KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviiasja number 18. märts 2013. a. Kuressaare kohtumaja Hagi Kaupm

) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostjale antud laenu 290,49 eurot (järelmaksusumma), millest tagastamata krediidisumma on 290,49 eurot.

§ 396

lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr 1107377/10ta maksegraafikus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada järelmaksu summa ja tasuda järelmaksu intress vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Kostjale väljastati vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 2.1. püsimakses sisalduva tasumata järelmaksu summa ulatuses krediidisumma. Kostja kohustus krediidisumma tagastama viivitamatult (vt lepingu üldtingimuste p 2.2.), kuid ei ole seda teinud.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt

§ 101

lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 416

lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 6.3. kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja

§ 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale lepingu üldtingimuste p 2.

1. alusel väljastatud ja tagastamata krediidisumma, intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud tagastamata krediidisumma katteks ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 290,49 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.
2. ja 6.
3. ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Intress Järelmaksulepingu nr 1107377/10ta alusel on võlgnikust kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksuintressi 17,9048% krediidisummast ühe aasta kohta. Järelmaksu intressimäär 17,9048% rakendunuks siis, kui kostja oleks tagastanud saadud järelmaksu summa graafikujärgsete kuumaksetega. Kuna kostja ei tasunud hagejalt saadud järelmaksu summat vastavalt lepingu maksegraafikule, siis tähtajaks tasumata järelmaksu summa ulatuses väljastati kostjale krediidisumma ja sellele rakendati vastavalt lepingule krediidiintressi määraga 27% kasutatud krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemiseni oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress 3,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress summas 20,72 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, tuleb üldtingimuste p-de 2.
4. ja 6.
5. ning seaduse alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas 3,78 eurot ning tasumata järelmaksuintress summas 20,72 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 7.
6. sätestab, et krediidisaaja on kohustatud krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopiad lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimati nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.
7. a. otsuse p-s 23 tsiviilasjas nr 2-05-
8. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 63,90 eurot kostjale 13.10.2011; 16.11.2011 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 29.12.2011.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 19.01.2012.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja üldtingimuste p 10.
9. ja 7.5., ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 63,90 eurot. Viivis

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p 7.

1. kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressi määraga võrdses määras. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevast aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja arvutab viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni 19.01.2012 – 08.10.2012 (263kalendripäeva) seisuga on muutunud sissenõutavaks viivisemääraga 27% tagastamata krediidisummalt 290,49 eurolt aastas viivis summas 56,51 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 08.10.2012.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 56,51 eurot. Lisaks tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel alates 09.10.2012.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud. Hagihind ja riigilõiv. TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 133 lg 1 alusel arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, kui hagiavalduses nõutakse viivist TsMS § 367 alusel, liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (TsMS § 133 lg 2). Antud hagiavalduse puhul on hagihinnaks 513,83 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt Riigilõivuseaduse lisale 1, mille järgi on hagihinna puhul kuni 750,00 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 125,00 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 125,00 eurot. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on avaldusele lisatud. Hageja palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 125,00 eurot. Õigusabikulud. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95,00 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses (arve ja tasumist kinnitav maksekorraldus hagiavaldusele lisatud). Hageja palub välja mõista kostjalt tasutud õigusabikulu summas 95,00 eurot. Kokkuvõtlikult on hageja nõuded järgmised: 1.
2. mõista kostjalt hageja kasuks välja 435,40 eurot, millest 290,49 eurot on tagastamata krediidisumma, 20,72 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, 3,78eurot tasumata krediidiintress, 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 56,51 eurot sissenõutavaks muutunud viivis; 1.
3. mõista kostjalt alates 09.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27% tagastamata krediidisummalt aastas; 1.
4. mõista kostjalt välja hageja menetluskulud; 1.
5. jätta kostja menetluskulud kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT L K olles hagiavalduse koos lisadega kättesaanud sisulisi vastuväiteid hagile ei ole esitanud (tl.31, 33-36,39). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus olles tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates

§-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg 1; 396 lg 1; 402; 415; 416.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt

§-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 415

lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt

§ 397lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt Ts

MS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades TsMS §-des 173, 174, 174 1 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 95 eurot; kokku seega 220 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik