide puhul olnud RMK ning märgitud on ka tellijat 11
(12)3-12-2666 esindanud isikud (K. R, E. R ja Ü. L). Hankija väidab põhjendatult, et referentstööde tellijana oli tal võimalik tööde reaalset teostamist kontrollida. Seda ta oma väitel ka tegi ning veendus, et pakkuja 07.11.2012 selgituskirjas näidatud hooldustööd on märgitud mahtudes ka faktiliselt tehtud. Ringkonnakohus ei näe põhjust hankija kinnituses kahelda. Samuti selgitas vastustaja, et apellandi näidatud Käru vallas asuva Kedvapere TP-793 hooldus teostati Pärnumaa I piirkonna (leping nr 3-2.5.4/30) raames ning kuna VaKo istungil selle kohta küsimust ei esitatud, siis ei olnud varem vajadust ka seda selgitada. Pakkuja selgituskirja p 3 osas selgitas hankija vastuseks ringkonnakohtu järelpärimisele, et Vändra MP OÜ võitis 2009. a hanke ja temaga on sõlmitud leping Raplamaa selle osa piirkonnale, mis jäi 2008 hankest (mille võitis OÜ Talvakas) välja. Hankija viidatud seletusest järelduvalt on eksitav apellandi väide, et pakkuja 07.11.2012 selgituse p-s 3 märgitud hooldustöid ei saanud OÜ Talvakas teha asjaolu tõttu, et vastav leping on sõlmitud temaga. Eeltoodu alusel jääb Vändra MP OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellandi kantud menetluskulud jäävad
§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.
Vastustaja RMK palub vaidlustajalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud esindaja kulu summas 797,50 eurot (millele lisandub käibemaks). Kulu kandmine on maksekorraldusega tõendatud, kuid sarnaselt esimese astme kohtuga on ringkonnakohus seisukohal, et asjast ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaks vastustaja haldusvälise õigusabiteenuse kulude välja mõistmist. Põhiliselt vaieldi asjas ühe kvalifitseerimistingimuse ja OÜ Talvakas kvalifikatsiooni HT-s esitatud nõudele vastavuse üle. Neile küsimisele on kõige pädevam vastama hankija ise. OÜ Talvakas on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude, mis seisnevad esindaja tasus, hüvitamist summas 3 442,56 eurot (koos käibemaksuga). Kuna kohtuotsus tehakse OÜ Talvakas kasuks, on kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud ning
§ 108
lg 8 alusel kannab kolmanda isiku menetluskulu tema vastaspooleks olev Vändra MP OÜ. Samas märgib ringkonnakohus, et
§ 109
lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning kohtupraktika kohaselt ei saa apellatsioonimenetluse kulud olla esimese astme kohtu omadest suuremad. Käesoleval juhul on OÜ Talvakas teinud esimese astme kohtus kulutusi õigusabile summas 1815 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodut arvestades loeb ringkonnakohus OÜ Talvakas poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 1 500 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus jätab rahuldamata OÜ Talvakas taotluse märkida kohtuotsuses TsMS § 177 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 1
lg 3 järgi kohaldatakse
-s sätestatud juhtudel tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse eripära. Menetluskulude jaotust ja väljamõistmist halduskohtumenetluses reguleerivad
§-d 108 ja 109.
§ 108lg 12 ütleb, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse Ts
MS §-des 173 ja 175 sätestatut ning §-i 177 seal nimetatud pole. Seega ei saa halduskohtumenetluses TsMS §-s 177 sätestatuga arvestada. allkirjastatud digitaalselt Kaire Pikamäe allkirjastatud digitaalselt Oliver Kask allkirjastatud digitaalselt Silvia Truman 12
(12)