Obsah (6)

§ 221§ 2§ 52§ 78§ 137§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2012 Jõhvi Tsiviilasja number 2-12-7743 Tsiviilasi Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu

§ 221

sätestas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile 30 päevase tähtaja alates täitmisteate kättetoimetamisest. Aegumise kohta taotles kostja vaheotsuse tegemist. Hageja väited selle kohta, et kostja teostab oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega, on tõendamata ja vastuolulised. Väide, et kostja omandas nõude hageja vastu selleks, et omandada maid, on vastuoluline. Kui kostja poleks omandanud nõuet hageja vastu, siis eksisteeriks nõue ikka ja hageja maksejõudu ei saanud kostja poolt nõude omandamine üldse muuta. Kui kostja poleks nõuet omandanud, oleks hageja täpselt samas seisus – hüpoteeke ikka realiseeritakse, sest võlgnevus on tasumata. MAAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Maakohus leiab, et Saka ERA OÜ hagi tuleb jätta rahuldamata. 4. Aegumine Kostja taotleb asjas aegumise kohaldamist motiivil, et täiteavalduse esitamisel kehtinud

§ 221

sätestas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile aegumistähtaja 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja esitas täiturile esimese nõude ühishüpoteegi realiseerimiseks 12.08.2009. Täitmisteade võlgnikule on saadetud 12.08.2009 (tl 45). TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleva hagi esitamise ajaks 21.02.2012

§ 221

lühendatud aegumistähtaega ei kehtesta, so antud hagile rakenduvad hagi aegumise üldised tähtajad. Kohus on seisukohal, et kostja seisukoht hagi aegumise osas on ekslik.

1. Hagi ese- tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 095/2009/5335 ja 095/2012/
3. Ekslik on kostja seisukoht, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend (TsMS § 428 lg.1 p.2). Tsiviilasjas nr 2-09-45511 oli hagi aluseks asjaolu, et hagejal ei ole tekkinud kohustust kostja ees. Käesolevas tsiviilasjas on hagi aluseks järgmised asjaolud: Sundtäitmine põhineb nõudel, mille omandamise eesmärk ei ole kooskõlas isikute kohustusega käituda heas usus. Kostja nõue ei ole sundtäidetav, sest täitemenetluse aluseks olev nõue on omandatud ja sissenõudmiseks esitatud hea usu vastaselt eesmärgiga tekitada hagejale kahju ja hävitada hageja majandustegevus. Alternatiivse alusena on hageja välja toonud, et isegi kui nõue sellisena ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, on tulenevalt nõude omandamise eesmärgist tema maksmapanek hea usuga vastuolus.
4. VÕS § 6 sätestab hea usu põhimõtte. 3 VÕS § 6 lg.1 ja 2 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Hageja lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg oli
6. Maksetähtajaks oli hageja võlgnevus võlausaldajale ca 4,57 miljonit krooni. 2) Hageja suhtes toimub alates 12.08.2009 täitemenetlus nr 095/2009/5335 ja alates 08.03.2012 täitemenetlus nr 095/2012/
7. 3) Käesoleval juhul on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe nõuete loovutamise kohta, ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõigusleping.
8. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 asunud seisukohale, et notariaalselt tõestatud lepingu puhul täitedokumendina on tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Riigikohtu arvates tuleb viimati mainitud juhtudel tõlgendada

§ 221

lg-t 1 laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Praegusel juhul on kohtutäiturile täitmiseks esitatud notariaalselt tõestatud leping. Laiendav tõlgendamine võimaldaks võlgnikule efektiivsemat õiguskaitset.

§ 221lg 1 toodud näidisloetelu ei ole määrava tähendusega.

Näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul tõesti sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda, sh ka tehingu tühistamise või tühisuse vastuväide tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) alusel.

§ 221

lg.1¹ kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis

§ 2

lõike 1 punktides 18-19¹ nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule või kehtivusele.

1. Hageja väited: 10.1 Sundtäitmine põhineb nõudel, mille omandamise eesmärk ei ole kooskõlas isikute kohustusega käituda heas usus. Hageja põhistab väidet järgmiste asjaoludega: 1) Kostja puhul on tegemist äriühinguga, kes tegelikult juhib Raisner OÜ-d, kellega hagejal on sõlmitud 2004 hoonestusõigusleping tuulepargi rajamiseks; 2) Kostja põhitegevuseks ei ole põllumajandustootmine ega finantstehingud; 3) Kostja esitas kohe peale nõude omandamist hageja vastu pankrotiavalduse, mis tõendab seda, et nõude omandamise eesmärgiks ei olnud intressidest kasu saamine, vaid hagejale kuuluvate maade omandamine; 4) Kostja ei esitanud hagejale arveid võlgnevuse tasumiseks; 4 5) Kostja poolt nõude omandamise ja selle täitmisele pööramise eesmärgiks on mõjutada hagejat tema olukorda ära kasutades käituma kostjale soovitud viisil (loobuma kinnistutest). 6) Nõude omandamisel kostja teadis, et hageja ei ole suuteline koheselt võlgnevust tasuma. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja väited kostja hea usu põhimõtte vastasest tegevus (nõude omandamine ja selle täitmisele pööramine eesmärgiga hävitada hageja äritegevus hagejale kuuluvate kinnistute omandamise eesmärgil) on tõendamata. Hageja ei vaidlustanud kostja vastuväidet, et kostjale kuulub Raisner OÜ-st ainult 10%. Seega väide, et kostja juhib tegelikult Raisner OÜ-t ei ole tõepärane. Asjaolu, et kostja põhitegevuse hulka ei kuulu põllumajandustegevus, ei saa tõendada iseenesest nõude omandamise pahatahtlikust. VÕS § 164 -166 ei piira rahaliste nõuete loovutamist va VÕS § 166 lg.
2. Nõude loovutamiseks ei ole vaja kohustatud isiku ehk võlgniku nõusolek. Kostja seaduslik esindaja möönas kohtuistungil, et esitas ekslikult oma õigusalasest ebakompetentsusest tulenevalt hageja vastu esialgu pankrotiavalduse, sest täitemenetluse alustamine on kallis, kuid hiljem mõistes, et see (pankrotimenetlus hageja vastu) ei ole otstarbekas, loobus pankrotiavaldusest. Maakohus on seisukohal, et arvete esitamata jätmine võlausaldaja poolt ei vabasta võlgnikku võla tasumisest kohustusest. Hageja oli teadlik oma kohustusest võlausaldaja eest, võlgnevuse suurusest ja nõude omandamisest kostja poolt (hageja ei ole neid väiteid selgesõnaliselt vaidlustanud), seega oli ta teadlik oma kohustusest tasuda võlgnevus sõltumata arvete võimalikust esitamatajätmisest võlausaldaja poolt. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja eesmärk on kasutada ära hageja rasket majanduslikku olukorda hagejale kuuluvate kinnistute omandamiseks.

§ 52

lg.1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse.

§ 78

lg.1 kohaselt arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul suulisel enampakkumisel, kui

–s sätestatust ei tulene teisiti.

§ 137

tulenevalt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui

8.peatükist ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituril sundtäitmise läbiviimisel kohustus müüa kostja arestitud kinnistud sundenampakkumisel (

§ 150

). Tulenevalt enampakkumise avalikkusest, on põhjendamatu väita, et enampakkumisel müüdavate kinnistute omanikuks saab igal juhul kostja. Põhjendamatu on ka hageja väide, et kostja hea usu vastast käitumist tõendab ka asjaolu, et nõude omandamisel oli kostja teadlik hageja makseraskustest. Kostja seadusliku esindaja seletuste kohaselt Kesko Agro AS, hageja võlausaldajana, kes oli ise makseraskustesse sattunud, tegi kostjale ettepaneku omandada nõue hageja vastu. Kohus on seisukohal, et selline nõude omandamine ei riku head äritava ja seda ei saa pidada hea usu vastaseks käitumiseks. Hagejal oli kohustus võlausaldaja (Kesko Agro AS) ees, mille maksetähtaeg saabus 2008 a. lõpus. Võlausaldaja soovis 2009 nõuet hageja vastu võõrandada ja tal oli õigus seda vastavalt VÕS § 118 lg.1 loovutada teisele isikule. Kui nõue oleks võõrandatud kostja asemel mõnele kolmandale isikule, oleks hagejal jätkuvalt nõude täitmise kohustus, so hageja olukord oleks samasugune nagu käesoleval, kui nõude on omandanud kostja. Loovutatud nõude esmane tagajärg on loovutatud nõude üleminek uuele võlausaldajale, loovutamise tulemusena asendub senine võlausaldaja automaatselt uuega. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et nõude omandamine oleks olnud ebaaus või et nõue omandati eesmärgiga hagejale kahju tekitada, so tõendamist ei ole leidnud nõude omandamine hea usu põhimõtte vastaselt. 5 10.2 Nõude omandamise eesmärgist tulenevalt on tema maksmapanek hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja väide on nõue omandati eesmärgiga hävitada hageja äritegevus hagejale kuuluvate kinnistute omandamiseks. Kohus on seisukohal, et nimetatud väide on jäänud tõendamata. Tulenevalt sellest, et hageja maksekohustus saabus juba 2008 a. lõpus, ei saa täitmisavalduse esitamist 2009 augustis (täiteasi nr 095/2009/5335) ja 2012 märtsis (täiteasi nr 095/2012/977) pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tegevuseks. Tulenevalt sellest, et hageja oli sõlminud võlausaldajaga notariaalse kohesele sundtäitmisele alluva kokkuleppe, pidi hageja olema teadlik, et võlausaldajana ka mõni kolmas isik (juhul kui nõude oleks omandanud kostja asemel kolmas isik) võinuks peale nõude omandamist igal ajal pöörduda täitmisavaldusega täituri poole kokkuleppe sundtäitmiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 11. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 12. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusoaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 6