Obsah (5)

§ 96§ 99§ 101§ 102§ 108

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-52060 Otsuse kuupäev 07.märts 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi KP ja KP hagi VP vastu elatise nõudes

§ 96

ja § 97 p 1,2 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning lapsele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lähtuvalt

§ 101

lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga

§ 102

lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt

§ 102

lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on osaliselt töövõimetu, tema töövõime kaotuse protsent on 80 %. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension, mis oli 2012 aastal 230,09 eurot ning käesolevast aastast 204,53 eurot. Kostja nimel on registreeritud kaks sõidukit, muu vara kostjal puudub. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud elatise välja mõistmine alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Arvestades kostja sissetulekut, millest tuleb kostjal ka ennast elatada, siis loeb kohus põhjendatuks välja mõista elatis kuni kohtuotsuse tegemiseni 20 eurot kuus kummagi lapse kohta ning alates kohtuotsuse tegemisest 30 eurot KP kasuks. KP sai XXX täisealiseks ning kuna ta on jätnud õpingud pooleli, siis puudub kostjal kohustus anda edaspidi elatist hagejale II. 2

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud 10.12.

1. Vaidlus puudub selles, et kostja on jätnud laste ülalpidamiskohustuse täitmata pikema aja vältel, mistõttu on põhjendatud hagejatel saada ülalpidamist alates 10.12.
2. Hageja I oli põhjendatud saama elatist ajavahemikus 10.12.2011 kuni 06.03.2013 291,61 eurot (20 eurot kuus). Hageja II oli põhjendatud saama elatist ajavahemikus 10.12.2011 kuni 02.03.2013 289,03 eurot (20 eurot kuus). Seega kuulub kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana välja mõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis KP kasuks 291,61 eurot ja KP kasuks 289,03 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 3