Obsah (6)

§ 7§ 6§ 41§ 13§ 5§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2499 Haldusasi Menetlusos

) § 5 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna ei andnud tööle asumisest vastustajale viivitamatult teada. Selline kohustus tuli ka kaebaja töötuna arvelevõtmise 08.09.2011 otsuse nr TA11-0138026 p-st 2.

1. Samuti tuleneb 13.09.2011 kaebajale töötuskindlustushüvitise määramise otsusest, et kindlustatu on kohustatud teatama töötukassa maakondlikule osakonnale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa hüvitise saamise õiguse lõppemise. 10.
2. Töötukassa konsultandi selgituste kohaselt käis kaebaja 03.11.2011 töötukassas vastuvõtul, kus ta teatas konsultandile ühest ootel töökohast. Järgmisel vastuvõtul 30.11.2011 teatas kaebaja, et tal on järgmisel päeval töövestlus müügijuhi töökohale. Lepingu sõlmimisest kaebaja ei rääkinud, mida ta kaebuses ka kinnitab. Vastuseks töötukassa 06.12.2012 päringule edastas Soome pädev tööturuasutus KELA kaebaja ja Atlant Chicken OY vahel 10.11.2011 sõlmitud töölepingu, töölepingu ülesütlemisavalduse ja palgalehed. Töölepingu järgi algas töösuhe 10.11.2011, tööleping on sõlmitud tähtajalisena kuni 10.10.2012, ametikohaks oli müügijuht ning kokkulepitud palk (neto) oli 2300 eurot. Kaebaja tööleping on üles öeldud 23.01.2012 seoses majandustegevuse lõppemisega, töösuhte viimane päev oli 31.01.
3. Vastustaja on tugnenenud oma otsuste tegemisel KELA poolt edastatud dokumentidele, mille alusel ta loeb kaebaja töötamise kõnealuses Soome ettevõttes tõendatuks. Käesolevas asjas on Soome pädeva asutuse ja kaebaja töölepingul ning ülesütlemisavaldusel toodud andmed töösuhte alguse ja lõppemise osas ühesugused. Töösuhte olemasolu kinnitavad lisaks palgalehed ning nendelt nähtuvad kaebaja töötasudelt kinni peetud töötuskindlustusmaksed. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegelik töösuhe ei alanud ning ta majanduslikku kasu /töötasu ei saanud. 10.
4. Vastustaja hinnangul puudub alus lugeda kaebaja töösuhe tühiseks ja leping fiktiivselt sõlmituks, kuna nimetatud kaebaja väide on paljasõnaline ning tõendamata. Tööandja ja töötaja vaheliste töölepingu sõlmimisega või ülesütlemisega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu vastustaja pädevusse. Töötukassal ei ole võimalust ega pädevust tuvastada ja anda siduv hinnang selle kohta, millistel alustel tööleping lõpetati või sõlmiti, kui pooled selles ühel meelel ei ole. Selleks puudub nii seadustest tulenev pädevus kui ka vajalikud tõendeid. Kui kaebaja tahab tuvastada töölepingu tühisust, tuleb tal pöörduda vastavasse töövaidlusorganisse Soomes, kes kogub 3 ja hindab kõiki tõendeid. Vastustaja tuvastab arveloleku lõpetamisel üksnes töösuhte alguse ning võtab arvesse faktilised asjaolud sellisena, nagu need on tõendatud. Vastustajal puudub pädevus hinnata lepingupoole tegelikku tahet lepingu sõlmimisel või lõpetamisel. Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ning vastustajat kohustavad sätted ega anna vastustajale võimalust

§ 7

lg 1 p 3 ja

§ 6

lg 5 p 3 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte. 10.3. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt alates 09.11.2011

§ 7

lg 1 p 3 alusel seoses tööle asumisega, tuli lõpetada kaebajale töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramise otsuses näidatud perioodi lõppemist alates 10.11.2011 (tööle asumise kuupäevast). Kaebajal puudus alates 10.11.2011 õigus töötuna arvel olla ning töötuskindlustushüvitist saada, seejuures ei ole oluline, et ta pärast töölepingu lõppemise kuupäeva (31.01.2012) enam ei töötanud ning oli alusetult töötuna arvel. Kaebaja õigus töötuna arvel olla ei taastunud vahepeal seetõttu, et ta alates 31.01.2012 enam ei töötanud ning see ei muuda töötuskindlustushüvitise saamist seaduslikuks. Kaebaja oli töötamise ajal ja pärast seda jätkuvalt töötuna arvel ning talle maksti töötuskindlustushüvitist üksnes seetõttu, et töötukassal puudus tema töötamise kohta informatsioon ning ta ei teatanud sellest töötukassale. Vastustaja on töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse tegemisel kaalunud kaebaja selgitusi ning arveloleku lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastustajal oli tulenevalt töötuskindlustuse seadus (TKindlS) § 13 lg 1 p-st 1 kohustus käesolevas vastuses kirjeldatud asjaolude ilmnemisel lõpetada hüvitise maksmine seoses kaebuse esitaja töötamisega. 10.

1. TKindlS § 46 lg 1 paneb imperatiivselt vastustajale kohustuse õigusliku aluseta makstud hüvitis isikult tagasi nõuda ja seda vaatamata sellele, kas isik esitas valeandmeid või mitte. Samuti ei võimalda nimetatud säte vastustajal õigusliku aluseta makstud hüvitist vaid osaliselt tagasi nõuda (nt ainult selle perioodi eest, mil isik töötas). Kaebajal puudus alates 10.11.2011 õigus töötuna arvel olla ja töötuskindlustushüvitist saada, mistõttu tuleb kõik pärast 09.11.2011 õigusliku aluseta makstud hüvitise summad kaebajalt tagasi nõuda, sõltumata sellest, mis ajavahemikul isik töötas või kui palju ta tulu sai. 10.
2. Vastustaja leiab, et kaebaja viide põhiseaduse §-le 13 ei ole asjakohane. Vastustaja korraldab kutseõpet ja abistab töö leidmisel, kuid vastustaja saab nimetatud teenuseid osutada üksnes

-s sätestatud alustel. Koolituseks makstud summade, sõidutoetuse ja stipendiumi tagasinõude andmise tingis asjaolu, et kaebaja asus 10.11.2011 tööle ega teatanud sellest vastustajale, mistõttu tekkis olukord, kus kaebaja oli alates 10.11.2011 õigusliku aluseta töötuna arvel. Eeltoodu tõttu osales kaebaja õigusliku aluseta perioodil 14.04.2012-16.06.2012 tööturuteenustel (tööturukoolitustel) ja talle maksti õigusliku aluseta sel perioodil tööturutoetusi (sõidutoetus, stipendium), mistõttu alusetult väljamakstud summad tuleb

§ 41lg 1 alusel kaebuse esitajalt tagasi nõuda.

10.6. Nii

kui ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 170 kehtestatud „Tööhõiveprogrammi 2012–2013” (Programm) mõttes on tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmaks isik, kes on töötuna arvel (töötu) ning töötuna arvelolek on tööturuteenuste ja -toetuste saamise eelduseks. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 13.09.2012 tagantjärele alates 09.11.2011 seoses tema tööle asumisega, suunati ta sisuliselt tööturukoolitustele ajal, mil tal polnud enam õigus töötuna arvel olla. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõppes enne koolitusele suunamist, ei kohaldu talle ka

§ 13

lg 11 ja Programmi § 7 lg-s 2 sätestatud erand õigus tööturukoolitusel pärast arveloleku lõpetamist lõpuni käia. 10.7.

§ 41

lg 1 paneb imperatiivselt vastustajale kohustuse tööturuteenuste osutamiseks kulunud ja tööturutoetuseks alusetult makstud summad isikult tagasi nõuda, kui isik jätab teatamata tööturuteenuse või -toetuste saamist mõjutavatest asjaoludest. Nimetatud säte ei võimalda vastustajal 4 tagasinõutava summa suurust vähendada või jätta see tagasi nõudmata põhjusel, et isik tööturuteenusel osalemise ajal enam ei töötanud. Kaebaja ei teatanud vastustajale tööturuteenuse ja toetuste saamist mõjutavatest asjaoludest, mistõttu tuleb vastustajal alusetult makstud summad

§ 41lg-te 1 ja 2 alusel kaebajalt tagasi nõuda.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Eesti Töötukassa 13.09.2012 otsus nr TA12-0121454 11. Eesti Töötukassa 13.09.2012 otsusega nr TA12-0121454 (tl 14 pöördel) muudeti 18.07.2012 otsust nr TA12-0096803 ning lõpetati kaebaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt 09.11.2011 (viimane kuupäev)

§ 7lg 1 p 3 alusel.

Selle sätte kohaselt teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta

§ 6lg 5 p-des 2–11 loetletud juhtudel.

Otsuses on viidatud täpsemalt

§ 6

lg 5 p-le 3, mis sätestab, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vastustaja põhjendab oma otsust asjaoluga, et ta on saanud Soome pädevalt austuselt infot, et kaebaja on töötanud alates 10.11.2011 töölepingu alusel Atlant Chicken OY-s, mistõttu tuleb kaebaja töötuna arvelolek lõpetada. Seega peab kohus vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuvastama, kas antud juhul esineb otsuse õiguslikuks aluseks oleva normi eeldus – kas kaebaja on alates 10.11.2011 töötanud töölepingu alusel või mitte.

1. 06.12.2012 on vastustaja teinud Soome sotsiaalkindlustusasutusele (KELA) päringu kaebaja töötamise kohta Soomes ning palunud edastada kaebaja töötamisega seonduva dokumentatsiooni töötukassale (tl 64). Saadud dokumendid on vastustaja edastanud ka kohtule. Esitatud dokumentide hulgas on Atlant Chicken OY ja kaebaja vahel sõlmitud tööleping (osaliselt eesti keelde tõlgitud tööleping tl 66). Töölepingu kohaselt on kaebaja tööülesanneteks toorlihatoodete müügitöö ja klientide leidmine. Kaebaja ametinimetus on müügijuht. Kokkulepitud netotöötasu on 2300 eurot (alguses). Lepingust nähtub, et töösuhte alguskuupäev on 10.11.2011 ning sõlmitud on tähtajaline tööleping kuni 10.10.
2. Leping on allkirjastatud tööandja Atlant Chicken OY poolt (esindajaks Alina Byelousova) ning kaebaja poolt 10.11.2011 (soome keelne tööleping tl 65 pöördel). Samuti on vastustaja kohtule edastanud töölepingu ülesütlemise teate, milles Atlant Chicken OY teatab kaebajale, et temaga sõlmitud tööleping öeldakse üles ettevõtte äritegevuse lõpetamise tõttu ning töösuhte viimaseks päevaks on 31.01.2012 (tl 67). Töölepingu ülesütlemisavalduse on allkirjastanud 23.01.2013 Alina Byelousova ning 26.01.2013 on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud, et talle on teatavaks tehtud töölepingu ülesütlemise teade. Kohtutoimikusse on esitatud ka kaebaja palgalehed, mille kohaselt on kaebaja saanud Atlant Chicken OY-lt brutotöötasu järgnevalt: 10.11.2011 – 30.11.2011 summas 1669,40 eurot; 01.12.2011 – 31.12.2011 summas 4124,40 eurot; 01.01.2012 – 31.01.2012 summas 3044,22 eurot (tl 67 pöördel – 68 pöördel).
3. Hinnates viidatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kohus seisukohal, et nende tõendite alusel sai Eesti Töötukassa lugeda kaebaja töötanuks Atlant Chicken OY-s perioodil 10.11.2011-31.01.
4. Töötukassa on õigesti märkinud, et tal puudub pädevus lahendada tööandja ja töövõtja vahelisi vaidlusi ning anda nendele õiguslikke hinnanguid. Kui esitatud tõenditest ei ilmne töölepingu ilmselge tühisus või kui muude faktiliste asjaolude valguses on ilmselge, et sellise sisuga lepingut ei saanud olla, peab töötukassa eeldama, et töölepingut täideti. Kohus nõustub selles 5 asjas töötukassaga, et esitatud tööleping ei ole ilmselgelt tühine ning asjaga kaasuvad faktilised asjaolud ei sea kahtluse alla töölepingu täitmist. Nii Eesti töölepinguseadusest (TLS § 4 lg-d 2 ja 4) kui ka Soome töölepinguseadusest (vt Employment Contracts Act Section 3) ei tulene töölepingule mingit imperatiivset vorminõuet. Töölepingu võib sõlmida ka koguni suuliselt. Käesoleval juhul on tööleping sõlmitud kirjaliku dokumendina, millel on nii äriühingu esindaja kui kaebaja ise allkirja andnud. Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited äriühingu esindaja volituste puudumise kohta. Nii töölepingu kui ka töölepingu ülesütlemisavalduse on allkirjastanud sama isik – A. Byelousova. Kui kaebajal oli kahtlusi nimetatud isiku volituste olemasolu kohta, oleks tulnud viidatud asjaolu täpsustada töölepingu allkirjastamisel (nt töövestlusel, kus leping allkirjastati). Kui aga kaebaja kahtleb nüüd tagantjärgi isiku volitustes ning leiab selle alusel, et sõlmitud tööleping ning ülesütlemisavaldus on tühised, tuleb nende tühisus tuvastada Soome pädeva asutuse juures või kui kaebaja leiab, et antud tuvastamisnõue kuulub lahendamisele Eesti õiguse alusel, tuleb vastav avaldus esitada Töövaidluskomisjonile või maakohtule. Nimetatud asjaolude tuvastamine ei ole töötukassa ega halduskohtu pädevuses. Esitatud töölepingut ning ülesütlemisavaldust koosmõjus hinnates pole kohtul põhjust kahelda ka palgalehtede õigsuses – selle on väljastanud sama juriidiline isik, kes on kaebajaga töölepingu sõlminud ning ka töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisavalduse kuupäevad langevad palgalehtedega kokku. Asjaolu, et kaebaja on taotlenud ka Soomes enda töötuna arvele võtmist ning seal töötuskindlustushüvitise saamist, kinnitab, et kaebaja pidi reaalselt ka Soomes töötama kehtiva töölepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on haldusmenetluses kogutud tõendeid õigesti hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja on alates 10.11.2011 töötanud töölepingu alusel Soome ettevõttes, mistõttu tuli vastustajal kaebaja töötuna arvelolek lõpetada

§ 7lg 1 p 3 alusel tagasiulatuvalt.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et

§ 7

lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 näol on tegemist imperatiivsete sätetega ning nende õigusnormide eelduste esinemisel lasub vastustajal kohustus isiku töötuna arvelolek lõpetada. Seetõttu on alusetud kaebaja väited, nagu oleks vastustaja pidanud kontrollima, kas palgalehel märgitud summad on kaebajale reaalselt ka kantud, kas esinevad töölepingu ja töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tunnused jne. Vastustaja sai nimetatud dokumendid usaldusväärsest ja sõltumatust allikast (Soome sotsiaalkindlustusasutus) ning saadud dokumendid on omavahel kooskõlas. Nagu eelnevalt viidatud, pole vastustaja pädevuses töövaidluse asjaolusid tuvastada, vaid neid asjaolusid peab kaebaja ise vastustajale tõendama. Seda eriti olukorras, kus kaebaja on jätnud oma seadusest tuleneva teatamiskohustuse täitmata (

§ 5lg 1, vt ka otsuse p 15).

Ühtegi tõendit kaebaja kohtule oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole ning samamoodi pole kaebaja väitnud ega tõendanud, et ta oleks töövaidluse lahendamiseks pöördunud kas Eesti või Soome pädeva asutuse poole. 15. Kaebaja on märkinud, et ei teavitanud töötukassat töölepingu sõlmimisest seetõttu, et tal polnud tööandja poolt allkirjastatud töölepingu eksemplari. Samuti seetõttu, et tegelikkuses pole teda Soome tööle kutsutud. Kaebaja väidetest saab järeldada, et ta oli töölepingu sõlmimisest töötukassale teatamise kohustuse sisust teadlik. Kohus ei pea kaebaja väiteid usutavaks. Töölepingu allkirjastamise kuupäevaks on märgitud 10.11.2011 (tl 65 pöördel). Seega pidid lepingu allkirjastama mõlemad osapooled nimetatud kuupäeval. Isegi olukorras, kus kaebaja tööandja tõepoolest ei allkirjastanud lepingut koheselt, vaid mingi aja pärast, ei tähenda see seda, et kaebaja poleks pidanud töötukassat teavitama allkirjastatud lepingust ega töövestluse tulemusest (kaebuse kohaselt lepiti kokku tööle asumine). Kui kaebaja Soomest tol korral lahkus, pidi tema arvates olema tööleping sõlmitud ja töö peatselt Soomes algama. Kaebaja ei ole kohtule esitanud veenvaid argumente ega tõendeid selle kohta, mis alustel võis tal tekkida arusaam, et tööleping jäi sõlmimata ning tema seega tööta. Kaebaja märkis, et ta üüris endale Soomes korteri (kaebaja vastus töötukassa otsusele nr TA12-0121454, tl 69) ning 6 arvestades, et tegemist on kaebaja väidetava majandusliku seisu juures suure väljaminekuga, pidi kaebaja olema töösuhte algamises täiesti veendunud. Niisamuti kinnitab kaebaja töötamist asjaolu, et ta on taotlenud Soomes enda töötuna arvele võtmist ja töötuskindlustushüvitise maksmist. Seega ei pidanud töötukassa eeltoodud väidetest tulenevalt jätma kaebajat töötuna arvelolevaks.

§ 5

lgs 1 sätestatud kohustuse täitmatajätmine tõigi endaga lõppkokkuvõttes kaasa vaidlusaluste haldusaktide andmise töötukassa poolt. 16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töötukassa sai kogutud tõendeid arvestades järeldada, et kaebaja töötas perioodil 10.11.2011-31.01.2012 töölepingu alusel Soomes.

§ 6

lg 5 p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel.

§ 7

lg 1 p 3 kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui isik töötab töölepingu alusel. Nii on Eesti Töötukassa 13.09.2012 otsus nr TA12-0121454 õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Eesti Töötukassa 30.10.2012 otsus nr 112035163 17. 30.10.2012 otsusega nr 112035163 lõpetati kaebajale töötuskindlustushüvitise maksmine. Vastustaja põhjendab oma otsust asjaoluga, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 13.09.2012 otsusega tagasiulatuvalt

§ 7lg 1 p 3 alusel seoses kaebaja tööle asumisega, mistõttu tuleb ka TKindl

S § 13 lg 1 p 1 alusel lõpetada kaebajale töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramises otsuses näidatud perioodi lõppemist alates 10.11.2011 (tööle asumise kuupäevast). 18. TKindlS § 13 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine enne TKindlS § 8 lg 1 p-des 1–3 nimetatud perioodi lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse

§ 7lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 7–9 alusel.

Käesoleval juhul on vastustaja lõpetanud oma 13.09.2012 otsusega kaebaja töötuna arveloleku

§ 7lg 1 p 3 alusel tagasiulatuvalt 09.11.2011.

Nagu kohus eelpool tuvastas, on tegemist õiguspärase otsusega ning kaebaja on alates 10.11.2011 töötanud töölepingu alusel (vt otsuse p-d 11-16). Seega on täidetud TKindlS § 13 lg 1 p 1 kohaldamise eeldus – kaebaja töötuna arvelolek lõpetati

§ 7lg 1 p 3 alusel.

Seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajale tuli töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetada alates 10.11.2011, mil oli kaebaja tööle asumise esimene kuupäev.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Töötukassa 30.10.2012 otsus nr 112035163 on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Eesti Töötukassa 18.12.2012 otsus nr 6-7.2/121182
2. 18.12.2012 tagasinõude otsusega nr 6-7.2/121182 tehti kaebajale ettekirjutus õigusliku aluseta määratud toetuste, makstud hüvitiste ning tööturuteenuste ja –toetuste tagasimaksmiseks summas 2872,60 eurot. Otsusest nähtub, et kaebajale on makstud töötuskindlustushüvitist ajavahemikul 15.09.2011–10.06.2012, kaebajal on võimaldatud käia OÜ-s Multilingua Keelekeskus tööalase inglise keele koolitusel perioodil 14.04.2012–16.06.2012 ning Eesti Juristide Liidus õigusteabe koolitusel perioodil 18.04.2012–06.06.
3. Koolitustel osalemise perioodil maksti kaebajale sõidutoetust ja stipendiumi, samuti tasuti koolituste läbiviijatele. Vastustaja põhjendab otsust viitega TKindlS § 46 lg-tele 1 ja 5,

§ 41

lg-le 1 ning märgib, et kuna kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 09.11.2011, siis puudus kaebajal õigus perioodil 10.11.2011–10.06.2012 saada toetust, osaleda tööturukoolitusel ning saada sõidutoetust ja stipendiumi.

1. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja sai töötuskindlustushüvitist märgitud perioodil, osales otsuses nimetatud koolitustel ning sai sellega seonduvaid toetusi. Samuti puudub vaidlus 7 tagasinõustava summa suuruse üle. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja on õigusliku aluseta saanud töötuskindlustushüvitist, tööturuteenuseid- ja toetusi ning kas esineb alus nende tagasinõudmiseks.
2. TKindlS § 46 lg-te 1 ja 5 kohaselt nõuab töötukassa kindlustatule, töötajale või avalikule teenistujale õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised hüvitise saajalt tagasi. Aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel. Kohus on eelnevalt leidnud, et tõendatud on, et kaebaja asus alates 10.11.2011 tööle Soome ettevõttes. Töötuskindlustushüvitist on õigus saada töötul, kes vastab TKindlS § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peab isik mh olema töötuna arvele võetud

§ 6kohaselt.

Kuna kaebaja pole olnud alates 10.11.2011 töötuna arvele võetud, siis on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajal polnud alates 10.11.2011 õigus saada töötuskindlustushüvitist (TKindlS § 6 lg 1), mistõttu tuleb nimetatud hüvitis kaebajalt tagasi nõuda TKindlS § 46 lg 1 kohaselt. 23.

§ 41

lg 1 kohaselt nõuab Eesti Töötukassa käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud ja alusetult makstud tööturutoetuse summad või käesoleva seaduse § 9 lg 1 p-des 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse osutamiseks kulunud summad tagasi toetuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral. Otsusest nähtub, et vastustaja on võimaldanud võtta kaebajal osa tööturukoolitustest (

§ 13

) ning kaebajale on makstud tööturutoetust sõidutoetuse ja stipendiumi näol (

§ 25p-d 2 ja 3).

Kuna kaebaja on asunud tööle alates 10.11.2011 ning kaebaja pole täitnud talle seadusest tulenevat teatamiskohustust (vt otsus p 15), on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajal polnud õigust alates 10.11.2011 viidatud tööturuteenuseid ja -toetusi saada, mistõttu tuleb nimetatud toetused kaebajalt tagasi nõuda

§ 41lg 1 alusel.

24. Kaebaja on märkinud, et sai tänu osaletud koolitustele tööle juulis 2012 ning seetõttu pole tagasinõue kooskõlas põhiseadusega, mille kohaselt riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Kohus märgib, et PS § 29 lg 3 sätestab tõepoolest, et riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Nimetatud põhiseaduse säte paneb riigile kohustuse korraldada sihipärane ja kvaliteetne tööturuteenuste loomine. Täna ongi riik loonud tööturusüsteemi, mille toimimine tagatakse läbi õigusnormide. Üheks selle eesmärgi täitmiseks vastuvõetud õigusaktiks on

, mille eesmärgiks on sätestatud tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (§ 1 lg 1). Tööturuteenuse süsteemi sihtgrupiks on isikud, kellel puudub töökoht. Et võimaldada nendele isikutele efektiivset tööturuteenust ning ühtlasi vältida süsteemi kuritarvitamist, peavad isikud ennast töötukassa juures töötuna arvele võtma. Asjaolu, et kaebaja pärast Soome töökohalt lahkumist jäi ilma tööta, ei muuda teda uuesti automaatselt töötuna arvelevõetud isikuks

tähenduses ega anna talle õigust osa saada tööturuteenuse süsteemi hüvedest. Et saada osa tööturuteenuse süsteemist (saada vajalikke koolitusi, nõustamisi, hüvitisi) tulnuks kaebajal õigeaegselt teavitada töötukassat tööle asumisest ning ilma töökohata jäämisel ennast Eesti Töötukassa juures taaskord töötuna arvele võtta. Nii kaebaja aga ei toiminud.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Töötukassa 18.12.2012 otsus nr 6-7.2/121182 on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Menetluskulud 8
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ja vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud korras esitanud. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 9