Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Asjaolud Hageja müüs 29.03.2012 sõlmitud müügilepingu kohaselt kostjale puitaknad koos transpordiga ning kostja kohustus tasuma saadud kauba eest 23 155.30 eurot, millest 5 788.82 eurot maksti ettemaksuna 03.04.2012 ja 17 366.48 eurot tuli tasuda 31 päeva jooksul kauba üleandmisest, mis toimus 27.04.2012, st hiljemalt 28.05.2012. Kostja jättis arve tähtajaks tasumata. Hageja arvestas tasumata summalt viivist lepingu p 4.1. alusel 0,05 % viivitatud summalt päevas. Kostja maksis 10.09.2012 hagejale 2 366.48 eurot ning lubas ülejäänud osa võlast tasuda hiljemalt 31. detsembriks 2012. Hageja luges tasutud summast kaetuks 903.06 euro suuruse viivise
lg 8 alusel ning vähendas põhivõlga 15 903.06 euroni, mis oli hagi kohtuse esitamise ajal maksmata. Lepingu p 4.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist kuni 5 % lepingu maksumusest, mistõttu hageja maksimaalne viivise nõue saab olla (5 % 23 155.30 eurost) 1 157.77 eurot, millest 903.06 eurot on kostja juba tasunud. Hageja nõuab lisanduvat viivist mitte rohkem kui 254.71 euro ulatuses. Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud, kohtu määratud tähtajaks kirjalikult hagile vastanud ei ole. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata osa põhivõlast, so 15 903.06 eurot.
lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi (kohtupraktika kohaselt ka viivitusintressi), loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud saadud kauba eest lepingus kokkulepitud tähtajaks. Hagejal oli õigus kasutada seaduses sätestatud ja lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendeid. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud kogus võimalik viivis, mistõttu hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb samuti rahuldada terves ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulud TsMS § 162, § 173 lg 1, 4 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 2/3 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus nõudis hagejalt menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks vajaliku taotluse ja tõendite esitamist. Taotluse ja tõendite kohaselt on asjas tasutud riigilõiv 600 eurot ning õigusabi kulu 1 058.33 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskulude väljamõistmisele vastu. Kostja ei ole keeldunud võla tasumisest. Peeti läbirääkimisi, kuid sellest hoolimata esitas hageja hagi kohtusse. Läbirääkimisel lepiti kokku põhivõla tasumises, viivise nõuet arutuse all ei olnud. Hageja on põhjendamatult arvanud kostja tasutud summast maha sissenõutavaks muutunud viivise.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.