sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Hageja esindaja I.Nook palub lõpetada menetluse mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas, kuna loobub nõudest. Kohus lõpetab selles osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus kostjalt 20.- euro väljamõistmiseks sõidukulude eest ei ole põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja esindaja sõidukulud summas 6,40 eurot. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 2 sätestab, et menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus-, ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud ning § 162 lg 3 sätestab, et poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Hageja on esitanud kuludokumendid taksosõidu kohta summas 4,28 eurot; bussipileti Tallinn-Rapla summas 3,20 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja sõidukulud kuuluvad hüvitamisele osaliselt, s.o hüvitamisele kuuluvad vajalikud kulud. Taksoarve hüvitamisele ei kuulu, bussijaama on võimalik sõita ka tasuta ühistranspordiga. Asjas ei oma tähtsust, et hageja esindaja kasutas bussijaama sõiduks taksot tervisliku seisundi tõttu. Kostja ei ole vastutav hageja esindaja tervisliku seisundi eest. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku hageja esindaja sõidukulud summas 3,20x2= 6,40 eurot. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.