sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle.
Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled lõpetasid kooselu mais 2010.a., seega rohkem kui kaks aastat tagasi. Hageja kinnitas kohtule, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, ta on loonud uue perekonna. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu kohtul ei õnnestunud teada saada, miks kostja abielulahutust ei soovi, kuigi hageja sõnade kohaselt on ka kostja loonud uue perekonna. Kogutud tõendeid kogumis hinnates on kohtul alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Järelikult tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja kohtule vastavat avaldust ei esitanud, seega säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi N . TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.