← Eesti

3-13-381/43

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-381 Haldusasi MTÜ Abiinkubaator kaebus Eesti Töötukassa juhatuse 18.jaanuari
  3. a otsuse nr 14 tühistamiseks osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi MTÜ Abiinkubaator pakkumus hanke osades nr 4 ja nr 15 ning alternatiivnõue tunnistada Eesti Töötukassa
  4. jaanuari
  5. a otsus nr 14 eelmärgitud osas õigusvastaseks Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Abiinkubaator; Vastustaja – Eesti Töötukassa; Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
  6. Jätta kaebus rahuldamata.
  7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
  8. aprillil
  9. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Eesti Töötukassa avalikustas
  11. oktoobril
  12. a riigihangete registris hanketeate riigihankes „Tööharjutus Tallinna linn ja Harju maakond“ (viitenumber 137575). Riigihange oli piirkondlikul alusel jaotatud 24 osaks.
  13. Eesti Töötukassa juhatuse
  14. jaanuari
  15. a otsusega nr 14 „Tööharjutuse teenuse (Harjumaale vene keeles) tellimise riigihankes pakkujate kvalifitseerimine, pakkujate kvalifitseerimata jätmine, pakkumuse vastavaks tunnistamine, pakkumuste tagasi lükkamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine“ kvalifitseeriti MTÜ Pro Civitas (osades nr 1, 2, 3, 5, 6, 7, 9, 11, 17, 18, 19, 22, 23 ja 24), MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus (osades nr 1, 5, 7, 12, 13, 17, 23 ja 24) ja MTÜ Abiinkubaator (osades nr 1, 2, 4, 5, 6, 7, 11, 13, 15, 17, 18 ja 19) (p 1.1), jäeti kvalifitseerimata MTÜ Abiinkubaator (osades 3, 9, 10, 12, 14, 16 ja 20) ja MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus (osades 6 ja 22) (p 1.2.2.), tunnistati vastavaks MTÜ Pro Civitas (osades nr 1, 2, 3, 5, 6, 7, 9, 11, 17, 18, 19, 22, 23 ja 24), MTÜ Tugi- ja Koolituskeskuse Usaldus (osades nr 1, 5, 7, 12, 13, 17, 23 ja 24) pakkumused (p 1.3), tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi MTÜ Abiinkubaator (osades nr 1, 2, 1

(4)4, 5, 6, 7, 11, 13, 15, 17, 18 ja 19) pakkumus (p 1.4) ning tunnistati edukaks MTÜ Pro Civitas (osades 2, 3, 6, 9, 11, 18, 19, 22) ja MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus (osades nr 1, 5, 7, 12, 13, 17, 23 ja 24) pakkumused (p 1.5).
  1. MTÜ Abiinkubaator esitas
  2. veebruaril
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa juhatuse
  4. jaanuari
  5. a otsuse nr 14 tühistamiseks osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi MTÜ Abiinkubaator pakkumus hanke osades nr 1, 2, 4, 5, 6, 7, 11, 13, 15, 17, 18, 19 ning tunnistati osades nr 1, 5, 7, 13, 17 edukaks MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus ja osades nr 2, 6, 11, 18, 19 edukaks MTÜ Pro Civitas pakkumus.
  7. märtsi
  8. a määrusega võttis kohus vastu MTÜ Abiinkubaator loobumise nõudest tühistada Eesti Töötukassa juhatuse
  9. jaanuari
  10. a otsus nr 14 osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi MTÜ Abiinkubaator pakkumus hanke osades nr 1, 2, 5, 6, 7, 11, 13, 17, 18, 19 ning tunnistati osades nr 1, 5, 7, 13, 17 edukateks MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus pakkumus ja osades nr 2, 6, 11, 18, 19 MTÜ Pro Civitas pakkumus.
  11. märtsi
  12. a määrusega võttis kohus menetlusse lisaks kaebaja alternatiivnõude, misjärel jäid kaebajal menetlusse nõuded tühistada Eesti Töötukassa juhatuse
  13. jaanuari
  14. a otsus nr 14 osas, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi MTÜ Abiinkubaator pakkumus hanke osades nr 4 ja nr 15 ning alternatiivnõudena tunnistada Eesti Töötukassa
  15. jaanuari
  16. a otsus nr 14 eelmärgitud osas õigusvastaseks.
  17. MTÜ Abiinkubaator leiab, et hankija otsus on vaidlustatud osas õigusvastane järgmistel põhjustel:
  18. Hankija on otsuses õigesti märkinud, et kaebuse esitaja pakkumuses ühe tegevusena esitatud heakorratööde osas ei ole lahtris „Oodatav tulemus. Kuidas nimetatud tegevus aitab kaasa tööharjutuse eesmärkide saavutamisele" vastavat infot esitatud. Samuti on hankija viidanud sellele, et pakkumuses on ühe praktilise tegevusena esitatud puidutööd, kuid ei ole esitatud puidutöötlemise tegevuses kasutatavaid vahendeid.
  19. Oluline on, et kaebaja on pakkumuses välja toonud kokku kuus praktilise töö võimalust: puhastusteenindus, puidutöötlemine, vitraaži tegemine, floristika õpetus ja nahast käsitööesemete valmistamine ning täpsustavas selgituses on lisaks märgitud heakorratööd. Hankija poolt märgitud puudused esinevad vaid kahes neist praktilistest töödest – puidutööd ja heakorratööd. Seega on vastavalt nõuetele esitatud info ja kirjeldus nelja ülejäänud praktilise tegevuse osas.
  20. Hankedokumentide (edaspidi HD) lisa 1 (hankelepingu eseme tehniline kirjeldus) p 2.4.
  21. kohaselt peab pakkuja igale tööharjutusel osalejale pakkuma valikuks vähemalt kolme erinevat praktilist tegevust. Kaebaja pakkumuse kohaselt on võimalus praktiline tegevus valida nelja korrektse ja nõuetekohase praktilise tegevuse hulgast. Seega, isegi kui lugeda puidutööde ja heakorratööde kohta esitatud info ja kirjeldus niivõrd puudulikuks, et selle osas ei saaks pakkujat vastavaks tunnistada, siis ülejäänud nelja tegevuse osas oleks hankija pidanud kaebaja pakkumuse tunnistama vastavaks.
  22. Vaidlustatava otsuse puhul on tegemist diskretsiooniotsusega. Kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on saavutada õiglase otsuse tegemine. Vastustaja on jätnud vaidlustatavas kaalutlusõiguse kasutamata. Vastustaja oleks pidanud kaaluma, kas puudusteta esitatud nelja praktilise tegevuse osas oleks saanud lugeda kaebaja vastavaks. Vastustaja ei ole otsuses põhjendanud, miks ei tunnistatud nõuetele vastava nelja praktilise töö osas kaebaja pakkumust vastavaks. Eelkirjeldatud diskretsioonivea ning olulises osas põhjendamata jätmise tõttu on otsus vaidlustatud osas ebaõiglane ja õigusvastane.
  23. Vastustaja on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, tunnistades kaebaja pakkumuse tervenisti mittevastavaks. Sama tõhus, kuid vähem kaebaja õigusi riivav oleks olnud, kui vastustaja oleks lähtudes HMS § 53 kehtestanud haldusaktile kõrvaltingimuse (näiteks lisakohustuse, lisa- 2
(4)tingimuse näol). Tulenevalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  1. Vastustaja oleks pidanud kaebaja pakkumust hindama sisuliselt. Pakkumus vastas sisuliselt kõikidele kriteeriumidele ja HD lisa 1 p-des 2.4.2, 5.1.4 ja 4.6 esitatud tingimustele.
  2. Vastustaja Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. HD p 6.1 kohaselt tunnistatakse pakkumus vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide HD-s esitatud tingimustega ning p 6.2 kohaselt lükatakse pakkumus tagasi, kui see ei vasta HD-s esitatud tingimustele. Kaebaja pakkumus ei vastanud HD lisa 1 p-des 5.1.4 ja 4.6 esitatud tingimustele. Töötukassa palus kaebajal
  4. detsembri
  5. a e-kirjaga täpsustada tööharjutusel kasutatavate vahendite kirjeldust, kuid kaebaja kirjeldust ei esitanud.
  6. Kaebaja pakkumust ei saanud tunnistada vastavaks ülejäänud praktiliste tegevuste osas, kuna pakkumuse vastavust hinnatakse terviklikult. Vastustaja ei saa omal algatusel muuta pakkumust või otsustada pakkumuse vastavuse üle osaliselt, kuna sellist võimalust ei olnud HD-s ette nähtud. Vastustajale ei ole teada, kuidas ja mis kaalutlustel on pakkuja valinud pakkumuses kirjeldatud tegevused, kuidas ühe või teise tegevuse ärajäämine mõjutab pakkumuse maksumust ja teenuse osutamist jne. Töötukassa hindab pakkumusi läbi vaadates, kas see vastab hankedokumentides esitatud nõuetele ning tunnistab pakkumuse vastavaks või lükkab selle tagasi. Kui pakkumus tunnistatakse vastavaks, siis on see vastavaks tunnistatud täies ulatuses. Üksnes ühele pakkujale pakkumuse muutmise võimaldamine pakkumuste vastavuse hindamise staadiumis oleks vastuolus RHS § 3 p-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna teised pakkujad on pakkumuste esitamisel lähtunud HD p-st 3.15, mille kohaselt on pakkumuse muutmine võimalik üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.
  7. Kaebaja leiab ekslikult, et töötukassa oleks pidanud kaaluma, kas puudusteta tegevuste osas oleks saanud lugeda pakkumust vastavaks. HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihanke teostamine haldusmenetlus HMS tähenduses, mistõttu on asjakohatud kaebuse esitaja viited HMS-le. Riigihanke menetlustes tehtavad otsused ei ole kaalutlusotsused. Hankija hindab pakkujate kvalifitseerimisel, kas pakkuja vastab kvalifitseerimistingimustele ja kvalifitseerib pakkuja või jätab kvalifitseerimata. Hankija ei saa kvalifitseerida pakkujat, kes ei vasta vähemalt ühele kvalifitseerimise tingimusele. Samuti kontrollib hankija pakkumuste vastavuse hindamisel, kas pakkumus vastab või ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele. Kui pakkumus ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele, peab hankija jätma pakkumuse vastavaks tunnistamata ning lükkama selle tagasi. Hankijal on võimalus pakkumus tunnistada üksnes siis vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest – näiteks ei ole järgitud pakkumuse esitamise struktuuri, info ei ole esitatud nõutud kujul, kuid kogu vajalik info on siiski esitatud, või muud pakkumuse sisu mittemõjutavad asjaolud.
  8. Otsuses on kaebaja pakkumuse tagasilükkamist põhjendatud ning need põhjendused on kaebajale edastatud
  9. jaanuaril
  10. a.
  11. Kaebaja viited proportsionaalsuse põhimõttele on asjakohatud, kuna pakkumuste vastavuse hindamisel on hankija kohustatud lähtuma HD-st ja esitatud pakkumusest ja peab HD-le vastava pakkumuse tunnistama vastavaks ning HD-le mittevastava pakkumuse tagasi lükkama. KOHTU PÕHJENDUSED
  12. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 3
(4)
  1. Kohus nõustub poolte poolt vaidlustamata asjaoluga, et kaebaja pakkumus ei vastanud HD lisa 1 p-des 4.6 ja 5.1.4 esitatud tingimustele. Esiteks on pakkumuse lk 6 on punkti e all nimetatud ühe praktilise tegevusena heakorratööd, kuid need on jäetud kajastamata pakkumuse lk 9-10 olevas tabelis, kus iga praktilise töö osas pidi olema näidatud oodatud tulemus. Teiseks puudub ühe praktilise tööna esile toodud puidutöötlemise puhul kasutatavate vahendite kirjeldus, seda nii pakkumuses kui
  2. detsembril
  3. a hankijale esitatud täpsustavates selgitustes. Kohus ei saa võtta seisukohta, kas pakkumuse täiendamine tööharjutusel kasutatavate vahendite kirjeldusega oli pärast pakkumuste avamist võimalik (HD p 3.15), kuna hankija ise nõudis selgitusi ega pole pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel sellele tuginenud. Kaebuse lahendamiseks on piisav, et HD lisa 1 p 4.6 nõue esitada „tööharjutuse ruumide sisustuse, seadmete ning vahendite kirjeldus“ oli vähemalt puidutöötlemise vahendite osas antud juhul täitmata.
  4. RHS § 47 lg 2 sätestab: „Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.“ Selle sätte ning HD p 6.2 alusel pidi hankija kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistama, kuna see sisaldas sisulisi, mitte ebaolulisi vormilisi kõrvalekaldeid HD-s esitatud nõuetest. Hankijal ei ole RHS-i kohaselt kaalutlusõigust, kas HD nõuetele sisuliselt mittevastav pakkumus tunnistada vastavaks või mitte.
  5. Õige on Eesti Töötukassa seisukoht, et pakkumuse vastavaks tunnistamine on võimalik vaid terviklikult. RHS § 47 lg 8 sätestab, et kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, kontrollib ta igale osale esitatud pakkumuste vastavust hanketeates, hankedokumentides esitatud tingimustele eraldi. Hanke ühe osa enda siseselt ei ole aga võimalik hanget veelkord osadeks jagada. Sisuliselt tähendaks see hankija poolt pakkumuse muutmist, mida seadus ei võimalda teha. Praegusel juhul on pakkuja soovinud praktilise töödena pakkuda ka heakorra- ja puidutöötlemistöid, kuid jätnud nende osas pakkumuse poolikuks. Nõustuda tuleb seisukohaga, et ei ole teada, kuidas ja mis kaalutlustel on pakkuja valinud pakkumuses kirjeldatud tegevused, kuidas ühe või teise tegevuse ärajäämine mõjutab pakkumuse maksumust ja teenuse osutamist jne. Kaebaja pakutud lahendus läheks vastuollu riigihangete formaliseerituse printsiibiga ja RHS § 3 p-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.
  6. HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihanke teostamine haldusmenetlus HMS tähenduses, mistõttu on asjakohatud kaebaja viited HMS-ile.
  7. Eeltoodud põhjendusi arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.