) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 3
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, mis lepingust tulenevalt, millise summa kostja hagejale võlgneb. Hageja on esitanud kohtule AS Elisa Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingute koopiad, kuid nendest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud tasumisel võlgnevusi. Ainus tõend, mis näitab, et kostjal on hageja eest võlgnevus, on 10.03.2010. a kostjale saadetud arve nr *. Nimetatud arve kohaselt on kostja võlgnevus 672,05 krooni, s.o 42,95 eurot ning kuna kostja ei ole vastuses hagiavaldusele esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud arve on tema poolt tasutud, siis tuleb nimetatud võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjale saadetud 10.03.2010. a arvel on märgitud, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud maksetähtajaks arvel märgitud summat ning hageja arvestas tasumata summalt viivist 0,15% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja olnud võlgnevuses 1033 päeva ning viivisemääraga 0,15% päevas on viivisevõlgnevus kokku 66,55 eurot, kuid kohus vähendab viivisevõlgnevuse summat põhivõla summani. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlgnevus summas 42,95 eurot. Menetluskulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui 4 tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab kohtuotsusega 11% hageja nõudest. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu jätab kohus hageja kanda 89% menetluskuludest ja kostja kanda 11% menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot /tlk 4/ ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 80 eurot /tlk 66/. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 11% hageja poolt tasutud riigilõivust summas 13,75 eurot ning hageja enda kanda jääb 111,25 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 287,60 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud OÜ Julianuse Õigusbüroo arve nr * Aktiva Finants OÜ-le /tlk 30/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja esitas küll hagiavaldusele vastuväite, kuid hageja sellele seisukohta ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 287,60 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 100 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11% hageja õigusabikuludest summas 11 eurot ning hageja enda kanda jääb 89 eurot põhjendatud õigusabikuludest. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.