) kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Käesoleval juhul on 15.11.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingu (tlk 37), mille kohaselt on OÜ H talle 10.04.2008 töövõtulepingust tuleneva nõudeõiguse loovutanud hagejale. Arve nr 1112010 kohaselt võlgneb kostja hagejale 211,33 eurot (tlk 39). Nõude loovutamise leping ja kinnitus nõude loovutamise kohta on kostjale edastatud (tlk 75-77). Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole nimetatud arvet kostjale edastanud. Kohus leiab, et kostja vastavasisuline väide on ümber lükatud hageja esitatud tõenditega. Nimelt nähtub hageja e-kirjade väljavõtetest, et hageja on kõnealust arvet kostjale esitanud vähemalt kolmel korral 28.12.2011 (tlk 61), 02.02.2012 (tlk 62) ja 17.02.2012 (tlk 63). Seega on tõendamist leidnud, et hagi aluseks olev arve on kostjale edastatud. Kohus osundab, et
lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesoleval juhul on kostja ja OÜ H 10.04.2008 sõlmitud töövõtuleping ning OÜ H täitis talle lepingust tuleneva kohustuse. Vastavalt töölepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma töö tegemise eest 10% makstavast toetusest. Nähtuvalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti peadirektori 07.05.2009 käskkirjast on kostjale väljastatud toetuse summa 1 564 660 krooni, s.t 10% makstavast toetusest on 156 466 krooni. Hageja kinnitusel on kostja tasunud 153 710 krooni, tasumata osa on 2755,53 krooni, millele lisandub käibemaks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja esitatud arve on kostja poolt tasutud. Tulenevalt
§-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul on kostja jätnud hagejale tasumata töövõtulepingust tuleneva tasu 211,33 euro ulatuses, seega on kostja rikkunud kohustust
mõttes.
lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist töövõtulepingu punktis 3.5 fikseeritud määras, mis on 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest (tlk 32). 3 Kostja jäi lepingust tulenevate kohustuste täitmisel võlgnevusse alates 04.01.2012, s.o arve maksetähtaja möödumisele järgneval päeval (tlk 60). 19.04.2012 seisuga taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 11,02 eurot. Juhindudes
lg 1 p-st 6 ja
§-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 11,02 eurot. Samuti tuleb hageja taotlusel kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viiviseid lepingu punktis 3.5 sätestatud suuruses, mis on 0,05% päevas kostja poolt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 211,33 eurot hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 11,02 eurot. Kokku 222,35 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja taotlusel välja mõista ka viiviseid protsendina põhinõudelt (211,33 eurot) töövõtulepingu punktis 3.5 sätestatud suuruses, mis on 0,05% päevas kostja poolt tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates 20.04.2012. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 oli hagi hind 211,33 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 65 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.