KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-52625 Tsiviilasi JU hagi AB vastu isaduse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JU(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia, asukoht Lennuki 22, Tallinn 10145; e-post menetlus@concordia.
- ee)Kostja AB(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja OB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Simson (epost andres.simson@svlaw.
- ee)Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Tuvastada, et AB (isikukood XXX) põlvneb JU`ist (isikukood XXX). 3. Jätta menetluskulud hageja JU kanda. 4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada JU arveldusarvele nr XXX ekspertiisitasu 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot. Nimetatud summa on tasutud JU poolt kahes osas. 10.12.2012 tasus JU 57 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2800049777, selgitusega „JU ekspertiisitasu“ ning nimetatud summa on siirdatud 07.03.2013 Harju Maakohtu tagatiste viitenumbrile nr 3100057358. JU tasus täiendavalt ekspertiisitasu summas 114 eurot 24.01.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-12-52625“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada AB põlvnemine JU . Samuti palub hageja teha AB sünniakti isa kohta kandeparandus ning märkida JU AB sünniakti isana. Hageja ja OB kooselust ning suhtest sündis üks laps AB. Laps sündis peale poolte kooselu lõppemist. OB rasedusest hagejat ei teavitanud, sellest sai hageja teada oma õe kaudu. Kuigi hageja viibis lapse sünni juures ning toetas lapse ema sünnitusel, registreeris OB lapse sünni üksinda ega kandnud hagejat lapse sünniakti isana. Hageja on kostja sünnist peale temaga tegelenud ja teda hoidnud ning kostja tunneb hagejat kui oma isa. Kostja seaduslik esindaja on võimaldanud hagejal lapsega tegeleda ning teda aegajalt hoida ja temaga mängida ning hageja on lapsesse väga kiindunud. Hiljuti teatas kostja seaduslik esindaja, et nad plaanivad lapsega Eestist ära kolida Venemaale. Selleks, et vältida olukorda, kus laps kolib Eestist ära Venemaale ja kaotab isaga igasuguse kontakti ning läheduse ning selleks, et nõuda suhtluskorra kehtestamist oma lapsega, pöördub hageja JU kohtu poole isaduse tuvastamiseks ja lapse sünniakti kande parandamiseks. Kostja seisukoht Hageja ja OB suhtest sündis tõepoolest üks laps – AB. Laps sündis peale poolte kooselu lõppemist. Lapse sünd oli hagejale väga hästi teada, sünniakti kandis OB lapse põhjusel, et hageja ei kontakteerunud temaga ja viibis mõnda aega peale lapse sündi välisreisil. OB puudub igasugune plaan lapsega Eestist Venemaale kolida. Vastavad tõendid puuduvad. OB puuduvad vastuväited selle kohta, et hageja on AB isa. Oluline on märkida, et kogu aja jooksul peale lapse sündi hageja ei ole huvi tundnud, ei ole osalenud, ei ole pidanud vajalikuks kasvatada ega suhelda. Ta ei ole toetanud last materiaalselt, ei ole osalenud tema kasvatamises ega selle vastu huvi tundnud. Seetõttu leiab kostja, et hageja peab kandma tsiviilasja menetluskulud ise. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja JU on esitanud hagi tuvastamaks, et JU on AB isa. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise otsustab kohus mh mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Kostja tunnistab kohtule 11.02.2013 esitatud kirjalikus vastuses, et hageja ja OB suhtest sündis tõepoolest laps AB ning OB puuduvad vastuväited selle kohta, et hageja on AB isa. Seega nähtub kostja vastusest hagile, et ta võtab hagi õigeks. Kohus on seisukohal, et kuigi kohus ei ole tulenevalt TsMS § 440 lg 4 sätestatust põlvnemisasjas kostja hagi õigeksvõtuga seotud, kuulub hagi rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda asjaolus, et AB põlvneb JU . Rahvastikuregistri andmete kohaselt puuduvad AB sünnidokumendil andmed isa kohta. Kohus leiab, et hageja nõue teha AB sünniakti isa kohta kandeparandus ja märkida JU kostja sünniakti isana, tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõue ei kuulu kohtu pädevusse. Sünnikandes teeb parandused perekonnaseisuasutus käesoleva kohtuotsuse alusel. 2 Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg 1 kohaselt perekonna-seisuandmeid muudab andmete muutmise avalduse saanud perekonnaseisuasutus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse otsuse või muu muudatust tõendava dokumendi alusel. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda, kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta millest nähtuks, et kostja seaduslik esindaja oleks keeldunud isaduse tuvastamisest kohtuväliselt. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3