) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 2
lg 2 tulenevalt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Käesolevas asjas on hagi tagasivõtmine hageja poolt vormistatud vastavalt
lg 2 sätestatule kirjalikus avalduses ning kostja nõusolek on vastavalt 15.02.2013 protokollitud.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui avaldaja on selle tagasi võtnud. Hagi jäetakse läbi vaatamata määrusega (
Vastavalt
lg 1 sätestatule loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib (käesolevas asjas küll vastavalt seaduses sätestatud aluste olemasolul) pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 2 tulenevalt, kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega on kostja kinnitanud, et temal menetluskulude hüvitamiseks nõuded puuduvad. Hagejale on enne käesoleva hagiga kohtusse pöördumist võimaldatud 26.06.2012 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-21532 riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Taotluse kohaselt oli õigusabi osutamine vajalik kaasomandi hooldamise, säilitamise ja renoveerimisega seotud probleemide lahendamiseks (taotleja elab korterelamus, kus ühistu on alustanud elamu renoveerimistöid, koormanud korteriomanikke ebamõistlike laenukohustustega, ehitusprojektid ning väljastatud ehitusload on puudustega jne.). 11.09.2012 kohtumäärusega on hageja
lg 1 p 1 alusel käesolevas tsiviilasjas riigipoolse menetlusabi andmise korras täielikult vabastatud hagi esitamisel ettenähtud riigilõivu (250 eurot) tasumisest. Hageja majanduslik seis ei ole muutunud: hagejal puudub vara ja sissetulek, mida oleks võimalik arvestada taotleja maksevõime hindamisel ning millele seadus võimaldab pöörata sissenõuet. Seega ei ole menetlusabi andmise tingimused ära langenud ning kohus peab põhjendatuks jätta antud asjas hageja menetluskulud (nii riigi õigusabi andmise kui ka riigilõivuga seotud kulud) täielikult riigi kanda. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 3 Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2013 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. veebruari 2013 määrus muutmata. Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kohtumäärus jõustus 12. aprillil 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.