Obsah (4)

§ 449§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-42171 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2013 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Swedbank AS hagi G. K.`i vastu 39 169 euro nõudes

§ 449lg-le 3.

IV KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Praeguses vaidluses taotles kostja hagi aegumise kohaldamist ning nii hageja, kui ka kostja taotlesid vaheotsuse tegemist, et lahendada esitatud nõuete aegumise küsimus. Käesolev otsus käsitleb

§ 449järgi ainult hagi aegumist. 3 Ts

ÜS § 145 lg 2 kohaselt võib seadusest tulenevat üldist tehingutele kohaldatavat kolme aastast aegumistähtaega pikendada poolte kokkuleppel. Arvelduskrediidilepingu nr 08-011278-KT punkti 12.

1. kohaselt on arvelduskrediidi saaja ja pank kokku leppinud lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja pikendamises 5 aastani. Hageja on seisukohal, et arvelduskrediidilepingus kokku lepitud aegumistähtaja pikendamine 5 aastani kehtib ka käenduslepingu suhtes, mis on kostja vastu nõude esitamise aluseks. Kostja on seisukohal, et käenduslepingus vastavasisuline kokkulepe puudub ja arvelduskrediidilepingus kokku lepitud aegumistähtaja pikendamine käenduslepingule ei laiene. Kostja ei ole arvelduskrediidilepingu pooleks. Seega tuleb esmalt lahendada küsimus, kas arvelduskrediidilepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja pikendamine 5 aastani, kehtib ka käenduslepingust tulenevate nõuete suhtes, kuna sellest sõltub, kas hagis esitatud nõuded on aegunud, või mitte. Kohus leiab, et kostja käendajana peab vastutama arvelduskrediidilepingust tuleneva tasumata võla eest, kuid käenduslepingu sõlmimisel oli käendajale siduv seadusest tulenev 3 aastane aegumistähtaeg ja põhivõlgniku aegumistähtaja pikendamine ei pikenda käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega, kui käenduslepingu pooled selles omakorda kokku ei lepi. Arvelduskrediidilepingu nr 08-011278-KT punkt 12.2., kohaselt on arvelduskrediidi saaja ja pank kokku leppinud lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja pikendamises 5 aastani. Ei arvelduskrediidilepingust, ega käenduslepingust ei nähtu, et käendajale oli siduv arvelduskrediidilepingus põhivõlgniku ja panga vahel kokku lepitud pikendatud aegumistähtaeg. Hageja on küll väitnud, et käenduslepingu punktis 3 on kostja kinnitanud, et on tutvunud arvelduskrediidilepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud, kuid kohus ei nõustu seisukohaga, et sellest tulenevalt kehtib põhivõlgniku ja panga vahel arvelduskrediidilepingus kokku lepitud aegumistähtaja pikendamine ka käendaja suhtes. Tegemist on kahe erineva lepinguga ja põhilepingu sisuks on eelkõige lepinguga võetud kohustused ja käendaja vastutus nende kohustuste täitmise ees kõrvuti põhivõlgnikuga. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Hageja on viidanud sellele, et käenduslepingu punkt 10 järgi lähtutakse käenduslepinguga reguleerimata küsimustes panga üldtingimustest, kuid aegumistähtaja pikendamine on kokku lepitud arvelduskrediidilepingus, mitte üldtingimustes, mida hageja mh. kohtule esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et käenduslepingus on kokku leppimata aegumistähtaja pikendamine ning käenduslepingust tulenevatele nõuetele kohaldub üldine seadusest tulenev aegumistähtaeg. Tegemist ei ole ka korduvate kohustustega (TsÜS § 154), sest lepingu tähtaja möödumisel muutuvad sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad nõuded. Käenduslepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega, mis on kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st. alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Tehingulise nõude aegumise algusaja arvutamise juures on oluline nõude tekkimine, mis tähendab VÕS § 82 lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna arvelduskrediidi kasutusaja lõpptähtpäev oli 24.01.2009, siis muutusid kõik arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks 25.01.2009 kell 4 00.00 ja aegusid 25.01.2012 kell 24.
2. Hageja esitas hagi kostja (käendaja) vastu 18.10.2012, st. rohkem kui kaheksa kuud peale aegumistähtaja lõppu. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada kümneaastast nõude aegumist ettenägevat TsÜS § 146 lg-t
3. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis viitaks aegumise peatumisele. Õige on kostja seisukoht, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aeguvad TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenevad nõuded, kuigi need ei oleks eraldi veel aegunud. Seega puudub vajadus hageja kõrvalnõuete aegumist eraldi käsitleda. Eelneva põhjal leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on tervikuna aegunud ja hagi tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata

§ 449

lg 2 kohaselt on vaheotsus edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.

§ 449lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. (

§ 173

lg 1 ja 4).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (

§ 174lg 1).

Kohtunik Evi Kool /allkirjastatud digitaalselt/ 5