Obsah (9)

§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 173§ 168§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-12-51919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2013.a, Tartu kohtumaja Tsivi

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE.

§ 173

lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lõike 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastuses hagile on kostja märkinud, et hageja on kostjale kinnitanud, et hagi õigeksvõtmisel loobub hageja menetluskulude esitamisest. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. 21.01.2013 esitas hageja esindaja seisukoha kostja hagi õigeksvõtu avalduse osas, milles märgib, et kostja on õigesti märkinud, et hageja loobub kostjalt oma menetluskulude nõudmisest kui kostja võtab hagi kohe õigeks. Hageja avaldab, et ta ei nõustu menetluskulude hageja kanda jätmisega, vaid on nõus nende jätmisega poolte endi kanda. Tulenevalt

§ 162

lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on taotlenud jätta menetluskulud poolt endi kanda, siis ei ole mõistlik jätta

§ 168

lg 6 alusel menetluskulusid kostja kanda, seega jätab kohus

§ 162lg 4 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole kohtul alust

§ 1741lõike 1 alusel menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik