Obsah (7)

§ 436§ 231§ 367§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantse

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
2. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX 2 omanik ja seega ka Korteriühistu XXX liige. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole majandamiskulude tasumise kohustust kohaselt täitnud. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Kohtule esitatud arvete (t/l 5-18, 134-141, 159-203) kohaselt võlgnes kostja hagejale hagiavalduse esitamise ajal põhivõlgnevusena 375,74 eurot ja viivisvõlgnevusena 133,15 eurot.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale õigesti määranud maksed remondifondi. Muudele majandamiskuludele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud perioodi eest 13.01.2010-28.02.2011.a. esitatud arvete pinnalt tekkinud võlgnevusele. Hageja on samas seisukohal, et võlgnevus on tekkinud varem so aastal 2008.a. Kuivõrd kostja on esitanud ebaselgeid selgitusi arvete tasumisel, ei ole võimalik aru saada missuguseid kululiike kostja arvetel aktsepteeris ja üheselt võlgnevuse perioodi välja tuua. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise arvestusest nähtub, et 01.01.2010.a. seisuga oli kostjal võlgnevus hageja ees 4 147,05 krooni (265,04 eurot, t/l 5). Nimetatud võlgnevus on tekkinud alates 01.03.2008.a. s.o veebruari 2008.a. arve mitte tasumisega summas 2 489,05 krooni ning on igakuiselt suurenenud 01.03.2011.a. seisuga summani 375,74 eurot (5 879,05 krooni).
2. Kostja on palunud kohtul kontrollida aegumist enne 03.03.2008.a. võlgnevuse osas. Kohus märgib, et majandamiskulud sh ka maksed remondifondi kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et arvete tasumise tähtaeg oli arvete esitamise kuu viimane päev. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise graafikust nähtub, et võlgnevus tekkis kostjal veebruarikuu 2008.a. arve tasumisega (t/l 209). Veebruari 2008.a. arve tasumise viimane tähtpäev oli 28.02.2008.a. ja nõue muutus sissenõutavaks 01.03.2008.a. Seega algab sellele kohustusele vastava nõude aegumistähtaeg 01.01.2009.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 09.03.2011.a., seega enne kolme-aastase aegumistähtaja lõppemist ning hageja nõuded ei ole aegunud.
3. Kostja vaidleb võlgnevusele summas 375,74 eurot vastu, kuivõrd leiab, et remondifondi kogutavad maksed ei ole kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Hageja on esitanud kostjale ajavahemikul juuli 2007.a. kuni august 2010.a. arved, mille kohaselt on remondifondi määraks 5,00 kr/m
4. Kohtule esitatud korteriühistu XXX 28.06.2007.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on üldkoosolek otsustanud tõsta elamu remondifondi tariifi (
5. a-l 2,52 kr/m2) 5,00 kr/m2 alates 01.07.2007.a. (t/l 124). Harju Maakohus on 18.12.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-07-40170 tunnustanud muuhulgas selle otsuse tühisust (t/l 125-128). Seega ei saa remondifondi määra tõstmisele tugineda 28.06.2007.a. üldkoosoleku otsusele. Hageja on kohtule esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2010.a. otsuse tsiviilasjas nr. 2-08-13646, XXX Korteriühistu hagis teise korteriühistu ühistu liikme M. K vastu võlgnevuse saamiseks (t/l 211-218). Nimetatud lahendist nähtub, et 27.11.2008.a. üldkoosolek otsustas remondifondi makseid tõsta tagasiulatuvalt alates 01.07.2007.a. eelpoolnimetatud määrani 5 kr/m
6. Kostja on seisukohal, et viidatud tsiviilasjas nr. 2-08-13646 esitatud üldkoosoleku protokoll ei ole õige ning esitas oma väidete kinnituseks kohtule ka kaks 27.11.2008.a. üldkoosoleku algusega kell 19.00 protokolli. Üks protokoll on allkirjastatud koosoleku juhataja poolt, teine protokollija poolt (t/l 225-226, 227). Mõlema 27.11.2008.a. protokolli kohaselt on 28.11.2008.a. üldkoosolek vastu võtnud otsuse, et kinnitada elamu hooldus- ja remondifondiks 5 kr/m2 (t/l 225 pöördel ja 227). Kohus leiab, et nimetatud üldkoosoleku protokollid ei vasta MTÜS § 21 lg 6 nõuetele, kuivõrd ei ole korraga allkirjastatud koosoleku juhataja ning protokollija poolt. Samas kinnitavad protokollid, et sellise otsuse on üldkoosolek vastu võtnud. Kostja on kogu menetluse vältel avaldanud, et ta on hagejale tasunud vastavalt remondifondi kehtivale tariifile 5 kr/m2 (t/l 128). Seega on ka kostja ise olnud varasemalt seisukohal, et remondifondi tariif on olnud 5 kr/m
7. Kohus leiab seega, et 27.11.2008.a. üldkoosolek on remondifondi tariifide suurendamise otsuse tagasiulatuvalt 3 vastu võtnud ja see on kehtiv. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et nimetatud otsust oleks seaduses sätestatud korras vaidlustatud.
8. Kohtule on esitatud ka 19.05.2010.a. korteriühistu üldkoosoleku protokoll, mille p 2.3 kohaselt kinnitati uueks remondi tasu suuruseks 15 kr/m2 (t/l 98-99, 131-132). Kostja leiab, et nimetatud otsus ei ole kehtiv, kuivõrd korteriühistu 16.06.2010.a. üldkoosolek asus seisukohal, et tegemist on võltsitud protokolliga (t/l 133 pöördel). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus selgitab, et juriidilise isiku organi sellise otsuse, millel on juriidilise isiku edasisele tegevusele õiguslik mõju kehtivus on allutatud kohtulikule kontrollile. KÜS § 13 lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui sellist juriidilise isiku organi sh ka üldkoosoleku otsust ei ole tühistatud või tuvastatud otsuse tühisust on tegemist kehtiva otsustusega. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (RKTKo 16.06.2010.a. nr 3-2-1-53-10). Antud juhul 19.05.2010.a. üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud korras vaidlustatud ei ole, seega on otsus remondifondi maksete määra osas kehtiv.
9. Kohus leiab seega, et hagejal on õigus kostjalt nõuda remondifondi makseid alates juunist 2010.a. määras 15,00 kr/m
10. Asjaolu, et hageja on kostjalt nõudnud septembrist kuni oktoobrini 2010.a. remondifondi makseid määras 7 kr/m2, novembris 2010.a. 8 kr/m2, detsembris 2010.a. 10 kr/m2 ja jaanuarist 2011.a kuni veebruarini 2011.a 0,75 eurot/m2 so üldkoosoleku otsusega kehtestatud määrast vähem, ei muuda remondifondi maksete määra veel üldkoosoleku otsusega vastuolus olevaks. Seega on kostjale esitatud arved seaduslikud ning kostjal puudus alus arvete mittetasumiseks.
11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kommunaalkulude võlgnevus summas 375,74 eurot.
12. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist kokku 133,15 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest. Kostja jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kokkulepitud viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 133,15 eurot. Kooskõlas

§ 367tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07 % päevas põhinõudelt, s.o.

375,74 eurolt alates hagi esitamisest 09.03.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse, kuivõrd kostja ka nimetatud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb 4 rahuldada. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.02.2008.a. kuni 18.02.2011.a. eest 375,74 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 133,15 eurot viivise katteks, kokku 508,89 eurot. Kostjalt tuleb ka välja mõista viivis 0,07 % põhinõudelt alates hagi kohtule esitamisest.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 15.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 375,74 eurot.

Menetluskulude jaotamine 16.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 17. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5