← Eesti

3-12-481/95

Obsah (13)§ 21§ 18§ 219§ 55§ 115§ 203§ 180§ 20§ 15§ 17§ 2§ 41§ 156

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2013 Tallinn Haldusasja number 3-12-481 Haldusasi R R kaebus

§ 21lg 3, 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ülemkonstaabel teatas 15.07.2011 kirjaga vastuseks R R 15.07.2011 järelepärimisele, et Kesklinna politseijaoskonna autopatrull sai 06.07.2011 väljakutse aadressile xxxxxxxxxx, kus majanaaber kahtlustas, et korteris võib olla inimese surnukeha, kuna korterist levis ebameeldivat lõhna. Politseipatrull saabus sündmuskohale koos Päästeameti ja kiirabi ekipaažiga. Päästeameti töötajad avasid korteri ukse. Korter vaadati visuaalselt üle, surnukeha ei avastatud, läbiotsimist korteris ei toimunud. Korteri uks pitseeriti politseipatrulli poolt ja juhtumist informeeriti KÜ Luha 30 juhatuse liiget (kd I, tl 3 pöördel). Põhja Ringkonnaprokuratuuri saabus 12.07.2011 korteriomanik R. R avaldus alustada kriminaalmenetlust korterisse sisenemise sündmuse osas. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp jättis 15.07.2011 teatisega nr 11730000317 kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Riigiprokuratuur jättis 09.08.2011 määrusega kaebuse rahuldamata, leides, et otsus kriminaalmenetlust mitte alustada oli õige ja selle muutmiseks ei ole alust, sest korterisse sisenemine ei olnud õigusvastane. 3-12-481 Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2011 määrusega jäeti R. R kaebus Riigiprokuratuuri 09.08.2011 määruse peale sisuliselt läbi vaatamata ja kaebus tagastati selle esitajale KrMS § 208 lg 3 ja § 232 lg 2 p 3 alusel põhjendusega, et kaebuse saab Riigiprokuratuuri määruse peale esitada üksnes advokaadi vahendusel.
  2. R. R esitas 07.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti tegevuse peale, taotledes 06.07.2011 toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. 02.04.2012 ja 05.06.2012 kaebuse täiendustes (kd I, tl 21-24; 47-50) taotles ta ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi tegevusetuse kaebuse menetlemisel ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 11730000317 õigusvastasuse kindlaks tegemist, teatise tühistamist ja kriminaalasja alustamist. Samuti palus ta kindlaks teha korteriühistu Luha 30 tegevuse õigusvastasus 06.07.2012 sündmuse algatajana PS § 26, 32 ja 33 rikkumisel, politsei väljakutsumisel ning dokumendi kunstlikul loomisel.
  3. Kaebaja leidis, et korterisse sissetungimisega rikuti tema põhiseaduslikku õigust kodu, vara ja eraelu puutumatusele. Vajadus ukse lahtimurdmiseks puudus. Päästmistoimingu aluseks ei saa olla üksnes naabri kahtlus. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) §le 6 olid päästjad kohustatud selgitama välja olulised asjaolud ja koguma tõendeid ning tegema saadud teabe alusel kaalutlusotsuse, arvestades sealjuures ka kaebaja huve. Päästeamet ei teinud katset tegelike asjaolude väljaselgitamiseks. Korteriühistu pole kaebaja korterist tuleneva väidetava ebameeldiva lõhna pärast kaebajale kunagi pretensioone esitanud. Kaebaja ei tundnud ebameeldivat lõhna ei korterist 06.07.2011 väljudes ega ka hiljem sinna tagasi minnes. Koridori aknad olid suletud. Ebameeldiva lõhna võisid korteriühistu liikmed ise kaebaja korteri lähedusse pihustada. Ka oleks olnud võimalik väidetavate ebameeldivate mõjutuste – lõhna – kõrvaldamine koridoriakende lahtitegemisega. Kaebaja koju naastes olid koridoriaknad peaaegu suletud. Politsei ega päästjad ei nõudnud väljakutse teinud isikult ühtegi tõendit selle kohta, kas viimane oli viimase kahe kuu vältel püüdnud kaebajaga kontakti saada. Politsei sisenes kaebaja eluruumi politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 738 lg-t 2 rikkudes, sest ei taotlenud selleks eelnevalt halduskohtu luba. Lisaks rikkus politsei PPVS § 738 lg-t 4, lubades korterisse kõrvalised isikud. Eluruumi võib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutusteta võimalik teavitada. Kuna seda ei tehtud, rikuti toiminguga PPVS § 737 lg-t 4. KÜ Luha 30 on esitanud kaebaja vastu tsiviilhagi kaebaja korteri võõrandamiseks, mida täiendas 06.07.2011 saadud tõenditega. Korterisse tungimise põhjus polnud mitte kahtlus, et isik on surnud, vaid tõendi hankimine haginõude paremaks põhjendamiseks. Korterist tehtud pilte kasutas korteriühistu kaebaja vastu algatatud tsiviilasjas. Sealjuures lubas Päästeamet korteriühistu liikmed kaebaja korterisse laamendama, läbi otsima ja pildistama. Rikutud on kaebaja ukse lukk, mis ei avane ega sulgu enam samamoodi kui enne. Mitmel korral pole kaebaja saanud uksest väljuda, sest lukk on rikkis. Selline olukord seab kaebaja elu ohtu; kaebajal pole ka telefoni, millega vajadusel abi kutsuda. Päästeameti tekitatud varaline kahju hõlmab uue luku maksumust ja paigaldamist summas 3000 krooni. Mittevaralise kahju suurus on 25 000 krooni. Kaebaja on südamehaige ja eakas ning tema tervis on pärast 06.07.2011 toimunud sündmust väga halvaks muutunud. Kaebuse täienduses väitis kaebaja, et Päästeameti ja politsei tegevuse tulemusena oli korteriühistu liikmetel võimalus teha kaebaja korterist pilte, mida kasutati tõendina kaebaja vastu suunatud tsiviilasjas, mille tulemusena anti luba kaebaja korteri võõrandamiseks. Tsiviilkohtu 24.04.2012 otsuse alusel tuleb kaebajal tasuda 28 507,99 krooni, võõrandada korter ja ühistu apellatsioonkaebuse rahuldamise korral tasuda ühistu 5,5 aasta kohtukulud ca 300 000 krooni ulatuses. Materiaalne kahju seisneb veel korteri müügiga seotud maakleritasus ja kolimistee2

(6)3-12-481 nuse maksumuses. Täpne summa selgub lähiajal, selleks on umbes 450 000 krooni, millele lisandub mittevaralise kahju hüvitamise nõue kõikide vastustajate vastu ebaseaduslike toimingute talumise eest. Kahju suurus ja täpne jaotus jääb kohtu otsustada.
  1. Tallinna Halduskohtu 22.06.2012 määrusega vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1); jäeti rahuldamata riigi õigusabi taotlus (resolutsiooni p 2); kaebus võeti menetlusse järgmiste nõuete osas: Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Päästeameti 06.07.2011 toimingu – kaebaja korterisse sisenemine – õigusvastasuse kindlakstegemiseks; vaidlustatud toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 28 760,24 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel (resolutsiooni p 3) ning tagastati järgmiste nõuete osas: teha kindlaks Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi A. Sepa tegevusetus R. R kaebuse menetlemisel; teha kindlaks 15.07.2011 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 11730000317 õigusvastasus, tühistada see ning nõuda kriminaalasja algatamist; teha kindlaks KÜ Luha 30 tegevuse õigusvastasus 06.07.2011 sündmuse algatajana (resolutsiooni p 4); tehti teatavaks kohtuistungi aeg ja koht (resolutsiooni p 8). Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.08.2012 määrusega R. R määruskaebuse halduskohtu 22.06.2012 määruse resolutsiooni p 8 vaidlustamise osas läbi vaatamata ning resolutsiooni pde 2 ja 4 osas rahuldamata. Riigikohus jättis R. R määruskaebuse ringkonnakohtu 14.08.2012 määruse peale 31.10.2012 määrusega menetlusse võtmata.
  2. Päästeamet esitas 24.08.2012 koos kirjaliku seletusega (kd I, tl 207-209) taotluse asjas menetlusosaliste ringi muutmiseks, paludes lugeda vastustajaks PPA ning kaasata menetlusse kolmanda isikuna Päästeamet järgmistel põhjustel. Vastavalt PPVS § 3 lg 1 p-le 4 ning PPA põhimääruse § 7 p-le 6 ning Vabariigi Valitsuse 23.07.2002 määruse nr 237 „Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel“ §-le 1 ja § 3 lg-le 1 on ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimeste otsingu- ja päästetööde teostamine ja nimetatud sündmuse korraldamise juhtimine PPA ülesanne. Kaebaja korterisse sisenemisel ei olnud tegemist päästesündmusega päästeseaduse mõistes, tegemist oli politsei tegevusvaldkonda ja pädevusse kuuluva ülesande täitmisega. Päästeameti päästemeeskond abistas politseid, kontrollimaks võimalikku ohtu inimese elule ja tervisele. Kuigi ukse avamise kui toimingu teostas päästemeeskond, tegutseti siiski politsei korraldusel eesmärgiga abistada politseid tema seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Halduse kandjal on võimalik halduskoostöö seaduse kohaselt taotleda ametiabi ning kuna oli põhjendatud kahtlus, et korteris võis viibida abitus seisundis isik, palus politsei isikuni jõudmiseks abi päästemeeskonnalt. Politsei ei oma lukustatud uste avamiseks vajalikke vahendeid ega oskuseid, kuid päästemeekonnal on vastavad oskused ja vahendid olemas. Antud sündmuse puhul ei rakendanud päästjad päästeseadusest tulenevat valdusesse sisenemise meedet (PäästeS § 23), päästjatel puudus iseseisev otsustus- ja kaalutlusõigus, kuna sündmust juhtisid politseiametnikud ning kõik eelnevad kaalutlused tegi politsei. Seega oli asjas olulise tähtsusega asjaolude selgitamise kohustus politseil ning päästjatel ei olnud õigust ega alust kahelda politsei korralduste õiguspärasuses. Päästjad osutasid politseile abi, avades vaid ukse vastavalt politsei ametnikult saadud korraldusele ning päästjatel ei olnud pädevust korraldusi jagada. Päästjad ei sisenenud kaebuse esitaja valdusesse ning peale ukse avamist lahkusid sündmuskohalt. Nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on avaliku võimu käitumise õigusvastasus ja süülisus. Vaidlustatud toimingu puhul ei ole tuvastatud Päästeameti õigusvastast ega süülist tegevust, kuna tegemist oli politsei tegevusega ja päästjad täitsid vaid politsei korraldust. Toimingu teostamisel jälgisid päästjad oma töös vajalikku hoolsusmäära, abistades politseid ja arvatavat abitus seisundis olevat inimest. Kahju tekkimi3
(6)3-12-481 ne ei ole põhjendatud ega põhjustatud Päästeameti tegevusest ning kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-1547 ja sellega kaasnevad kulud ei ole seotud Päästeameti tegevusega.
  1. PPA nõustus oma seisukohas (kd I, tl 246) Päästeameti taotlusega kaasata ta menetlusse vastustaja asemel kolmanda isikuna.
  2. R. R märkis vastuses (kd II, tl 12), et ei ole nõus Päästeameti kaasamisega kolmanda isikuna, ja palus lugeda Päästeameti asjas vastustajaks.
  3. R. R esitas 30.11.2012 halduskohtule avalduse (kd II, tl 26), milles muu hulgas märkis, et soovib endiselt advokaati, palus kaasata kolmanda isikuna KÜ Luha 30, Prokuratuuri ja kiirabi ning nõuda T. N seletust. Samuti palus kaebaja „menetleda avalik-õigusliku suhte tuvastamise taotlust KÜ Luha 30 suhtes“, mille kaebaja esitas teistkordselt.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.12.2012 määrusega (kd II, tl 34-36) Päästeameti taotluse asjas menetlusosaliste ringi muutmiseks ja kaasas Päästeameti menetlusse vastustaja asemel kolmanda isikuna (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata R. R taotluse KÜ Luha 30, Prokuratuuri ja kiirabi kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks ja T. N seletuse võtmiseks (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuse KÜ Luha 30 suhtes avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks esitatud (korduva) nõude osas (resolutsiooni p 3). 1) Kohus nõustus Päästeameti seisukohaga, et antud sündmuse puhul ei rakendanud päästjad päästeseadusest tulenevat valdusesse sisenemise meedet (PäästeS § 23), neil puudus iseseisev otsustus- ja kaalutlusõigus, kuna sündmust juhtisid politseiametnikud. Seega oli asjas olulise tähtsusega asjaolude selgitamise kohustus politseil ning päästjatel ei olnud õigust ega alust kahelda politsei korralduste õiguspärasuses. Päästeamet oli sündmusele kaasatud ametiabi korras. Kaebuses vaidlustatud 06.07.2011 toiming ei ole vaadeldav Päästeameti toiminguna. Seetõttu on kaebuse esemest lähtudes õige tunnistada asjas vastustajaks üksnes PPA ning Päästeamet kaasata menetlusse kolmanda isikuna (

§ 18lg 2, § 21 lg 1).

2) Kaebaja taotlused KÜ Luha 30 ja Prokuratuuri kolmanda isikuna kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna nimetatud isikute vastu esitatud nõuete osas on kohus juba eelnevas menetluses seisukoha võtnud ning ringkonnakohus ja Riigikohus on halduskohtu seisukohaga nõustunud. Käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga ei otsustata nende õiguste või kohustuste üle, seega puudub alus ja ka vajadus nende isikute kolmandate isikutena menetlusse kaasamiseks. 3) Taotlus kiirabi asjas kolmanda isikuna kaasamiseks jääb rahuldamata, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esemega seonduvalt oleks kiirabi kaebaja korterisse sisenenud (kd I, tl 194 pöördel), seega ei saa tema tegevusega olla rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja esitas kiirabi kaasamise taotluse ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses (kd I, tl 174). Et Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse (

§ 219

lg 6 alusel), siis on see kinnituseks, et Riigikohus ei ole kaebaja vastavasisulist taotlus kohaseks ja põhjendatuks pidanud. 4) Taotlus nõuda T. N seletust jääb rahuldamata, kuna T. N on asja materjalidest nähtuvalt 06.07.2011 sündmusega seonduvalt sündmuskohale saadetud autopatrulli 3280 üks politseinikest. Teise osalenud patrullpolitseiniku A G ettekande koopia seoses 06.07.2011 sündmusega on kohtule esitatud (kd I, tl 198). Kohus annab asja sisulise läbivaatamise käigus hinnangu politsei kui haldusorgani tegevuse seaduslikkusele tervikuna, mitte aga selle üksikute töötajate tegevusele. 5) Kaebaja avalduses esitatu, mille kohaselt soovib kaebaja endiselt advokaati, jätab kohus

§ 55

lg 3 alusel tähelepanuta põhjusel, et juhul, kui kaebaja soovib riigi õigusabi, siis ei ole kohtule esitatud nõuetele vastavat taotlust (

§ 115), kuigi kaebaja on sellekohasest nõudest teadlik. Lisaks on kohus juba kaebaja riigi õigusabi taotluse 22.06.2012 kohtu4

(6)3-12-481 määruse resolutsiooni p-ga 2 lahendanud, jättes selle rahuldamata. Kuna kaebuse asjaolud ei ole muutunud, jääks suure tõenäosusega ka kaebaja võimalik uus, nõuetele vastav riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
  1. R. R esitas Tallinna Halduskohtu 07.12.2012 määruse peale 18.12.2012 määruskaebuse ja 26.02.2013 täpsustatud määruskaebuse. R. R palus tühistada halduskohtu 07.12.2012 määruse p 1 ja osaliselt p 2 osaliselt (T. N ja kiirabi puudutavas osas, leides, et T. N ja kiirabi tuleks kaasata kasvõi ainult seletuse võtmiseks).
  2. Tallinna Halduskohus võttis 26.02.2013 määrusega määruskaebuse menetlusse 07.12.2012 määruse resolutsiooni p 1 tühistamise taotluses ja keeldus ülejäänud osas määruskaebuse menetlusse võtmisest ning 11.03.2013 pealdisega määruskaebuse täpsustusel jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. R. R määruskaebuse menetlusse võetud osas palutakse tühistada halduskohtu 07.12.2012 määruse p 1 järgmiste põhjendustega. Kohus otsustas Päästeametit vastustajaks mitte lugeda üksnes ühe poole taotlusel, kaebaja vastuväiteid sellele taotlusele arvesse võtmata. Sellega on kohus rikkunud õigusliku ärakuulamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus on alusetult nõustunud Päästeameti taotlusega ja seletusega, et politsei olevat andnud korralduse ukse avamiseks. Päästeameti peadirektori avaldusest nähtub, et politsei ei andnud korraldust ukse avamiseks, vaid soovis akende kaudu korterisse vaadata ning palus selleks Päästeametilt redelit. Päästja M kirja kohaselt ei täitnud ta politsei korraldust redeli toomiseks, sest juuresviibijad olevat olnud veendunud korteris surnu olemasolus. Tõele ei vasta väide, et päästjad lahkusid kohe pärast ukse avamist. Väljakutse protokoll-arvestuskaart tõendab, et päästjad olid objektil pool tundi. Päästjate poolt ukse lahtimuukimine põhjustas kaebajale kahju 3000 krooni. Selle eest vastutab otseselt Päästeamet. Kui Päästeamet oleks piirdunud halduskoostöö seaduse kohaselt politseile soovitud abi andmisega, oleks kogu tagajärg – majaelanike sissetung, fotod ja kohtu otsus eluase müüa – ära jäänud.
  4. PPA märgib vastuses määruskaebusele (kd II, tl 88-89), et Päästeameti kaasamine menetlusse vastustaja asemel kolmanda isikuna on põhjendatud. PPA nõustub 07.12.2012 kohtumääruses toodud seisukohtadega. Kaebuses vaidlustatud 06.07.2011 sündmuse näol oli tegemist politsei pädevusse ja tegevusvaldkonda kuuluva ülesande täitmisega, Päästeamet oli kaasatud ametiabi korras.
  5. Päästeameti vastuse kohaselt on halduskohtu 07.12.2012 määrus seaduslik ja põhjendatud. Päästeamet kordas vastuses oma 24.08.2012 seletuses (kd I, tl 207-209) esitatud seisukohti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu 07.12.2012 määrust üksnes selle resolutsiooni p 1 osas, millega kaasati Päästeamet menetlusse kolmanda isikuna. Ülejäänud nõuetes on halduskohus 26.02.2013 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldunud ning selle halduskohtu määruse peale ei ole määruskaebust menetlusse võetud. Ringkonnakohus märgib sealjuures, et halduskohtu määrust, millega keelduti seletuse võtmisest ehk tõendi kogumisest, ei ole võimalik määruskaebusega vaidlustada, sest sellise määruse peale määruskaebuse esi5
(6)3-12-481 tamist pole ette nähtud (

§ 203lg 1).

Selline halduskohtu määrus ei takista ka asja edasist menetlust, sest halduskohtu poolt kohtumenetluse tulemusel tehtud otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse, kui halduskohtu poolt tõendi kogumata jätmine kujutas endast olulist kohtumenetluse normi rikkumist (

§ 180lg 1).

16.

§ 20

lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

  1. Asjas esitatud kaebuses taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti 06.07.2011 toiminguga – kaebaja korterisse sisenemine – tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Vaidlustatud määrusega kaasas kohus Päästeameti menetlusse kolmanda isikuna põhjendusega, et väidetavalt kaebajale kahju põhjustanud tegevus ei ole omistatav Päästeametile. Selliste põhjendustega Päästeameti kolmanda isikuna menetlusse kaasamine jääb arusaamatuks. Kui halduskohtu põhjendusi pidada õigeks, pole selge, milliste Päästeameti õiguste või kohustuste üle kohus käesolevas asjas kohtuotsusega otsustada kavatseb. Et kohtu arvates ei ole Päästeamet kaebajale kahju tekitanud, ei anna ju iseenesest alust Päästeametit kahju hüvitamise kaebuse menetlusse kaasamiseks, sealhulgas kolmanda isikuna.
  2. Päästeameti kolmanda isikuna menetlusse kaasamine on

§ 20

lg-ga 1 vastuolus põhjusel, et kolmanda isikuna ei saa menetlusse kaasata poolt.

§ 15

lg 1 p 1 ja § 17 lg 1 alusel on vastustajana pooleks mh riigiasutus, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus. Käesoleval juhul on kaebus esitatud mh Päästeameti tegevuse peale. 19.

§ 18

lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ja menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Eeltoodud säte tähendab, et kohtul on õigus määratleda, keda tuleb asjas

§ 17

kohaselt vastustajaks pidada.

§ 18

lg 1 ei mõjuta kaebaja

§ 2

lg-st 2 tulenevat õigust otsustada, millise isiku või organi tegevuse peale kaebus esitada. Samuti on üksnes kaebajal ja mitte kohtul õigus määratleda kaebuse alus (

§ 41lg 1 ja 2).

Kahjunõude aluseks on kaebaja seisukoht, et Päästeamet on 06.07.2011 kaebaja eluruumi sisenemisega rikkunud kaebaja õigust omandi ja eluruumi puutumatusele ja põhjustanud sellega kaebajale kahju. Kohus hindab kaebuse sisulise lahendamise tulemusel

§ 156

lg 1 ja § 158 lg 1 alusel otsust tehes, kas kahjunõude aluseks olev Päästeameti tegevus leidis aset ja milles see seisnes, millisel õiguslikul alusel see tegevus põhines ja kas see tegevus oli õiguspärane ning kas selle tegevusega on kaebajale kahju põhjustatud. Seetõttu oli Päästeameti taotlus asjas menetlusosaliste ringi muuta põhjendamatu. 20. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 07.12.2012 määruse resolutsiooni p 1 protsessinormi rikkumise tõttu tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.