2-11-24890/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-24890 Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2012.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi OB hagi RÕ vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 21.03.2012.a. Menetlusosalised Hageja: OB(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja LB (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindajavandeadvokaat Liane Raave Kostja RÕ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja volitatud esindaja Mariza L RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et OB(isikukood XXX) põlvneb RÕ`st (isikukood XXX).
2. Võlja mõista RÕ igakuine elatis OB ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus alates elatishagi esitamisest 27.05.2011 kuni 31.12.2011.a. ja 145,00 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja OB esitas hagiavalduse RÕ vastu , et tuvastada OB põlvnemine kostjast ning nõuda kostjalt välja elatis lapsele kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja ema LB ja RÕ suhe kestus ligi 5 aastat, nad ei ole olnud abielus ega elanud koos. Oliver sündis 12.01.2005.a. Isa oli rasedusest teadlik algusest peale, suhe kestis edasi ega ei katkenud ka peale poja sündi. Isa lubas last materiaalselt toetada, kuid tegi seda pisteliselt, ema meeldetuletuste peale. Poja sünnist alates on isa poega toetanud ainult sularahas, umbes summas 400 eurot. Ema ja isa suhe katkes 2009.aasta lõpus. Alates 2010.a. märtsist pole isa enam poja käekäigu vastu huvi üles näidanud. Hageja palub tuvastada OB põlvnemine RÕ ja kostjalt välja mõista elatis alates üks aasta enne hagi kohtusse esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapsele kulub kuus 367,49 eurot, hageja soovib elatist miinimummääras. Kostja RÕseisukohad Kostja ei ole veendunud hageja põlvnemises temast ja leiab, et ei ole välistatud, et hageja isa on keegi teine isik. Kostja elas 1994.a. vabaabielu SS, kellega tal on ühine tütar TMÕ, sünd. XXX.a. Hageja esindaja pole kostjale enne hagiavaldust kunagi varem kinnitanud lapse põlvnemist temast. Kostja teab, et hageja esindajal on olnud mitmeid suhteid ning käesoleval ajal on tal teine kooselu ja teine laps. Kostja töötab alates 02.04.2011 ehitajana Soome Vabariigis. Enne tööle asumist oli kostja aasta aega töötu ning tema sissetuleku moodustas emalt NÕ saadud rahaline abi. Kohtuistungil kostja ei vaidle vastu elatisele miinimummääras. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse , et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kostja ei olnud lapse sünni ajal lapse emaga abielus ega ole ka isadust omaks võtnud. Vastavalt Perekonnaseaduse § 94 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Kohus on asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamieks määranud DNA ekspertiisi. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ekspert Egle T ekspertiisiakti nr.XXX. kohaselt tõenäosus, et RÕ on OB bioloogiline isa, on 99,99999998 %. Ekspert Egle T arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel RÕ isadus OB suhtes ei ole välistatud ning RÕ saab väga suure tõenäosusega olla OB bioloogiline isa. Kohus leiab, et läbiviidud DNA ekspertiis kinnitab RÕ isadust. Kohus asub seisukohale, et DNA analüüsi tulemused võimaldavad väita, et RÕ on eostanud OB. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et OB põlvneb RÕ. PKS § 97 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja PKS § 96 järgi on tema täisealine vanem kohustatud talle ülalpidamist andma. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevast vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatisraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 järgi oli töötasu alammääraks 278 eurot 2 senti. Alates 01.01.2012.a.on töötasu alammääraks 290 eurot. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kui elitist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Eeldatakse, et lapse põhjendatud vajadus on töötasu alammäär ning vanemad katavad lapse kulud võrdses suuruses. Kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest (Riigikohtu lahend 3-2-1-57-03). TsMs § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik