← Eesti

3-13-553/30

Obsah (5)§ 252§ 38§ 44§ 249§ 250

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-553 Haldusasi OÜ Tabal

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas
  2. veebruaril 2013 ehitusloa nr 61442 Kadaka tee 183b (ehitusloas ja kirjalikus nõusolekus aadressiks ebaõigesti märgitud „Kadaka tee 138b“) kinnistule ajutise tehnoülevaatuspunkti ehitamiseks ehitise kasutusajaga kuni 5 aastat ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 sademeveetorustiku ümbertõstmiseks.
  3. OÜ Tabal esitas 11.03.2013 kaebuse ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 tühistamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. Kadaka tee 183b ehitis on püstitatud kaebajale kuuluvale sademeveetrassile ja kirjalik nõusolek on antud kaebajale kuuluva sademeveetorustiku ümbertõstmiseks ilma kaebaja nõusolekuta. Kaebajale kuuluvad kinnistud aadressil Tallinn Kadaka tee 185 ja 185c, mis külgnevad OÜ-le Hansamarks kuuluva kinnistuga aadressil Tallinn Kadaka tee 183b. Kaebajale kuulub sademeveetrass, mis saab alguse Kadaka tee 185 kinnistult ja läbib Kadaka tee 183b kinnistut, liitudes Kadaka tee teemaa-alal AS Tallinna Vesi trassiga.
  4. a suvel ehitas OÜ 3-13-553 Hansamarks ehitusloata Kadaka tee 183b kinnistule hoone (ajutine tehnoülevaatuspunkt), mis asub kaebajale kuuluva sademeveetrassi peal, sulgedes ka ligipääsu sademeveetrassi puhastuskaevule nr
  5. Kaebaja on alates
  6. a sügisest pidevalt juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et kuna hoone ja seda ümbritsev asfaltplats on valmis, siis ei vasta ehitusprojekt tegelikule olukorrale ja projekti menetlemisel sellisel kujul puudub alus. Seega ei ole menetlus ehitusloa andmisel olnud piisavalt põhjalik. EhS § 12 lg-test 1 ja 2 ja § 22 lg-st 1 nähtub, et ehitusluba peab ehitada soovivale isikule olema väljastatud enne ehitamise alustamist, kuna vaid siis on võimalik ehitada vastavalt ehitusloale ja selle aluseks olevale ehitusprojektile. Kadaka tee 183b kinnistule püstitatud hoone on ehitatud ilma ehitusloata, mis tähendab, et tegemist on ebaseaduslikult ehitatud ehitisega. EhS § 18 lg-test 1 ja 3 ning § 20 lg-st 1 nähtub, et ehitusloa väljastamise ja ehitamise aluseks on ehitusprojekt, mille lähteandmed saadakse muuhulgas ka ehitusgeodeetiliste tööde tulemusest. Seega, kui ehitusgeodeetilisi töid ei ole teostatud või nende andmed ei vasta tegelikkusele (on vananenud), siis ei vasta tegelikkusele ka ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba. Taolise olukorraga ongi praegusel juhul tegemist. Kuna hoone oli valmis juba enne ehitusloa väljastamist ja kaebajale teadaolevalt võetakse alates
  7. märtsist 2013 kasutusele (ilma kasutusloata), siis ei saa Kadaka tee 183b kinnistu omanik ehitusloa tingimusi täita. Nimelt on ehitusloal märgitud, et ehitise omanik on kohustatud esitama vastustaja ehituskontrolli osakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist vormikohase teatise ehitamise alustamise kohta. Projekteerimise lähteülesanne ja ehitusloa aluseks olev projekt on koostatud aadressile Kadaka tee 138b, aga reaalselt kuulub taotluse esitajale OÜ-le Hansamarks kinnistu aadressiga Tallinn, Kadaka tee 183b. Seega püütakse ehitusloaga tagantjärele seadustada teisel aadressil paiknevat hoonet. Segadus aadressidega on raskendanud ka menetluse käigu jälgimist nii ehitisregistris kui vastustaja planeeringute registris. Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Projekti aluseks olev topo-geodeetiline plaan ei vasta
  8. a suvel toimunud omavolilise ehitustegevuse tagajärjel enam reaalsele olukorrale. Projektis on ette nähtud kaebajale kuuluva sademeveekanalisatsiooni ümberehitus ilma, et selliseks tegevuseks oleks omanikult luba taotletud. Projektis, millega kaebaja esindaja
  9. detsembril 2012 tutvumas käis, puudus olemasoleva, ümberprojekteeritava ja ka juurde projekteeritava sademevee kanalisatsiooni tehniline lahendus (määruse nr 67 § 10 lg 7). Sellise projektiosa koostamiseks ei ole isegi alust, kuivõrd ei kaebajalt ega kaebajale teadaolevalt ka AS-lt Tallinna Vesi, kes on reaalsed antud piirkonna sademevee trasside valdajad, ei ole küsitud tehnilisi tingimusi sademevee trassidega liitumiseks ega ka ümberprojekteerimiseks. Projekti plaanilisele lahendusele on eelnevate paranduste tulemusena märgitud kolm sadeveekaevu, kuid isegi seal pole näidatud, kuhu need ühendatakse. Projekti seletuskirjas ja vastustaja
  10. märtsi
  11. a kirjas välja toodud lahendus, et katuselt kogunev sadevesi immutatakse haljasalale, ei ole tihendatud alusega ja üleni asfalteeritud platsi puhul tehniliselt võimalik. Projekti koosseisus on kolm erinevat haljastuse lahendust ja on arusaamatu, milline neist on lõplik, samuti ei vasta lihtsalt 10% murupinna näitamine projektis Tallinna linna ehitusnormidele, mille kohaselt nõutakse kõrghaljastuse rajamist 10% ulatuses. Juba
  12. a aastal kaeti kogu Kadaka tee 183b kinnistu hoonet ümbritsev ala asfaldiga ja haljasalad puuduvad üldse, rääkimata kõrghaljastusest. Kaebajale tutvustatud projekti koosseisust puudusid vundamentide plaanid ja lõiked. Vundamentide kaevesügavused võivad ohustada kaebajale kuuluvat sademeveetrassi ja nende kõrguslik ja geodeetiline sidumine on ette nähtud määruses nr
  13. Kaebajat kui puudutatud isikut on informeeritud valikuliselt ja infot jagatakse nii vähe kui võimalik.
  14. veebruaril 2013 väljastatud ehitusloast teatati kaebajale alles
  15. märtsil
  16. Mis puudutab kirjalikku nõusolekut nr 61443, siis kaebajale kuuluva sademeveetrassi ümbertõstmine puudutab otseselt kaebaja huve. Kuna kirjalik nõusolek ei anna õigust nõusolekule 2

(8)3-13-553 märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, sademeveetorustik kuulub kaebajale, kaebaja aga ei saa anda nõusolekut, kui puudub tegelikkusele vastav projekt ja tehnilised tingimused, mis oleksid ka reaalselt täidetavad, siis ei ole sellise kirjaliku nõusoleku alusel Kadaka tee 183b kinnistu omanikul võimalik ehitada. (Samas märgib kaebaja teisal, et ehitusluba rikub kaebaja õigusi sellega, et ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku alusel on Kadaka tee 183b kinnistu omanikul õigus ümber tõsta kaebajale kuuluv sademeveetrass ilma kaebaja sellekohase nõusolekuta). Ehitusloa nr 61442 aluseks olevast projektist puuduvat osa (sademeveetorustikku), mille ehitamiseks ilmselt on antud kirjalik nõusolek nr 61443, ei saa käsitleda eraldiseisva väikeehitisena ei tehnilise ega juriidilise sisu poolest ning nende projekteerimist ja rajamist ei saa käsitleda eraldi. Ehitise puhul, mis ei ole püstitatud vastavalt ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ei saa kindel olla, et see on ohutu ümbritsevale keskkonnale, naaberkinnistute omanikele, sh kaebaja, ja autoülevaatuspunkti külastajatele. Kaebuses sisaldus taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Kadaka tee 183b ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku kehtivus ja keelata nende alusel edasiste toimingute teostamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et kui ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku alusel teeb Kadaka tee 183b kinnistu omanik mingeid toiminguid kaebuse esitajale kuuluva sademevee torustiku ümbertõstmiseks ehitusloa aluseks oleva tegelikkusele mittevastavat ehitusprojekti aluseks võttes, siis ei pruugi kohtuotsuse jõustumisel käesolevas haldusasjas enam olla võimalik endise olukorra taastamine või on see seotud suurte kuludega. Kui aga Kadaka tee 183b kinnistu omanik tõstab sademevee torustiku ümber selliselt, nagu seda saaks tegelikule olukorrale vastavalt teha, siis ei saa ta arvestada ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti (see ei vasta tegelikkusele), mis omakorda tähendab, et Kadaka tee 183b kinnistu omanik rikub ehitusloa tingimusi. Kui kohus ei peata kaevatava haldusakti täitmist, siis ei pruugi käesolevas haldusasjas kohtuotsuse tegemise ajaks olla täidetud HMS §-des 64-70 sätestatud haldusakti tühistamise tingimused kolmandate isikute huvide arvestamise tõttu. Kolmandatel isikutel võib olla tekkinud õiguspärane ootus, et haldusakt jääb kehtima, ning nad on teinud sellega seoses märkimisväärseid kulutusi. 3. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku tühistamiseks võib kaebuse esitada ainult isik, kelle õigusi on nende haldusaktidega rikutud. Kaebaja eksitab kohut väitega, nagu kuuluks läbi Kadaka tee 183b katastriüksuse kulgev sadeveekanalisatsioon temale. Ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku menetluses on Tallinna Linnaplaneerimise Amet kontrollinud vastava asjaõiguse olemasolu kinnistusregistrist ning on tuvastanud, et Kadaka tee 183b kinnistu kohta ei ole kinnistusraamatusse sisse kantud koormavaid asjaõigusi OÜ Tabal kasuks. Ühtlasi ei ole kaebaja ka kohtule esitanud koos kaebusega ühtegi tema omandiõigust tõendavat dokumenti või registriväljavõtet. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid tema õigusi rikub väljastatud ehitusluba. Viitest kahjulikele mõjutustele ei ole aru saada, millised need mõjutused on. Vastab tõele, et OÜ Hansamarks on oma kinnistule ebaseaduslikult ehitanud hoone, kuid selle eest on talle väärteomenetluse nr 12046374 raames määratud trahv ning ühtlasi on linn nõudnud hoone seadustamist ning nõuetekohase projekti esitamist ehitusloa saamiseks. Kontrollmõõdistused on nõutavad enne kasutusloa väljastamist. 3
(8)3-13-553 Esialgset õiguskaitset ei ole võimalik kohaldada lihtsalt õigusselguse huvides ja kaebaja eesmärk, mida ta soovib saavutada, on äärmiselt ebaselge. Kui sadeveekanalisatsiooniga juhtuks midagi OÜ Hansamarks kinnistul, siis kannab kõik kulud OÜ Hansamarks, mitte kaebaja.
  1. Hansamarks OÜ palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, leides, et taotlus pole põhjendatud ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Hansamarks OÜ omandas Kadaka 183b kinnistu 09.09.2009 sõlmitud võlaõigus- ja asjaõiguslepinguga, milles puuduvad mistahes kitsendused või kolmandate isikute suhtes kehtivad õigused, s.h. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigused. Seda kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte seisuga 13.03.
  2. Kaebaja pole esitanud kohtule mingeid Hansamarks OÜ omandis olevat kinnistut läbiva sademevee torustiku omandiõigust tõendavaid dokumente. Kaebaja huve ja õigusi ei saa rikkuda temale kuuluvast kinnistust enam kui 25 m kaugusele püstitatud hoone ega ehitusluba. Kaebaja on eksitavalt väitnud, et nimetatud hoone on püstitatud vastuolus ehitusprojektiga. Hoone on valmis, mistõttu ei saa peatada ehitusloa kehtivust. Hoone ise asub
  3. aastal alanud planeeringumenetluses avaliku arutelu läbinud eskiisil paiknevas ehitusalas, millesse see on rajatud ajutise ehitisena. Kaebaja pole kunagi vaidlustanud Hansamarks OÜ õigust ehitada planeeringumenetlusega lubatud hoonestusalasse, kusjuures ta on olnud hoone asukohast aastaid teadlik. Mis puudutab aga konkreetset ehitusprojekti, siis nii ehitusprojektile kui valminud hoonele, kus hakkab toimuma sõidukite tehniline ülevaatus, on kooskõlastuse andnud kõik pädevad ametkonnad. Hoone kasutuselevõtuks on vajalikud lepingud sõlmitud AS-ga Eesti Energia, AS-ga Tallinna Vesi, samuti side- ja prügiveolepingud. Kuna kaebaja pole esitanud põhjendusi kohtulikult kaitstavaid õiguste rikkumise kohta, on kaebus perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi.
  4. Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määrusega (resolutsiooni p 1) jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kohtule esitatud andmete põhjal esialgse õiguskaitse vajadus. 1) Nii kaebusest kui vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadest nähtub üheselt, et viidatud ehitusluba on antud pärast ehitise valmimist, legaliseerides selliselt ehitusloata ehitatud ehitise. Seega ei alustata vaidlustatud ehitusloa alusel mingit ehitustegevust. 2) Ehitusluba pole võimalik vaidlustada lihtsalt põhjendusega, et see ei ole antud seaduse alusel või selle andmisel on rikutud menetlusnorme. Ehitusloa vaidlustamiseks peab esinema isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud rikutud subjektiivsele õigusele. Ka Riigikohtu halduskolleegium on esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamist puudutavas 02.03.2006 lahendis nr 3-3-1-3-06 selgitanud, et kaebuse perspektiivide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt rikub, ning leidnud, et hoone rajamisega vaate halvenemist, loomuliku valguse ja privaatsuse vähenemist väites peaks kaebaja osutama oma sellise põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. Riigikohus asus seisukohale, et kaebusest peaks nähtuma, et kaebajale kuulub servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramatus mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kuna ühelegi subjektiivsele õigusele, mida vaidlustatud ehitusluba võiks rikkuda, viidatud ei ole, siis ei saa kaebust pidada perspektiivikaks, mistõttu tuleb ka sel põhjusel jätta kaebaja taotlus ehitusloa kehtivuse peatamiseks rahuldamata. 3) Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tema omandit sadeveetorustikule tõendavat dokumenti. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud tõenditest (müügi- ja asjaõigusleping ning kinnistusraamatu väljavõte) vastupidi aga nähtub üheselt, et kinnistut Kadaka tee 183b ei ole koormatud kaebajale kuuluvate õigustega. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus kirjaliku 4
(8)3-13-553 nõusoleku kehtivuse peatamiseks põhjendatud ja kaebust selle kirjaliku nõusoleku tühistamiseks ei saa pidada perspektiivikaks seni, kuni kaebaja ei ole tõendanud oma omandiõigust vastavale sadeveetorustikule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Tabal määruskaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, tühistada ja teha uus määrus, millega peatada esialgse õiguskaitse korras ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. 1) Kuna kaebaja on tuginenud sellele, et talle kuulub sademeveetrassi omand, siis oleks kohus pidanud põhjendama, miks ta omandi kahtluse alla seab. Seda kohus teinud ei ole. 2) Kaebuse esitaja rõhutab, et esialgse õiguskaitse vajadus ei olegi seotud ehitustegevusega, vaid sellega, et kui ehitusloa kehtivust ei peatata, siis saab OÜ Hansamarks taotleda kasutusluba ehitistele, millele on väljastatud ehitusluba tegelikkusele mittevastavate andmete ja projekti alusel. See viib aga omakorda selleni, et OÜ-l Tabal osutubki võimatuks Kadaka tee 183b kinnistul asuvat talle kuuluva sademeveetrassi osa kasutada ja käsutada. 3) Kuna ehitis on valmis ja vastustaja abiga ka seadustatud, siis puudub OÜ-l Hansamarks igasugune huvi sademeveetrassi ümbertõstmiseks, see tähendab, et tegelikult nõusoleku alusel sademeveetrassi ümberehitamist ei toimu. Eraldi ehitusloa ja nõusoleku väikeehitise ehitamiseks väljaandmine on loonud olukorra, kus OÜ Hansamarks saab taotleda kasutusluba eraldi ehitisele ja nõusolekus toodud sademeveetrassile, mis tähendab, et OÜ Hansamarks saab hoonet legaalselt kasutada ka ilma sademeveetrassi ümber ehitamata. Kuna ehitusluba ja nõusolek väikeehitise ehitamiseks on välja antud tegelikkusele mittevastava ehitusprojekti alusel, siis ei ole võimalik ehitusloa tingimusi täita ja sademeveetrassi vastavalt nõusolekule ümber tõsta, mis tähendab, et puhastuskaev nr 3 jääb hoone alla nagu see praegu on ja sellele ei ole võimalik ligi pääseda. Ehitist saab aga OÜ Hansamarks kasutada. Kolmandal isikul huvi puudumist sademeveetrassi ümber tõsta näitab ka see, et alates augustist 2012, kui OÜ Tabal nõudis sademeveetrassi ümbertõstmist selliselt, et see vastaks nõuetele ja ei tekitaks ummistumisest tulenevat üleujutuse ohtu, ei ole OÜ Hansamarks sademeveetrassi ümbertõstmiseks midagi ette võtnud. Rikutud on kaebaja kui sademeveetrassi omaniku õigust vabalt kasutada ja käsutada oma vara. 4) OÜ Tabal omand Kadaka tee 183b kinnistut läbivatele sademeveetrassidele on kujunenud järgmiselt. 25.05.1977 otsusega andis Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Kaubanduse Valitsuse Taarabaasi (edaspidi taarabaas) kasutusse 2,4 ha suuruse maa-ala aadressil Kadaka tee
  2. Selle maa-ala piiridesse jäid praegused kinnistud Kadaka tee 185, 185c, 185a (kuuluvad praegu OÜ-le Tabal), 185d ja 183b (viimane kuulub OÜ-le Hansamarks). Kasutusse andmise ajal oli tegemist võsastunud õuealaga. Otsusega kohustati taarabaasi muuhulgas asfalteerima ja rajama piire krundi tagumisele osale vastavalt projektile. Kui taarabaas hakkas asfalteerima tema kasutusse antud alast Kadaka tee 185 territooriumi tagumist osa (praegune Kadaka tee 185 kinnistu), siis tekkis vajadus ka sademeveetrassi rajamiseks, kuna sademeveed tuli maaalalt juhtida Kadaka tee äärsesse trassi. Selliselt toimub sademevee juhtimine ka käesoleval ajal. Seega rajati koos asfaltplatsiga tehnovõrgud ja vajalikud rajatised. Tallinna linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 16.05.1986 otsusega nr 223 muudeti taarabaasi kasutatava maa-ala piire ja arvati Kadaka tee 183b ala välja taarabaasi kasutuses olevast maa-alast, kuid tehnovõrkude ja rajatiste üleandmist ei toimunud. Kuni OÜ Hansamarks poolt ehitise püstitamiseni ja kogu kinnistu asfalteerimiseni
  3. a suvel ei olnud Kadaka tee 183b kinnistul ka sademeveetrassi vaja kasutada, sest suures ulatuses oli tegu killustikuga kaetud platsiga, kus sadeveed immutati pinnasesse. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 10.05.1990 määrusele nr 5
(8)3-13-553 91 kanti Tallinna Linna Kaubastute Valitsuse Taarabaas Eesti vabariiklikku ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse registreerimisnumbriga
  1. 23.09.1993 andis Tallinna Linnavalitsus Tallinna Linnavolikogule üle taarabaasi vara. Nagu üleandmise aktile lisatud nimekirjast nähtub, kuulus vara hulka ka piirdaiaga laoplats, mille sisse oli rajatud sademeveetrass.
  2. a projektil lao-hoone ehituseks on näha, et selleks ajaks oli rajatud sademeveetrass. Taarabaas kasutas kõnealust maa-ala kuni 06.12.1995, kui AS Tabal (OÜ Tabal õiguseellane) omandas Tallinna Taarabaasilt ostu-müügilepingu alusel tervikvara, sh hooned ja rajatised aadressil Kadaka tee
  3. Eelnevast nähtub, et sademeveetrassi on rajanud taarabaas ja see on koos muu varaga üle antud OÜ-le Tabal. 5) Kadaka tee 185 kinnistu kanti kinnistusraamatusse 11.01.
  4. Määruskaebuse esitaja viitab kinnistamise ajal kehtinud AÕSRS §-le 153, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-21-67-02 p-des 9 ja 11 avaldatud seisukohtadele ja märgib, et OÜ-l Tabal on alates Kadaka tee 185 kinnistamisest tähtajaline asjaõigus ooteõiguse näol servituudi seadmiseks, mille oluliseks osaks on sademeveetorustik, ja veel vähemalt 10 aastat pärast sellega seotud maa kinnistamist kuulub sademeveetrass isikule, kes oli trassi omanik enne maa kinnistamist. Vähemalt kuni 11.01.2015 kuulub sademeveetrass OÜ-le Tabal. 6) Kuna ehitusloaga nr 61442 ja kirjaliku nõusolekuga nr 61443 seaduslikustatakse juba varem omavoliliselt püstitatud ehitist, mis piirab OÜ Tabal õigust oma sadeveetrassi reaalselt kasutada, s.t. antud juhul sadeveetrassi hooldada ja remontida, luuaksegi olukord, kus OÜ Tabal ei saa oma omandit kasutada. Kui ehitusloa kehtivust ei peatata, siis on tekkinud olukord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitusloa alusel on võimalik väljastada kasutusluba Kadaka tee 183b asuvale hoonele, mis tähendab, et OÜ Hansamarks saab hoonet kasutada sõltumata sellest, kas OÜ-le Tabal kuuluv sademeveetorustik tõstetakse ümber selliselt, et OÜ-l Tabal on seda võimalik hooldada ja kasutada. Kui juba kasutusluba on väljastatud, siis on ka OÜ-l Hansamarks tekkinud õigustatud ootus, et ta võib oma ebaseaduslikult ehitatud ehitist kasutada, ning on tekkinud olukord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitusloa alusel on antud ka kasutusluba, mis ei vasta tegelikule olukorrale, ja kasutusse on antud ehitis, mille ehitamine ja seaduslikustamine on algusest peale olnud seadustele mittevastav. Ülaltoodud põhistuse alusel ja õigusselguse huvides palub kaebuse esitaja Kadaka tee 183b ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku kehtivus peatada ja keelata nende alusel edasiste toimingute teostamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
  5. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Kohus on piisavalt oma otsuses selgitanud ja põhjendanud, miks ta seab kahtluse alla sadeveetrassi kuuluvuse OÜ-le Tabal. OÜ Tabal ei esitanud kohtule ühtegi omandiõigust tõendavat dokumenti.

§ 38

lg 1 p 8 sätestab, et kaebuses tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, ning § 39 lg 1 p 3 sätestab, et kaebusele tuleb lisada dokumendid, millele kaebaja nõue tugineb, kui need ei ole eelnevalt esitatud vastustajale menetluses, mille raames antud haldusakti või tehtud toimingut vaidlustatakse. Kaebuse esitaja ei ole ise esitanud kaebuse aluseks olevaid tõendeid ning ei ole taotlenud nende kogumist ka kohtult. Seega oli halduskohus igati õigustatud kaebaja võimaliku omandi kahtluse alla seadma. 2) Kaebaja ei selgita, kuidas ehitusloa kehtivuse peatamine tema kaebuse eesmärki täita aitab. Kohus on selgitanud (nagu ka vastustaja ja kolmas isik), et ehitustegevust ei toimu ja ehitis on valmis. Seega ei anna ehitusloa kehtivuse peatamine kaebajale mingisugust eelist ega aita saavutada kaebuse eesmärki mingil viisil. Kaebaja rõhutab, et kui ehitusloa kehtivust ei peatata, siis ei takista miski andmast Hansamarks OÜ-le kasutusluba ehitise kasutamiseks. Hansamarks OÜ on vastustajale esitanud taotluse kasutusloa saamiseks ja 20.03.2013 proto6

(8)3-13-553 kollilise otsusega on vastustaja kasutusloa väljastamisest keeldunud muu hulgas ka põhjusel, et sadeveekanalisatsioon on ümber tõstmata. Seega ei väljastata Hansamarks OÜ-le enne kasutusluba, kui protokollis toodud tingimused on täidetud. 3) Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et sadeveekanalisatsioon kuulub kaebajale. Kaebaja viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-67-02 ei ole kuskil kinnitatud, et rajatis on rajatud õiguslikul alusel ja seetõttu saab rakendada AÕSRS §-i
  1. Vastustaja viitab Riigikohtu eelviidatud lahendis avaldatud seisukohtadele võõral maal asuvate ja õigusliku aluseta rajatud ehitiste suhtes, mis on maa olulised osad ja kuuluvad maa omanikule, ning Riigikohtu sedastusele, et ringkonnakohus ei ole märkinud, millistele asjas kogutud tõenditele tuginedes on ta leidnud, et tehnorajatised olid Tallinna Taarabaasi poolt rajatud õiguslikul alusel. Vastustaja ei suutnud Riigi Teatajast tuvastada asja uuel läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu otsust, kuid rajatise olemisest kaebaja omandis saaks rääkida juhul, kui selles otsuses on tuvastatud, et rajatis on ehitatud õiguslikul alusel. Kaebaja ise kirjutab, et Kadaka tee 183b arvati
  2. a välja taarabaasi kasutuses olevast maa-alast ja et AS Tabal omandas
  3. a taarabaasilt tervikvara aadressil Kadaka tee 185, mitte aadressil Kadaka tee 183b. Seega ei pea paika kaebaja väide, et Riigikohtu otsuses on kinnitatud sadeveetrassi kuuluvust OÜ-le Tabal.
  4. Hansamarks OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Riigikohtu 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine ei ole mõistlik. Käesoleval juhul selliseid tagajärgi ei esine. Kaebaja pole suutnud kohtule selgitada, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud ehitusluba rikub. Samuti ei anna ehitusloa kehtivuse peatamine kaebajale mitte mingisugust eelist ja ei aita saavutada kaebuse eesmärki mingil viisil. 2) Kaebaja ei ole enda omandiõiguse väidet

§ 38

lg 1 p-de 7 ja 8 ja § 63 kohaselt põhistanud, mistõttu puudub tal

§ 44lg 1 alusel kaebeõigus.

Kolmanda isiku esindaja tutvus Tallinna linnaplaneerimise ja ehituse arhiivis Kadaka tee 183b kinnistut puudutavate dokumentidega ning tuvastas, et arhiivis puuduvad mistahes dokumendid või viited sellele, et kaebajale kuuluks vaidlusaluse sademeveetrassi omand. Kaebaja poolt kohtule esitatud Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 25.05.1977 otsuses nr 103 on selgesõnaliselt selgitatud, et maa-ala on antud ajutiseks kasutamiseks hoonestamise õiguseta ja seda tehti autokauplus „Volga“ kasutuses olnud maast. Määruskaebusele lisatud Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 16.05.1986 otsuses nr 223 on selgesõnaliselt nimetatud, et taarabaasile ajutiseks kasutamiseks antud maa-ala suurusega 0,43ha (millel asub täna kinnistu Kadaka tee 183b) osas lõpetati ajutine kasutamine ja see maa-ala anti tähtajatuks kasutamiseks tagasi autokauplusele „Volga“. Kolmanda isiku kinnistu asub maa-alal, mis on Tallinna Linnavalitsuse 31.01.1997 korraldusega nr 203-k tagastatud I Pile. Vara sai tagastada vaid siis, kui sellel puudusid õiguslikul alusel püstitatud ehitised, mida on kinnitanud ka Tallinna linn. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.05.2000 kirjast nr 1/1-11/1145 nähtub, et aastal 1985 kohustati taarabaasi vormistama uued maakasutuse dokumendid, kuid maakasutuse dokumente ei vormistatud kuni maareformi alguseni. Endisel Kadaka tee 185 krundil paiknevad hooned on kõik püstitatud ilma seadusliku ehitusprojektita ja neid saab käsitleda müügiobjektina kui vallasvara. Ka nimetatud dokumendis on sedastatud, et Tallinna linnaplaneerimise ja ehituse arhiivi andmetel ei paikne nendel kruntidel AS-le Tabal kuuluvat vara. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6702 kohaselt on omandiõiguse vaidluse puhul oluline hinnata, kas vaidlusalused rajatised on rajatud õiguslikul alusel. Kaebaja seda tõendanud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7

(8)3-13-553 9. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on

§ 249

lg-st 1 tulenevalt alust siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 250

lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada, mis tähendab

§ 249

lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse aluse esinemise põhistamist – milles seisneb kaebaja õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks muutumise oht.

  1. Ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku kehtivuse peatamist põhjendab kaebaja määruskaebuses järgmiselt: „Kuna ehitusloaga nr 61442 ja kirjaliku nõusolekuga nr 61443 seaduslikustatakse juba varem omavoliliselt püstitatud ehitist, mis piirab OÜ Tabal õigust oma sadeveetrassi reaalselt kasutada, s.t. antud juhul sadeveetrassi hooldada ja remontida, luuaksegi olukord, kus OÜ Tabal ei saa oma omandit kasutada. Kui ehitusloa kehtivust ei peatata, siis on tekkinud olukord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitusloa alusel on võimalik väljastada kasutusluba Kadaka tee 183b asuvale hoonele, mis tähendab, et OÜ Hansamarks saab hoonet kasutada sõltumata sellest, kas OÜ-le Tabal kuuluv sademeveetorustik tõstetakse ümber selliselt, et OÜ-l Tabal on seda võimalik hooldada ja kasutada. Kui juba kasutusluba on väljastatud, siis on ka OÜ-l Hansamarks tekkinud õigustatud ootus, et ta võib oma ebaseaduslikult ehitatud ehitist kasutada ning on tekkinud olukord, kus ebaõigete andmete alusel antud ehitusloa alusel on antud ka kasutusluba, mis ei vasta tegelikule olukorrale ja kasutusse on antud ehitis, mille ehitamine ja seaduslikustamine on algusest peale olnud seadustele mittevastav. Ülaltoodud põhistuse alusel ja õigusselguse huvides palub kaebuse esitaja Kadaka tee 183b ehitusloa ja sellega seotud kirjaliku nõusoleku kehtivus peatada ja keelata nende alusel edasiste toimingute teostamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.“
  2. Põhistusest võib aru saada, et kaebaja soovib kaitsta oma sadeveetrassi omaniku õigust kasutada trassi kolmandale isikule kuuluval Kadaka tee 183b kinnistul paiknevat osa, mille hooldamist kaebaja väitel takistab sellel kinnistul asuv kolmanda isiku hoone, mille kohta ehitusluba nr 61442 väljastati. Põhistusest aga ei nähtu, kuidas mõjutab seda kaitstavat õigust ehitusloa nr 61442 või kirjaliku nõusoleku nr 61443 kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa põhistada väitega, et Kadaka tee 183b hoone „ehitamine ja seaduslikustamine on algusest peale olnud seadustele mittevastav“. Vaidlus puudub selles, et ehitusloas nr 61442 märgitud hoone on valmis. Ehitusloa nr 61442 kehtivuse peatamine hoone asukohta ei mõjuta. Kaebaja eesmärki võib püüda mõista nii, et kaebaja soovib välistada olukorda, kus kolmas isik saab kasutada ehitusloas nr 61442 märgitud hoonet ilma veetrassi asukohta muutmata, milleks kolmandal isikul kaebaja arvates puudub huvi. Sellisel juhul ei ole arusaadav, miks tahab kaebaja, kes omakorda justkui paistaks veetrassi ümberpaiknemisest huvitatud olevat ja sooviks kolmandat isikut mõjutada seda tegema, sellise ümberpaigutamise aluseks oleva kirjaliku nõusoleku kehtivuse peatamist ja tühistamist. Samuti ei viita selline kaebaja eesmärk ehitusloa kehtivuse peatamise vajadusele. Ehitusloa kehtivuse peatamisest ei sõltu kolmanda isiku võimalus hoonet kasutada. Tallinna linn on kinnitanud, et keeldub hoonele kasutusloa väljastamisest, enne kui sadeveekanalisatsioon on ümber tõstmata. Isegi kui seda kinnitust mitte uskuda, ei takistaks ehitusloa puudumine iseenesest EhS kohaselt ehitisele kasutusloa andmist. Ka ei ole ehitise kasutuselevõtt selline pöördumatu asjaolu, millest sõltuks kaebaja võimalus vaidlusalust trassi hooldada.
  3. Eeltoodud põhjendustel pole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust sõltumata sellest, kas kaebaja väiteid veetrassi omandist pidada põhistatuks. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.