) § 11 lg 1 sätestab, et kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.
lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata
§-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.
lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
lg 7 järgi, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. 04.03.2013 esitas GKG AS Harju Maakohtule avalduse WMOÜ pankroti väljakuulutamiseks. 07.03.2013 kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste ettemaksu summas 2 000 eurot. Seisuga 26.03.2013 ei ole raha kohtu deposiitarvele laekunud. Võlausaldaja ei ole ka esitanud 07.03.2013 kohtumääruse peale määruskaebust. Kuna võlausaldaja on jätnud tasumata ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma, leiab kohus, et GKG AS avalduse alusel tuleb WMOÜ ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata ja menetlus lõpetada. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses GKG AS kanda. Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.